Samuti kajastab erinevaid nüansse kloonimise iseärasustest ning probleemidest. Välja on toodud ka kronoloogia tähtsamatest saavutusest selles valdkonnas ning lühiülevaade esimesest kloonitud imetajast. Referaadi eesmärk on teavitada lugejat kloonimise olemusest, selle kasutamisest ja tagajärgedest inimkonnale. Isikliku varasema kokkupuute puudumise tõttu, tundus antud teema valik suhteliselt aktuaalne. 2 1. KLOONIMINE (1) Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima
Kloonimine Essee Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud.Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. Kloonimise ajalugu sai laguse konna kloonimisest 1952 aastal.Kloonijaks olid Thomas J.King ja Robert W.Briggs.1984. Aastal üritasid Mcgrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid see ebaõnnestus.Ebaõnnestumisi oli palju, ligi kolmsada. Probleem kloonimisel on see et looted võivad surra kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt.Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes.
Kloonimine · Mis on kloonimine? · Kloonimise etapid. · Kloonimise verstapostid. · Kloonlammas Dolly. · Kloonimisega kaasnevad raskused. · Kokkuvõte. Mis on kloonimine? · Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. · Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Reproduktiivne kloonimine · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Ravikloonimine · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost.
Kloonimine Mis on kloonimine? Milleks seda kasutatakse ja kui vajalik ta tegelikult on? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega
kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. EMBRÜOSIIRDAMINE: seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma/rasestumisvalmis naise emakasse. IMETAJATE KLOONIMINE:1)Embrüonaalkloonimine-on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Mitu isendit tehakse embrüost. 2)Somaatiline e diferentseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku. Lühidalt tuumakloonimine. Imetaja tuumakloonimise Dolly- meetod:1)Tuumadoonori udararakud.2)Munarakudoonor.3)Rakud liidetakse elektriimpulsiga [munaraku tuum eemaldatakse].4)"Vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris [Udararaku tuum].5)Embrüosiirdamine kolmandale lambale [varajane embrüo]. 6)Embrüo arenemine.
Kloonimine · DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine · Kloonimine o Reproduktiivne (uue organismi saamine või loomine) Embrüonaalkloonimine Tuumkloonimine o Terapeutiline (raivotstarbeline eesmärk) Embrüonaalkloonimine · Embrüolühestuse meetodil · Toimub munaraku viljastamine in vitro · Moorula ehk kobarloode (2-16 rakku) jagatakse osadeks · Rakud embrüos on totipotentsed (areneb tervikorganism) · Embrüod siiratakse erinevate retsipientloomade emakasse Tuumkloonimine
See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei saanud kunagi konnad. (Truve, 2003) Alates sellest ajast on olnud suur huvi inimeste kloonimise vastu. Inimese kloonimine tähendab varem eksisteerinud inimese kopeerimist. Seda väljendit kasutatakse kunstlikus kontekstis. Inimese loomulikul teel toimub ,,kloonimisprotsess" paljunemise ajal, mil munaraku jagunemine varases staadiumis võimaldab saada identsed kaksikud. Praeguseks pole inimest teadaolevalt kloonitud. On katsetatud lehma munaraku DNA ja inimese jalaraku siirdamist. Need hävitati enne, kui embrüo sai 14 päevaseks, seega ei saa neid veel käsitleda kui inimorganisme. 2008-ndal aastal annetasid USA
IMETAJATE KLOONIMINE Koostajad: Maris Kallus Lilian Varblane MIS ON KLOONIMINE? Identse genoomiga organismi loomine MILLISED ON KLOONIMISE MEETODID? Erinevad vegetatiivse paljundamise võtted - silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine. KUIDAS KLOONITAKSE KÕRGEMAID LOOMI? · Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. · Teine võimalus kõrgemate loomade
Koostaja: Kristi Tamberg Imetajate kloonimine Mis on kloonimine? Geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Kloonimise eesmärgid Väärtusliku genotüübiga põllumajanduslooma-de paljundamine. Väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine. Arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine Erinevad kloonimise tüübid 1. Embrüonaalkloonimine Embrüo lõhestamise meetod 2. Tuumkloonimine Diferentseerunud keharaku siirdamine munarakku, millest on tuum eemaldatud
