Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näita...
Inimene kuul Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. j...
9. klass 4. oktoobril 1957. aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täp...
KUU Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km.Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, ...
Kosmoselendude ajalugu 2020 Sissejuhatus ● Mehitatud ja mehitamata kosmoselennud ● Mehitatud kosmoselennud - Nõukogude Liidu Sojuzi programmi ja USA kosmosesüstikute programmi raames, Rahvusvahelise Kosmosejaam. ● Mehitamata kosmoselende sooritavad kosmosesondid ● Mehitamata kosmoseaparaadid võivad töötada kaugjuhtimisega või olla täiesti iseseisvad Esimene lend ● 03.11.1957 ● Nõukogude Liit ● Moskva tänavakoer kahe aastane Laika ● Teadlased ei teadnud siis, kas kosmoselend on inimestele ohutu ● Laika suri hirmust ja kuumusest paar tundi pärast õhku tõusmist Laika. Allikas: https://time.com/3546215/laika-1957/ Esimene inimene kosmoses ● 12.04.1961, Nõukogude Liit ● Juri Gagarin Vostok 1 pardal ● 108 minutit, Maa orbiidil ● Poldud kindlad, kuidas kaaluta olek pilooti mõjutab; Juri Gagarin. Allikas: ...
KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG Autor: Martin Luik Loomad kosmoses(1) Nõukogude Liidus: · Algas Saksamaalt sõjasaagina saadud rakettidega 1951. aastal. · Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan. · Suborbitaalne lend. · 29 suborbitaalset lendu. · 3. novembril, Baikonuri kosmodroomilt, Sputnik 2 kosmoselaev, pardal koer Laika. Loomad kosmoses(2) Nõukogude Liidus: · Laika - Segavereline, umbes kolmeaastane emane koer, kelle sugupuust ja noorusest pole midagi teada. · Eelistati hulkuvaid koeri. · Laika elas kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel. Loomad kosmoses(3) Nõukogude Liidus: · 1968. aasta septembris õnnestus Zond 5 pardal olnud kilpkonnadel, putukatel ja pärast möödalendu Kuust elusana Maale tagasi jõuda. Loomad kosmoses(4) Ameerikas: · Raketiga lendas esimesena reesusahv Albert 11. juunil 1948. · Kolm aastat varem kui koerad Nõukogude ...
Sisukord: Kuu kui põhjus lk 3 Kraatrid lk. 4 Kuu pind lk. 6 Kuu siseehitus lk. 7 Kuu tekkimine lk. 7 Tähtsamad Apollo lennud lk. 9 Apollo 11 lk. 10 Apollo 12 lk. 12 Apollo 13 lk. 20 Kuul käinud inimesed lk. 24 Kasutatud kirjandus lk. 25 1 2 Kuu kui põhjus Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva...
Kutsehariduskeskus Ajalugu 10 sündmust mis mõjutasid maailma Koostaja: Juhendaja: 2011 10 enim mõjutanud tegurit Viimase 100 aasta jooksul Esimene Maailmasõda Oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist191411. novembrini1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Teine Maailmasõda (1. september1939 2. september1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laia...
NASA Jüri Gümnaasium Koostaja: Erik Vane National Aeronautics and Space Administration Loodud 1958. aastal Ameerika Ühendriikide riiklik organisatsioon poolt. NASA kasvas välja NACA`st Ülesandeks tsiviil- ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine. Alates 2009 on NASA juht Charles Bolden Visioon ja missioon Jõuda uutele tasemetele ja paljastada ,,teadmatus", et see mida nad teevad ja õpivad tooks kasu kogu inimkonnale. missioon on meie koduplaneedi mõistmine ja kaitsmine, universumi uurimine, mujalt elu leidmine ja uue kosmose uurijate põlvkonna innustamine Esimene Maa tehiskaaslane Explorer 1 ehk kõige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal). Kosmoselaeva kujundas ,,Jet Propulsion Laboratory" Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor, mille eesmärk oli mõ...
Maa ja Kuu Üldiselt Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik kaaslane Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa Kuu iseloomustus Orbiit 384,400 km Maast Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass 7,36 ×1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu tekkimine On esitatud 3 hüpoteesi: 1 .Maa ja Kuu moodustusid korraga ühest ja samast gaasi-tolmu pilvest. 2. Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Maa haaras temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasl...
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus.......................................................................................
Esimesed kosmosekatsed- ja Kuu Kosmoselaevad Esimesena saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.) Sputnik 2, oli teine kosmoselaev Maa orbiidil, mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 1957 a.) Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut (12.aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5.mai 1961 Alan Shepardist saab esimene ameeriklane kosmoses. 20. veebr 1962 John Glennist saab esimene ameeriklane, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 1963. juunis Valentina Tereskova, esimene naine kosmoses, kes tegi ,,Vostok 6" pardal 48 tiiru ümber Maa. Esimene katse Nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valmistusid 1961.aastal esimest inimes...
Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Tita...
50:50 15 $1 Million 14 $500,000 Kes tahab saada 13 12 11 $250,000 $125,000 $64,000 miljonäriks? 10 9 $32,000 $16,000 8 $8,000 7 $4,000 6 $2,000 5 $1,000 4 $500 3 $300 2 $200 1 $100 © Mark E. Damon - All Rights Reserved Another Presentation © 2000 - All rights Reserved ...
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Kuu teke.............................................................................................4 Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte.................................................................
annaabi.ee 
