T, 18. oktoober 2011 Autor: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) Kas kloonida geneetiliselt muundatud lehma insuliini tootmiseks? Jah, sest: Eelised: · Lehmad kui imetajad toodavad insuliini, mis on inimese ensüümile sarnasem, kui see, mida saadakse bioreaktoris kasvatatavatest bakteritest; · Lehmade kasutamine on odavam võrreldes bakteritega, sest nad toodavad rohkem insuliini · piima on lihtne koguda; · ensüümi toodetakse ainult piimas, · ülejäänud loomas ei muutu midagi, seega peaks lehm olema täiesti terve; · ensüümi saab toota väga suurtes kogustes, sest selliseid lehmi saab kasvatada palju; · ensüümi saab lihtsalt piimast eraldada; · ensüümi tootmine on odav. Otsustav etapp on inimese geeni viimine lehma, sellest tuleb ka nimetus - transgeenne. Kasutatavat tehnikat nimetatakse geenitehnoloog...
suuri armeesid või 1000 orje, et inimesed ei peaks ise tööd tegema vms. Me muutuksime laisaks. Samuti on kloonimine üsna pikk ja kallis protsess, ei ole ju mõtet sellele raha kulutada. Selle tagajärjel tuleb maailma inimesi pidevalt juurde ja tekib ülerahvastatus. Kiiremini saavad otsa ka looduslikuld ressursid. Meid on maal juba niigi palju, seega saaksid need veel kiiremini otsa. Kuna inimeste tervislikud seisundid ja immuunsus süsteemid on erineva tugevusega võidakse kloonima hakata vaid neid kõige tugevamaid. Siis aga juhtub see, et kõik on ühtlaselt hea tervisega, aga looduses peaks eksisteerima kõiki. Asja ei saa võtta ainult ühe poolselt. On ka mõned positiivsed aspektid kloonimise juures. Üldiselt arvan, et kloonimis katseid võib teha ja teadust edasi arendada, aga mingeid massilisi kloonimisi ei peaks tegema. Kui siis taimedel, mida saaks kasutada ravi eesmärgil.
Ohtlik pole vaid tuumarelvade kasutamine, isegi kasulikul eesmärgil kasutatav tuumaenergia võib keskkonnale ja inimestele tekitada pöördumatuid kahjustusi. Tsernobõli elektrijaama 1986. aasta plahvatuse tõttu jäid haigeks paljud inimesed, keskkond seal piirkonnas on siiani elamiskõlbmatu. Väiksemaid avariisid on toimunud ka teistes riikides. Ka kloonimine on hirmutekitav avastus. Mis saaks siis, kui inimesi hakataks piiramatult ja suvaliselt kloonima? Maailma kimbutavad niigi näljahädad, rahvastiku kasv, kuritegevus. Maailmas on minu arvates praegu hirme palju rohkem kui positiivseid asju. Laiemas perspektiivis vaadatuna muidugi. Iga inimene on õnnelik, kui tal on ümber armastav pere ja sõbrad, kuid maailma ohustavad näljahädad, haigusepideemiad, tuumasõjaoht, terrorism ja neid asju on veel lugematul arvul. Arvan, et olukord ei parane maailmas niipea. Loodan, et suudetakse seda vähemalt stabiilsena hoida.