Inimese kloonimine Miks peaks diskuteerima teemal-inimese kloonimine? Miks see peab olema kontrolli all? Miks sellel teemal üldse rääkida? Kas see on eetiline, bioloogiline või majanduslik problem? Kloonimine tähendab DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamist. Kloonimine inimese puhul jagatakse kahte ossa 1. reproduktiivne kloonimine, mille vastanduseks on 2. terapeutiline kloonimine. Reproduktiivne kloonimine tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil, terapeutilise kloonimise eesmärgiks on aga geeniteraapia teostamine. Inimese kloonimine on nüüdseks saanud juba ülemaailmseks teemaks. Väga vähe on puudu sellest, kui seda teostama hakatakse, hetkel on see aga õnneks keelatud. Maailmas on niigi liiga palju inimesi, miks siis neid veel juurde oleks vaja. Kloonimisel on kindlasti ka omad postitiivsed pooled, kuid kui mõelda korralikult
Inimese kloonimine Inimese kloonimine on mõistena ühest inimesest geneetiliselt identse teise inimese loomine. Tundub ju huvitav ja isegi teostatav, kuid siiski pole see nii lihtne. Palju teadlasi on sellel teemal diskuteerinud, selle kohta on mitmeid eriarvamusi. Teoorias oleks lahe iseennast lasta kloonida ning saada endale identne kaksik. Kui see mõte tundub tore, siis mis takistab teadlasi loomast inimklooni ? Igasuguse kloonimise populaarsus kasvas 20. sajandil, kuid
2. Milles seisneb... (Vt. lk 28) ... Embrünaalkloonimine seisneb munaraku viljastamisest in vitro, seejärel jagatakse moorula staadiumis embrüo osadeks, lastakse taastuda ja siis siidratakse mitme isendi emakasse (varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks) ... Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 3. Kirjelda tuumkloonimist lammas Dolly näitel! (Vt. lk 29) Võeti tuumadoonorist udararakud, munaraku doonorist võeti munarakk, mille tuum eemaldati. Seejärel liideti rakud elektriimpulsiga, see impulss käivitas ka sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siirdati teist tõugu utele, kes asendusemana sünnitas Dolly. 4
Kloonitud konn Seitsme maa ja mere taga, enne teiste muinasjuttude algust elas vana kuningas Artur. Kuningal oli imeilus naine Margaret ning kolm veel ilusamat tütart Malle, Miina ja Maali. Arturi tütred olid harjunud luksusliku eluga, nad polnud kordagi lossist väljas käinud ning selleks polnud vajadustki, nende isiklikud teenijannad tegid nende eest kõik tööd ära. Tütred nautisid oma idüllilist elu ning tundus, et miski ei suuda seda rikkuda, kuni ühe päevani, mil kuningas jäi äkitselt raskelt haigeks. Vanal kuningal polnud enam palju elada ei jäänud ning ta pidi valima oma laste seast kuningriigi järgmise valitseja. Selleks, et välja selgitada, kellel tütardest on kuningannale vajalikud oskused, laskis kuningas Artur oma ümarlauarüütlitel ette valmistada kolm katsumust. Tütrest, kes läbib kõik katsumused veatult, saab riigi täieõiguslik valitseja. Samal ajal, kui tütred olid hõivatud omava...
Feromoonid(biotõrjes-kahjurite meelitamine surmalõksu) putukate lõhnaained, olulised sigimisperioodil Kloonimine (taimel, inimesel) Kloon geneetiliselt identne järglane Kui paljundame taimi vegetatiivselt, saame klooni. Taimede uudne kloonimisviis on meristeempaljundus Imetajate kloonimine: embrüo kloonimine I Embrüonaalkloonimine (loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. II Tuumkloonimine keharaku tuuma siirdamine munarakku. Imetaja tuumkloonimine Dolly-meetod 1) tuumadoonori udararakud ja munarakudoonor 2)munaraku tuum eemaldatakse 3)rakud liidetakse elektriimpulsiga 4)"vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris 5) embrüo siirdamine kolmandale lambale 6)embrüo arenemine 7)Kloonlammas Dolly geneetiliselt identne tuumadoonoriga. Siirdamine (loomal, inimestel)
Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmse sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide s.t. Saada nende geneetilisi koopiaid. Kloonimine on saanud palju kriitikat. Jumala kartlike inimeste seas arvatakse, et organismide kloonimine on eba eetiline, kuna see pole loomulik. Arvatakse, et inimese ja üleüldse sigimine peaks jääma teaduse poolt puutumata. Minu arvates võib kloonimine toimuda, niikaua kui seda ei hakata halvas mõttes ära kasutama. Ära kasutamise all mõtlen ma seda, kui kloonitaks terve suur armee sõdureid või nn orje. Kloonimine liigi säilitamise või liigi arenduse eesmärgil on minu arvates mõistlik. Imelik on mõelda, et kohati juuakse kloonitud lehmade piima, või süüakse kloonitud lihaloomade liha. Kui hakkan sellest mõtlema, siis ei tõmbaks mind kloonitud veise liha sööma. See tundub mulle kui
mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Transgeenneorganism organism , mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geenid, mis on loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. Transgenees geenitehnoloogiline protseduur transgeensete organismide saamiseks. Tuumakloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest on eelnevalt tuum eemaldatud. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Vegetatiivne järglaskond, mis paljuneb mittesugulisel teel ja on järglaskond pärilikkuselt identsed. SISSEJUHATUS
siirdamine Jäätmete Biokütusetoot lagundamine mine KLOONIMINE Kloonimine on kloonida tekitamine. Kloon on vegetatiivselt paljunemisel tekkinud ühe vanema järglased. Selle isendid on identsed omavahel ja vanemaga. Looduslikud kloonid on nt: mugul taimed, risoomidega paljundatavad maikellukesed, saar, paju. Jaguneb biotehnoloogiliselt: embriokloonimine ja tuum kloonimine. Embriokloonimine tähendab embrio lõhestumist ning põhineb totipontentidel tüvirakkudel mis on eraldatud lootest 2-16 raku staadiumis. Nt: healt tõult lehmalt võetakse munarakk ja viljastadakse. Kasvatadakse embrio, see jagatakse osadeks ja saadakse mitu testitud embriot. Milles on kõik rakud et areneda tervik organismiks. Need siirdadakse mitmele lehmale, kes indlevad. Need on retsipendid, kes surrogaat emana sünnitavad.
Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend.(suhkruhaigus) Kloonimine-vegetatiivse paljunemise teel saadud järglased,kes omavahel ja vanematega on geneetiliselt peaaegu identsed. Eesmärgid: kloonitud lapse sünd, tüvirakkude tootmine(ravimise eesmärgil) Biotehnologia- Tehnoloogia organismide siginemise ja pärilikkuse muundamiseks, põhjneb bioloogilistel protsessidel. Transgeensed organismid-(GMO) organismid kelle genoomi on siiratud mõne võõr liigi geene. Kasutus valdkond-viirusekindlad viinamarja sordid, A-vitamiini rikkas riis, Fluorestseeruvad kalad; Eelised-haiguskindlamad ja paremini säilivad taimed;tootlikumad loomad;Puudused-keerukas,vae...
37 kraadi juurde. · Valitakse välja viljastunud munarakud, is sisladavad kaht pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad) · Sügoodid pannakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse · 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. · Hormonaalselt ettevalmistatud vaisele siirdatakse 2-3 embrüot. Imetajate kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel või paljundamisel tetkkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga. Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine. Varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks. Nad on totipotentsed. Seda tüüpi kloonimine pole eetilisi probleeme tekitanud ega avalikkuse tähelepanu pälvinud.
22.12.12 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus Click to edit Master subtitle style Koostaja:Kaupo Kantsik 12.A klass Märjamaa Gümnaasium 2010 22.12.12 Kloonimine Kloonimine see on geneetiliselt identse järglaskonna saamine, kui me paljundame mingit üksikobjekti (DNA molekul, rakk, organism) Saadud järglaskond moodustab klooni 22.12.12 Meristeempaljundus taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise üks meetod meristeemkude ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. meristeemkoe rakud on totipotentsed ei ole
1. Selgita ,,tömbi" ja kohessiivse otste põhimõtet (,,blunt" ja ,,sticky ends") Need otsad saadakse erinevate restriktsiooni tüüpide tulemusena. Tömbi otstele on iseloomulik komplimentaarse aluste baaspaari olemasolu. Lihtsam ligeerida vektoriga. Probleemiks DNA võib endast ümber pöörata ning valesti sisse minna. Kohessiivsed otsad ilmuvad astmelise katkestuste tõttu (trepi sarnased otsad.). Väga kergesti kleepuvad omavahel: aitavad bakteriofaagile moodustada rõbjast struktuuri. 2. Mis rolli mängib DNA metüleerimine restriktsiooni analüüsis? Metüleerimise abil kaitstakse DNA restriktsiooni eest. Nii nt.kaitseb E.coli oma genoomset DNA enda poolt toodetud ...
