tehnoloogiad töökorraldus (kuidas mingit asja valmistatakse) (kuidas tööd jaotatakse, kuidas töösaadusi jagatakse jne.) Tootmisviisid jagunevad: I - Traditsioonilised tootmisviisid II - Industriaalsed tootmisviisid III - Postindustriaalne tootmisviis Traditsioonilised tootmisviisid Levinud väikestes inimgruppides Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt Elatusmajanduslikud Maailmamajanduses ei osale Jagunevad: 1) Korilus – vanim tootmisviis, mis seisneb küttimises, kalapüügis ja söödava (viljad, juurikad jm.) korjamises. (Täiesti elatusmajanduslik, ülejääke ei teki, korilus võimalik ainult hõredasti asustatud aladel. Miks? Tänapäeval levinud muust maailmast eraldatud hõimudes Aafrikas, Aasias, Okeaanias)
http://www.abiks.pri.ee Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimeste vahelised suhted ja töökorraldus. 1) traditsioonilised TV levinud väikestes inimgruppides, oma tarbeks, ei osale maailmamaj. 1.1 korilus, 1.2varaagraarne tekkis seoses loomade kodustamise ja põlluharimise tekkimisega 1.3 hilisagraarne tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2
Geograafia kontrolltöö küsimused – Maailmamajanduse kujunemine 1. TOOTMISVIIS –Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Jaguneb kolmeks: 1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses See jaguneb omakorda: 1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2
kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste-moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelisi suhteid ja töökorraldus. 1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. Tehnoloogia ülikiire areng. Oluline roll maailmamajanduses.-----
VÕIM inimsuhetes Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimu üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat mõjuvõimu kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim riigis Riigivõimu tunnused: · Seaduste kehtestamise ainuõigus · Maksude kogumise ainuõigus · Vägivalla kasutamise ainuõigus riigi julgeoleku ja sisekorra tagamiseks · Riigi igapäevaelu korraldamine
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj
ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Kuna võim jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt, kerkib küsimus, mis on need omadused või ressursid, mis võimaldavad inimesel võimupositsioonile asuda? Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks
sundmuste ja konstruktsioonide tähendustega, mis põhinevad diskursusel ning sotsiaalsetel teguritel mis täidavad võimu eesmärki. Suhestatud võimekus võimul on tinglik, kuid mitte kindlaks tehtud struktureeritud võimekuses domineerida. Võimu suhted on piiritletud domineerimisega, mis on ühiskonna institutsioonide sisene võim. Institutsioonid haarduvad võimusuhetega, mis põhinevad institutsioonide siseste teemade domineerimisel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu kontseptsioon viitab teemade rohkusele: individuaalsed tegurid, kollektiivsed tegurid, organisatsioonid, institutsioonid ja võrgustikud. Samuti on võimu teostamiseks vaja ka erinevaid ressursse, omadusi ja meetmeid. Saksa sotsioloog ja võimu tuntuim teoreetik Max Weber on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine
Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. Mis on võim? Võimu ressursid. Max Weber on öelnud, et võim on in või grupi suutlikkus mõjutada teist tegevust ning oma eesmärkide elluviimine. Võim on suhe inimeste vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud. Võimusuhe- domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Võimu ressursid: 1. ainelised: omand, kapital 2. vaimsed: teadmised, kogemused 3. inimkapital( teadmised, oskused) 4. sotsiaalne kapital 8 suhted, usaldus, koostöö. Riigi võimu tunnused, komponendid. Tunnused: - seaduste kehtestamine. - Maksude kogumine - Vägivalla kasutamisõigus - Otsuste kohustuslikkus - Avaliku halduse teostamine - Riigi esindamine
võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Kuna võim jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt, kerkib küsimus, mis on need omadused või ressursid, mis võimaldavad inimesel võimupositsioonile asuda? Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks
Mõni inimene või grupp omab otsuse tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Tavaliselt on võim juhil siis kui ta saab tahtlikult teiste käitumist mõjutada ning selle tõttu tunnevad teised ennast temast sõltuvana. Tihti on mõjuvõimsal inimesel mingi eriline talent või erilised teadmised või on ta lähedalt seotud mõne autoriteetse inimesega. Võimu võib leida peaaegu kõikidest inimsuhetest ja ühiskonnasfääridest. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võimul on tänapäeva kohatult õrnasüdamelises poliitilise korrektsuse maailmas üsna kehv maine. Mõned leiavad, et võimu tuleks jagada, et liiga palju võimu ühe isiku käes on halb ja et võim hakkab pähe. Kuid nõnda räägivad ainult need kes ei oma võimu, seevastu inimesed kellel on võim, teavad et ilma
Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu
rolliks. Et ühel inimesel on samaaegselt mitu staatust ja ta peab täitma nendega kaasnevaid sotsiaalseid rolle, mis võivad põhjustada konflikte. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused: *varanduslik *regionaalsed, sh linna ja maa v pealinna vahel *rahvulikud *ideoloogilised, sh usulised. 6. Mis on võim? Võimu ressursid. Võim on suhe in.vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhe- domineerimine e.valitsemine,ülekaalus olemine. Võimu ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. *Ainelised:omand ja kapital *Vaimsed:teadmised ja kogemused. *inimkapital (teadmised-oskused) *sotsiaalne kapital(suhted,usaldus,koostöö). 7. Riigivõimu tunnused, komponendid. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased e.monopoolsed. *seaduste kehtestamine *maksude kogumine *vägivalla kasutamise õigus *otsuste
Inimgruppide eristumise alused · Varanduslikud · Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised Võimu olemus ja võimu ressursid Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile ( maa, raha, kinnisvara ) tähtsaks kujunenud ka inimkapital ( teadmised-oskused ) ja sotsiaalne kapital ( suhted, usaldus, ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). NB!