Mina leian, et iga inimene on isemoodi, meil on erinev välimus, harjumused, soovid ja nii edasi seda kõike üritada taas toota oleks väär. Mõeldes tulevikule, kus igal ühel oleks võimalik ennast kloonida oleks maailmas palju ühesuguseid inimesi, kes kõik sooviksid elada täisväärtusliku elu. See tõstaks omakorda toidu ja loodusvarade tarbimist, mis lühikese ajaga viiks meid nii öelda üle tarbimise lainele. Inimsed peaksid oma vahel lähedasemaks saama, mitte kloonima inimesi selleks, et meil oleks keegi, kes meid mõistab. Tuleb ülle olla oma kinnisest olekust ja ennast teistele avada. Kloonimine pole lahendus probleemidele vaid pigem kergema vastupanu teed minemine ja teadlaste soov midagi uut ja huvitavat proovida mõtlemata sellele, mida see edasi arendes endaga kaasa toob. Margit Lott
6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25. der Startcodon- startkoodon 26. der Stopcodon- stoppkoodon 27. der Klonierungsverktor, -en - kloneerimisvektor 28. der Transformation, -en - transformatsioon 29. die Sequenzierung, -en - sekveneerimine 30. die Synthese- süntees 31. die Labormethod, -en laborimeetod 32. tierische Zelle- loomarakk 33
kloonitud loomadel on ilmnenud palju anomaaliaid. "Seetõttu on inimese kloonimine praegu enneaegne, ebapraktiline ja ebaeetiline," kirjutasid nad. USA-s keelustati 1997. aastal inmkloonimise riigi raha eest, millele kirjutas alla Bill Clinton, kuid see ei keelanud aeraalgatustel tegema kloonimiskatseid.[4] Praeguseks on USA-s keelustatud kloonimine, vaid viies osariigis. Vahemere äärses riigis, aga kavatseb teadlaste grupeering hakata kloonima inimest. Kampaania taga on hulk lastetusele spetsialiseerunud kliinikuid USA-s ja Itaalias. Seekord näib olevat tegu esimese tõsise ettevõtmisega. Kliendile maksab kloonimine eeldatavalt 50 000-80 000 dollarit.[5] Kõige edukam on olnud siiani USA ja Euroopa teadlased. Kuid kiirele arengule on neil ka üks takistus, nimelt nähtus, mida lääne kultuuris kutsutakse jumalaks. Kristlikus traditsioonis on Jumal looja, kes annab hinge inimesele
................................................................................................................1 SISSEJUHATUS Alates möödunud sajandi viimastel kümnenditel on päevakorda kerkinud probleemid põllumajanduskultuuride sordipuhtusest ja omadustest vastu pidada ilmastikutingimustele. Eesmärk on saada taimedelt võimalikult maksimaalne saak minimaalsete tingimuste juures. Kuna sordiaretus paljalt üksi ei suuda seda kvaliteeti hoida, hakati geenitehnoloogia abil kultuurtaimi kloonima, et nad säilitaksid oma eellaste omadused. Kloonimist hakati kasutama ka loomade peal, kuid väga edukaid tulemusi ei ole tänapäevani saavutatud. Põhjuseks on taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärasus. Loomorganismis puuduvad rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi. Käesolev referaat annab ülevaate kloonimise olemusest ning kirjeldab selle protsessi etappe. Samuti kajastab erinevaid nüansse kloonimise iseärasustest ning probleemidest. Välja on
Probleemid: kas nimetavaline või omastavaline liitmine? 3-osaliste terminite kokku-lahkukirjutamine, omadus- ja nimisõna liitmine, liitmise jrk. c) sõnade tuletamine tuletusliited võimaldavad moodustada sarju, tuletuspesa ühe verbitüve ümber, üle tuletada ei tohi ega liiteid kuhjata, eesti keeles võõrtüvi+omaliide, nt botaaniline d) pöörd- ehk tagasituletus e) otse- ehk nulltuletus konversiooniga saadakse noomenist lihtsal teel verb (nt kloonima), püütakse vältida eerima-liiteid kahemõttelisuse ohu tõttu. · sõnale uue tähenduse andmine Probleemid: tähendusnihete määratlemine on keeruline - kas tähendus on üldkeeles sama mis oskuskeeles? Sageli täpsustatakse eriala tarbeks sõnu. a) metafoorid b) isikustamine c) sünekdohhid (osa terviku asemel, tervik osa asemel nt lintsaba) d) teiste erialade oskuskeele laenud (nt merendusterminid lennunduses)
annaabi.ee 