Kloonimine Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Kloonimine jaguneb kaheks. Embrüonaalkloonimine embrüolõhestuse meetodil ja tuumkloonimine, mis tähendab, et keharaku tuum siirdatakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. See oli kogu teadusajaloo esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja. Selle käigus sunniti udararakul ühineda munarakuga. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmse sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide s.t. Saada nende geneetilisi koopiaid. Kloonitud on ka hiiri,küülikuid, kasse, lambaid, kitsi ja sigu. Siiamaani pole suudetud kloonida ahve.
takistanud looduslikku valikut oma tööd tegemast. Olgugi, et vahel oleks hea, kui saaksime kloonida oma parimat sõpra või kalleid inimesi, kui nad peavad kaua eemal olema, või neid enam mingil põhjusel meie seas ei ole. On ka lihtsalt neid, kes on väga üksikud, kuna pole sõpru, seillele on keerulise tehnoloogia asemel palju lihtsam lahendus: muutuda ise avatumaks. Kuigi kloonimine oleks üks abinõu hakkama saamiseks igatsus- ja üksikustundega, peame siiski tõdema, et isiku omapära ei jääks alles, isiksust on võimatu kloonida, tänu sellele oleme kõik unikaalsed. Kloonimise pikaajalisem tagajärg oleks looduse ja inimkonna mitmekesisuse vähenemine. Usun, et on palju neid kes tahavad kloonida ilusaid ja andekaid inimesi, või veel parem ilu ja mõistus ühes isikus oleks lausa jackpot
Kloonimine: poolt või vastu? Inimesed Poolt: Vastu: *Klooniindiviidid on inimese *Ebaloomulik ja ebaeetiline geneetiline, mitte isiksuse *Võib ilmneda enneaegset koopia. Seega ei pea kartma, et vananemist kloon on samasuguste halbade iseloomuomadustega. *Kulukas *arendab meditsiini *Võib areneda geneetiline puue (nii vaimsed kui ka füüsilised) *Selles võidaks näha äriideed ning kurjasti ära kasutada *Hukkumine enne või pärast sündi *Jätab mulje, et inimene on asendatav *Maailm on juba niigi ülerahvastatud Taimed ja loomad Vastu: Poolt...
Nimi: Allkiri: Inimesed on alati olnud uudishimulikud ja tahavad proovida uusi asju, uusi lahendusi kõik mis ei sarnaseks vanaga. Kuid, kas uute leiutiste järgi proovimisel ei peaks olema kuskil piir? Kas miski ei peaks jääma nii nagu ta on? Üheks selle sajandi suureks küsimuseks on, kas inimeste kloonimine on eetiline või mitte? Biotehnoloogia areneb üha kiiremini ja see pakub võimalusi, kus võiks meie tavapärane maailm muutuda teistsuguseks paigaks. Kloonimine on uus tehnoloogia, mis võib muuta maailma, aga kas heas suunas või halvas? Kloonimise eesmärgiks on luua doonoriga identse geneetilise materjaliga isendi. Kloonimine jaguneb kaheks suunaks, kus tehakse reproduktiivset kloonimist ehk järglaste saamist või kloonimist biomeditsiiniliseks uurimustööks, nimetatakse seda teraupeutiliseks kloonimiseks.[1] Reproduktiivse kloonimise head küljed on, et sellega lahendaks viljatuse probleemid, ei sünniks
Eriti raske on see tuultolmlejate taimede puhul, kelle õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele. Samas võivad seemned ka lihtsalt mehaaniliselt seguneda. Piirkondades, kus GM taimi on kasutatud juba palju aastaid, on 100% GMO-vabu seemneid juba raske leida. Sellest probleemist ülesaamiseks on mõnes maades kinnitatud teatud piirnormid, millest allpool lubatakse GMO saastust ja millest ülevalpool tuleb seeme juba märgistada kui GMOd sisaldav. DNA KLOONIMINE I Kloonimise puhul võib eristada kaht meetodit: 1. Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine. See on uuem meetod, millest räägiti põhjalikult eelmises (PCRi) loengus. 2. Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo kloonimine. Meetod põhineb spetsiifilise DNA fragmendi in vitro sisestamisel iseseisvalt replitseeruvasse DNA järjestusse. Selline replikon viiakse sobivasse peremeesrakku ja paljundatakse seal. Varasemal ajal mõeldi kloonimise all just seda meetodit.