juhtima hakatakse. Selleks tuleb arvestada, millised on ettevõtte esmavajadused ning eesmärgid pikemas perspektiivis. Uue infosüsteemi loomisel ei tohiks vana koheselt kasutusest kaotada, vaid ühildada uus vanaga, et saadav kasu oleks maksimaalne. Teadmuse juhtimine on oma iseloomu poolest rohkem hajutatud ja orgaaniline, kui informatsiooni juhtimine. Seda selle pärast, et teadmised asuvad inimeses, inimgruppides. Teadmuse juhtimine organisatsioonis võib olla ainus faktor, mis võib aidata hoida konkurentsivõimet, sest teised ressursid on suures osas asendatavad. Teadmuse juhtimine ei tähenda seega mitte ainult teadmiste kasutamist, vaid ka nende omandamist, loovust, salvestamist ja vahendite jagamist, mida võimaldab just infotehnoloogia, et teadmiste ressursse edukamalt juhtida. 10 KASUTATUD ALLIKAD:
· Omab kontrolli teatud kindla territooriumi üle · Riik on alati seotud võimuga. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne) · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad · Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: · ainelised omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha · vaimsed kogemused, inimkapital teadmised, oskused, sotsiaalne kapital suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2
Omab kontrolli teatud kindla territooriumi üle Riik on alati seotud võimuga. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne) Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim – isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: ainelised – omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha vaimsed – kogemused, inimkapital – teadmised, oskused, sotsiaalne kapital – suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund – inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2
(põrgu/paradiis) ja sisemise motivatsiooniga (austada jumalat) · Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme, nt kuldne reegel Sekulaarsed e ilmalikud moraalinormid: · On mitteformaalsed ja muutuvad · Tagatakse nii väliste (teiste inimeste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) · Moraalinormid võivad olla eri kultuurides ja inimgruppides erinevad · Moraalinormide kohsutuslikkust põhjendatakse viitega inimeste mõistusele v soovidele v kokkuleppele. Kristliku moraali tuum: · Armasta jumalat üle kõige · Armasta ligimest nagu iseennast Jumaliku käsu teooria: · Selle teooria järgi määratletakse eetika printsiibid jumala käskude kaudu v on moraalsed kohustused loogiliselt sõltuvad jumala käskudest · Ütleb sisuliselt seda, et moraalselt õige on see mida jumal käsib ja moraalselt
kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele) Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised (omand maa, kinnisvara, kapital raha) kui ka vaimsed (teadmised, kogemused; inimkapital, sotsiaalne kapital suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Riigivõimule ainuomased tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle
katte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Võim inimsuhetes Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Max Weber). 4. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. (lk.44-48) Võimu ressursid e. tunnused võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka
veeringe vee ringkäik maakeral; väikeses veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid jätkusuutlik ja säästev areng - 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA 6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine 35. 1.Traditsiooniline tootmisviis ehk agraarühiskond · levinud väikestes inimgruppides · toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse eneste poolt · elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond
Jälgib pikaajalist perspektiivi planeerides järgmisteks aastateks. Tippjuhi info jaoks vajalikud andmed omavad väärtust pikema perioodi vältel (1-st 5 aastani või rohkem) Kõrgema astme otsustamine nõuab kõrge taseme kogemust ja teadmisi. Infovajaduse näiteid: · millises suunas peaks organisatsioon arenema (milliseid tegevusvaldkondi muutma, juurde tooma)? · täielik üleminek e-õppele? Andmete liikumine organisatsioonis (formaalne ja mitteformaalne suhtlus) Inimgruppides tegutsevate inimeste koostöö seisneb nii oma töö tulemuste kui andmete (mis võib samuti olla töö tulemuseks) vahetamises. Andmed liiguvad ametikohtade (rollide), täpsemalt nende täitjate vahel. Andmete liikumise vormid: · formaalne suhtlus - aruanded, raamatupidamislikud andmed jne · mitteformaalne suhtlus - vestlus, kirjavahetus, märkused, kommentaarid, arvamused jne Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide
otsustatakse. Väärtustega kooskõlas olevat valikut tajutakse kui sisemist sundi ning seetõttu on nähtusel tugev seos motivatsiooniga. Eespooltoodu alusel võib öelda, et väärtus pole füüsiline objekt. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab ühiseid kogemusi. Näiteks ei saa raha pidada väärtuseks siinses tähenduses, aga rikkus on väärtus, sest see on üheks otsustamise kriteeriumiks paljudes inimgruppides. Külluslikkust ja rikkust võib hinnata heaks või halvaks. Mõnikord väljendatakse rikkust rahalises vääringus, kuid see võib ilmneda ka toidutagavara suuruses. Ajaloost on teada palju ajajärke, mil raha on muutunud kasutuks objektiks. Väärtused tulevad ilmsiks seeläbi, et ühistegevuses omistatakse teatavatele objektidele või nähtustele positiivset või negatiivset tähtsust. Väärtused ja hoiakud on omavahel seotud, kuid nende vahel pole ühest vastavust
Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme (näit. Kuldne reegel esineb kristluses, judaismis, hinduismis, budismis, dzainismis, konfutsionismis, taoismis, zoroastrismis). Sekulaarsed moraalinormid · Ilmalikud moraalinormid on mitteformaalsed ja muutuvad. · Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). · Moraalinormid võivad olla eri kultuurides ja inimgruppides erinevad. · Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule), vaid inimeste mõistusele või soovidele või kokkuleppele. Religiooni mõju eetikale Euroopas Eri usundid on oma alustelt ja põhiolemuselt väga erinevad. Nii on erinev ka eri usundite eetika. Euroopa kontekstis näeme ühiskonna mõttemaailma kõige enam mõjutava usundina
annaabi.ee 