Fundamentaalteadus Ehk põhiteadus - uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. See moodustab vastava teaduse - füüsika, keemia, bioloogia jt - tuuma, tema sisu: faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Rakendusteadus. loodusnähtuste praktilisel otstarbel kasutamine. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jms tarbeks. Biotehnoloogia. rakendusbioloogilosed meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sirgumise ja pärilikkuse muutmiseks. Hapendamine, käärimine. toiduainete töötlemise meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Nendes protsessides ei teki elusolendeid, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse (kõik elav tekib ...
2) Inimene kuul 20. sajandi teist poolt on nimetatud ka kosmoseajastu alguseks. 1957. aastal saadeti kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele järgnesid esimesed mehitatud kosmoselaevad. Juhtiv riik oli NSV Liit, sest seal lennutati kosmosesse esimene inimene ja esimene naiskosmonaut. USA-l õnnestus esimest korda laskuda Kuu pinnale. Edaspidi hakkas kosmoseuurimine järjest kiiremini arenema ja plaanitakse üha suurema tähtsusega reise erinevatele planeetidele. 3) Kloonimine Pärast Teist maailmasõda arenes kiiresti ka keemiatööstus. Eesmärgiks oli luua uute omadustega materjale. Mida võis vaja minna igapäevastes eluvaldkondades. Tehti vapustavaid avastusi. 20.sajandi viimastel aastatel õnnestus esimene loomade kloonimine. See pani inimesed täiesti uude ja segasesse olukorda. Sellega kaasnes ka teave ,et kloonida saaks siis kõiki elusolendeid,ka inimesi. Kuna paljud maailma riigid nägid kloonimistest suurt ohtu,eelkõige inimkonnale siis see keelustati
Mina olen kloonimise vastu ning seda erinevatel põhjustel. Loomulikult oleks hea, kui saaksime oma kõige paremat sõpra, ema, isa, õde või venda nii öelda ,,paljundada," et vältida sellist olukorda, kus mõnes keerukas situatsioonis poleks kedagi meid aitamas. Kuid peame mõtlema ka selle peale, kas nii säilib inimeste omapära, meie ainulaadus? Siin juures tuleb unustada isekus ja mõelda ka tulevikule, milliseks muutub maailma pilt, kui ,,ühesuguseid" inimesi palju? 1. Kloonimine pole õige kuna sellega kaasnevad paljud eetilised ja moraalsed probleemid. Nimelt on levinud arvamine, et kõrgema eluvormi pole eetiliselt õige ning sellega sekkutakse jumala tegudesse 2. Kloonimisega kaasnevad ka tõsised ohud. Peale uduselt formuleeritud eetika ja moraaliprobleemidele on teadlased osutanud mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele. Luues mingi geneetiliselt kasuliku isendi, teakib seda
a) munajuhade umbsus, ei rasestu b) sperme vähe ja väheliikuvad c) viljakushäired 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? Ebaõnnestunud abort abordijäänused. Ei pruugi hiljem lapsi saada Ema hilisemad psühholoogilised probleemid Võib rikkuda suhteid Alandab iivet 7. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. KUNSTLIK VILJASTAMINE POSITIIVNE NEGATIIVNE *lesbid saavad lapsi * mees ei pruugi end isana tunda * vanemad naised saavad lapsi *võib saada mitmikud (ei tule toime) *terviserikke korral saab siiski rasestuda *sekkuma peab arst ASENDUSEMADUS POSITIIVNE NEGATIIVNE
Lihtsam oleks (ja seda ka katsetatakse) vigane geen avastada varases lootestaadiumis, sest siis on veel vähe rakke, mis nn geenivahetust vajavad. · rekombinantse genoomiga viiruste kasutamisel - kuidas jõuab viirus õigesse kohta ja kõigi vajalike kohtadeni. Kas muudetud genoomiga viiruse sisseviimisel ei kaasne ebasoovitavaid nähtusi? · uurida, mis geenil viga on. St seostada viga geeni tasandil fenotüübilise efektiga. (Nt: kuidas aktiveerida promootorit). 5. Kloonimine, mõiste ja eesmärgid; kloonimise ajalugu ja näiteid. Kloonimise põhimõtteline skeem. Kloonimine. Kloonimine on sama geneetilise taustaga rakkude loomine. Ajaloost: Tavaline on olnud varases staadiumis loote (blastula) rakkude kloonimine. Diploidne tuum viiakse munarakku, millest on tuum (haploidne) enne välja võetud. Mäletatavasti on munarakk totipotentne. Munaraku tsütoplasmas olevad faktorid (valgud, RNA) hakkavad nüüd suunama ka "imporditud" tuuma geenide avaldumist.
Fundamentaalteadus-teadus,mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse,ehituse, toimimise ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.Rakendusteadus-tegeleb praktilise rakendamise meetoditega.Üldbiol. teadus-geneetika,rakubioloogia,ökoloogia.Eribiol- botaanika,füsioloogia,zooloogia. Biotehnoloogia-nim.rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure,mis kasutavad elusorganismide omaseid protsesse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse suurendamiseks.Hapendamine- toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist.Käärimine e. fermentatsioon on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess,mis toimub hapniku...
KUNSTLIK SEEMENDAMINE, 6-8 PÄEVA PÄRAST PESTAKSE EMBRÜOD EMAKAST VÄLJA; 3) EMBRÜOID HOITAKSE SÖÖTMES, UURITAKSE MIKROSKOOPILISELT JA VALITAKSE VÄLJA KÕIGE PAREMINI ARENENUD EMBRÜOD; 4) VALITUD EMBRÜOD SIIRATAKSE VÕI SÄILITATAKSE ARENGUVÕIMELISENA SÜGAVKÜLMUTATUNA VEDELAS LÄMMASTIKUD; 5) EMBRÜOD SIIRDATAKSE LOOMA EMAKASSE. EMBRÜONAALKLOONIMINE VARASE EMBRÜO LÕHESTAMISE TEEL SAADUD KLOONEMBRÜOTE KASUTAMINE IDENTSE GENOTÜÜBIGA JÄRGLASTE SAAMISEKS. TUUMKLOONIMINE KLOONIMINE SOMAATILISE RAKU TUUMA SIIRDAMISEGA MUNARAKKU, MILLEST EELNEVAL ON TUUM EEMALDATUD. TUUMKLOONIMINE 1) ELEKTRILISE IMPULSIGA ÜHINEVAD UDARARAKK JA MUNARAKK, MILLEST EELNEVALT ON EEMALDATUD TUUM; 2) IMPULSS KÄIVITAB ,,VEGETATIIVSE" SÜGOODI EMBRÜONAALSE ARENGU; 3) EMBÜRO SIIRATAKSE TEIST TÕUGU IMETAJALE; 4) EMBRÜO ARENEMINE. TERAPEUTILINE KLOONIMINE INIMESE KLOONEMBRÜOTE TEKITAMINE TÜVIRAKKUDE HANKIMISE EESMÄRGIL GEENITERAAPIA TEOSTAMISEKS
Miks ma olen kloonimise vastu Kloonimise kohta on väga vastakaid arvamusi osad toetavad seda mõtet, teised laidavad maha ning kolmandad ei oska seisukohta võtta. Mina kuulun nende hulka, kes kloonimist heaks ei kiida, seda väga mitmel põhjusel. Kui asjale teadluslikust poolest läheneda tuleb tõdeda, et ligikaudu 90% kloonimiskatsetest kukuvad läbi. Kulus 276 katset enne, kui 277. katsekorral sündis kloonlammas Dolly. Õnnestunud hobuse kloonimine leidis aset alles 328. katsel ning 9000 veise kloonimise katsest saadi kõigest 70 vasikat (19%), kelledest kolmandik surid noorelt. Seega oli kloonimise efektiivsus kõigest 1%. Siinkohal tuleb välja tuua veel asjaolud, et kloonimise teel järglaste saamine võtab kordades kauem aega, kui seda kuluks loomulikul teel nende saamiseks. Kõigele lisaks kulub läbi kukkunud katsete peale suuri summasid ning minu silmis on see võrdne raha niisama tuulde loopimisega.
järglaskonnast ja seetõttu geneetiliselt alati ühetaolised. Kloonide tekkimised on mitmeid eri võimalusi. Kuid mitte just alati ei ole kloonimisel ainult positiivsed küljed ning seetõttu on antud tegevus tekitanud palju poleemikat ja arutelusid. Selle vastu, et taimi kloonimise teel paljundatakse, pole inimesed üldiselt protestiavaldusi korraldanud, sest sellega kaasnevad vaid positiivsed tagajärjed. Näiteks kartuli mahapanekul toimub samuti kloonimine ning see muutunud kõigile tavapäraseks ja igati normaalseks tegevuseks. Küll aga leiab järgmise taseme ehk siis loomade kloonimise vastu olevaid inimesi. Tegelikult aga toimub kloonimine vähemalt avalikul tasandil siiski ka imetajate peal vaid positiivstel eesmärkidel. Seda tehakse nii teaduskile kui ka praktilistel eesmärkidel. Näiteks on valitud isendeid, kel on väga puhtad tõuomadused ning nende heade külgede säilitamiseks ja
Need pered näiteks, kelle laps on hukkunud või õnnetuses näiteks surma saanud tahaksid endale samasuguse välimusega last ja ainuke võimalus oleks kloonida selline inimene. Teiseks argumendiks oleks see, et kõik viljastumismured kaoksid, näiteks inimesed, kes ei saaks lapsi, neile oleks see kasulik. Teadus ja tehnika areneb ning võib-olla on lähitulevikus võimalik saada elujõus ja täiuslik inimene kloonida. Kolmandaks oleks ohustatud liikide kloonimine. Kõik ohustatud liigid saaks päästa. Kloonitaks neid loomi, kes on ohustatud liikide hulgas ning see päästaks need liigid, mis on väljasuremiseohus. Neljandaks väiteks on see, et kloonitud loomade liha võib süüa ning see on ohutu. See tooks letile palju rohkem ja maitsvamaid tooteid, sest näiteks kui mingi teatud tõug annab head liha või piima, siis saaks selliseid isendeid juurde kloonida. Viiendaks ehk viimaseks argumendiks oleks see, et saaks inimestele, kellel on mingi
Sugurakkude mõjustamiseks on kaks võimalust. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Teiseks suuremaks haruks geenitehnoloogiaga tegelemisel on osutunud kloonimine. Paljud teadlased väidavad et see on täiesti ohutu ja naturaalne tegevus, aga paljud inimesed on selle vastu, nii ateistid kui ka usklikud. Kloonimise protsessi jooksul eraldatakse suvalisest keharakust mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Kloonimisel on kaks suuremat probleemi. Esimene probleem on see, et looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt
- Psüühiline trauma naisele enda lapse kaotuse tõttu (süü, kurbus, ängistus, häbi, unehäired, söömishäired, mõtlemishäired, tuimus) - Võivad kaasneda tüsistused - Suurendab emakavähi, rinnavähi, munasarja, maksavähi tekke tõenäosust - Hilisema raseduse korral platsenta väärareng - Hilisem emakaväline rasedus 7. Too välja poolt ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. Kunstlik viljastamine: + Võimalus saada lapsi viljatutel paaridel + Naine, kellel pole meest, kuid soovib last saada + Kaksikute saamise TN on suurem - Embrüo ei pruugi areneda - Võivad sündida mitmikud Asendusemadus: + Rasedust välistavate haiguste või terviserikete korral on võimalik siiski oma sugurakkudega last saada + Kui naine ei taha oma figuuri muuta, kuid soovib siiski last + Naised, kellel ei ole aega olla rase
2.Üldbioloogia ja eribioloogilised e. bakteritoksiin mikroobne putukatõrjevahend, Rakendusteadused mis sünteesib spooride moodustamise käigus Süvateaduslike uuringutega tänapäeva bioloogias glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis tegelevad üldbioloogilised teadused, nagu aktiveerub ja põhjustab putuka surma. geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, 7.Kloon, kloonimine, meriteempaljundus arengubioloogia jt, aga ka eribioloogilised Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse teadused, näiteks botaanika, zooloogia, paljundamise ehk kloonimise meetodeist. loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste järglaskonna saamist paljundatavast
katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. 10.in vivo-"elusas"; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus. 11.embrüosiirdamine-embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud v kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. 12.tuumkloonimine-selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 13. 14.erütrotsüüt-ehk punalible ehk punaverelible on hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk. 15.leukotsüüt-valgelible on eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis 16.trombotsüüt-käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk 17.eugeenika-ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist.
Teaduse ja tehnika areng Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Ho...
Nii suur edu, kui Dolly puhul, saadab kloonijaid harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist enamik kannatas omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. Eelnev juhib teadlased paratamatult tõdemuseni, et 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria, mis kohati meenutas progressiusu hiilgeaegu, oli alusetu. Kloonimine ei ole suutnud lapsekingadest väljuda ning kas kunagi üldse töökindel kloonimismeetod välja mõeldakse, on enam, kui kahtlane. Neid kahtlusi jagavad seni kloonimisse positiivselt suhtunud teadlasedki. Ka usk, et lahkamisel selgub seose puudumine Dolly "kloonolu" ja tema surmahaiguse vahel, on teadusringkonnis üsna nõrk. Suurem osa geneetikuid ja teisi asjaga seotud teadlasi usub, et
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia tehistingimustes. Geenitehnoloogia kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uute pärilike omadustega organismid. Valdkondadeks on kloonimine (nii paljundamise kui ravi eesmärgil), keskkonna puhastamine, isikute tuvastamine, transgeensete organismide ehk GMOde loomine ning haiguste geeniteraapia. Kasutatakse peamiselt baktereid ja seeni, vähem taimi ja loomi. Organisme kasutatakse mitmesuguste ainete tootmiseks. Paljusid bakter- ja seentüvesid kasutatakse toiduainetööstuses, nad toodavad mitmesugusel eesmärgil vajalikke
b kontrolltöö lk 19-36. Raku- ja embrüotehnoloogia 1.mõisted: kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunuloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtdeerimine antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid GMO. Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad.
Neid eristatakse arenguvõime ja päritolu järgi: 1)Lõigustusrakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks 2)Embrüonaalsed rakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks 3)Nabaväädivere tüvirakud: võivad areneda kindla koe rakkudeks 4)Täiskasvanu tüvirakud: võivad areneda ainult kindla koe rakkudeks Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiiliste võimete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloosete antikehade produtseerimine. Hübridoom- antikeha sünteesitava lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Monokloone antikeha- kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon.
Merlin Kuusemets 12a Märjamaa Gümnaasium 2011 Ajalugu Hakati kasutama raskesti paljundavate taimede kasvatamiseks(orhidee, viljapuud) 1960 hakati meristeempaljundust laialdaselt kasutama Kasutatakse: looduskaitses(hävimisohus olevate taimede kaitseks) Erinevate kultuuride saamiseks(maasikad, viljapuud, pohlad, nelgid, krüsanteemid, kased nt maarjakask, ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. rakud pole diferenteesunud Kasvufaktorite toimel võivad meristeem rakud anda alguse
1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne. Rakenduslik seos: peamisteks valdkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus, toiduainete töötlus. Biotehnoloogiat kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite väljatöötamisel ja tootmisel,eriomadustega taimesortide väljatöötamisel. Biotehnoloogiaks nim. rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse ka...
pärilike haiguste uurimine, siirdamiseks loomadelt inimesele, uute ravimite katsetamine, taime omaduste parandamine Geneetiliselt muundatud organismi eelised: odavam, tervislik, suurem saak, keskkond mürgivaba; puudused: kallim, allergiat põhjustav, vähe uuritud GMO turustamine: eritähistus, eri riiul Kloonimise eelised : pärilike haiguste uurimiseks, keskkonna ja gt osa ft kujunemisel, lemmikloomade kloonimine, surnud lapse asendamine, tõuloom, väljasuremisohus loomade jaoks puudused: vananeb kiiresti, keskkonna mõju tõttu ei ole sarnased, inimese kloonimine ebaeetiline, moonutatud inimnene Tüvirakkude kasutamine saadakse organismid siiradmiseks, terveid rakke haigete kudede asendamiseks
Tallinna Tehnikaülikool Molekulaardiagnostika õppetool Geenitehnoloogia eetilised, õiguslikud ja ärilised aspektid ,,Kas loomade kloneerimine on eetiline?" Referaat Maria Simmul YAGM-31 1. Sissejuhatus Mis on kloonimine? Teadlased on tänapäeval suutelised saama järglasi ka loomade keharakust. Seda protseduuri nimetatakse kloonimiseks. Niisugusel teel arenema hakkav organism on täiesti identne selle loomaga, kelle keharakust ta klooniti. Praegu on enamikus riikides inimese kloonimine seadusega keelatud. Ometi võib kloonimisest ka kasu olla. Näiteks arvavad teadlased, et kloonimise teel võiks paljundada hävimisohtu sattunud loomaliike. DNA kloonimise etapid:
1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada põhimõtteliselt taime paljunemist mugulate, pistikute, sibulate, poogendite või teiste vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on aga loodud kloonimiseks meristeebpaljundus ehk kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. Seda kasutatakse raskesti paljundatavate taimede (nt. orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemirakud on tavaliselt viirusvabad. 3. Selgita, mida nimetatakse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse? Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
