vaheldumine Asustuse areng Maakonnad Riik(emamaa, Terve maailm provintsid kolooniad) Põllumajanduse Väga tähtis roll Pole enam nii Oluline roll tootmise areng ühiskonnas tähtis aga ikkagi ühiskonnas, aga oluline tähtsam roll on infotehnoloogial Metsandus Häasti levinud, Suhteliselt hästi tähtis roll levinud (Aasias) ühiskonnas Energia Polnud arenud, Tuumaenergia Energiat saadakse kasutamise liigid veskid, põlevkivi igalt poolt vesirattad (masinad,tuulegenera atorid)
andmebaaside haldusest kuni keeruliste arvutivõrkude projekteerimiseni. IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mille sidetehnologiaga moodustab koos infotehnoloogia) sektor moodustab ainult 4%-5% Eesti majandusest, hõlmates enda alla kontorimasinate ja arvutite, raadio-, TV ja sideseadmete, meditsiinitehnika ning optikariistade tootmise, posti- ja telekommunikatsiooniteenused. Eesti peaks panema rõhku IT avalike pakkumise tõhustamisele. Eesti Infotehnoloogial on suur potentsiaal, isegi 2009. aastal kiitis suurfirma Microsoft Eesti IT arengut ning nimetas selle arengu Euroopa Liidu esikümnesse. Viimane Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt läbi viidud küsitlus näitas, et Eestis on ainüksi IT-firmades juba praegu puudu üle 2000 IKT spetsialisti. Seepärast pakub Tallinna Tehnikaülikool lausa 200 tasuta kõrgõppe kohta. Eestis on veel võimalik Infotehnoloogiat õppida IT Kolledzis, Tartu Ülikoolis.
Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003- 2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma
suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. Infotehnoloogia osatähtsus ettevõtete arengus on aasta-aastalt oluliselt kasvanud. Efektiivne info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine tagab konkurentsieelise. Ettevõttel on palju võimalusi, kuidas kasutada infotehnoloogiat. Näiteks on infotehnoloogial oluline roll: 1) juhtimisel (kirjatekstid, andmebaasid, arvepidamine)- IT aitab rutiinseid töid kiiremini teha ning võimaldab tööjõudu kokku hoida. 2) kaugsides (telefon, faks, internet jm infoallikad)- IT võimaldab tööd eri paikade vahel hajutada ning IT pakub uusi marketingikanaleid, sh ülemaailmseid. Väga populaarne kaugside töövorm on kaugtöö. 3) tootmises (tööoperatsioonide automatiseerimine)- IT võimaldab pakkuda hoopis uusi tooteid ja teenuseid;
Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne- Eur, P-Ameerika. Riigi osa majanduses on madalam. Hästiarenenud metsanudskompleksid ja intensiivne põllumajandus. Fossiilsed kütused, päikese-, tuule- ka vee energia. Transport muutub odavamaks ja kiiremaks. Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse ja kehtib ühtne maailmamajandus.
Talverõivad; Hobuveokid, mootorikütus, auto, raudtee, mere ja õhutransport; Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; Õhu ja meretransport (lennukikandjad); Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis ja jälgimissüsteemid LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2. Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 3. Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalisruumilise kasulikkuse, s.o.
mitte kuidagi. Ettevõte ei loo uusi võtteid ega ideid, mida peaks kaitsma. Infotehnoloogia areng, internet ja arvuti. Ettevõttel puudub kodulehekülg. Otsest reklaami ei tee. Jõgeval on peamine reklaam tehtud tööd. Arvutis koostatakse pakkumised, ise tehakse raamatupidamine, vastatakse meilidele jne. Seega on arvutil ja infotehnoloogial suur roll ettevõttes. Uute tehnoloogiate rakendamine. Kiirendab tööprotsessi ning lihtsustab töö tegemist. Kasutusele võeti plekiväänamis pink. Algselt töötaja väänas käsitsi, nüüd teen suur masin praktiliselt kogu töö ära. Uued tooted. Tõstavad töö kvaliteeti ja eluiga. Uued materjalid. Võivad ka tekitada probleeme, kui töötajatel
moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ning toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. Loodusvarad: puit, vask, tsink, raua maak, hõbe. Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Rahvastik 5 ,276 miljonit elanikku, 67% on linnaelanikud (31.12.2003)
Saadi haridust jne. Peremudel- Pere muutus ses ühiskonnas väiksemaks. Kui ennem oli tähtis põllumajandus kus oli vaja palju abikäsi ja tehti koos väga palju tööd ära, siis selles ühiskonnas oli rohkem linnainimesi juba, töödati vabrikutöölistena ja väikestes peredes.Lapsed pandi kooli. Normaalne elu noh. Kihistumine- Seisuslikud eesõigused kadusid. Hakati rääkima klassiühiskonnast. IIms järel kihiühiskonnast. Teadmusühiskond: Majanduses-Peamine rõhk oli infotehnoloogial ja kommunikatsioonivahendite arendamisel.Need muutused tekkisid, kuna üha enam liikus info, üha rohkem taheti teada, informatsioon oli väga oluline. Tööhõives-Erinevalt tööstusühiskonnaga on ses ühiskonnas töö paindlikuma ja vabama töökorraldusega.Töötajatelt oodatakse põhjalikku ettevalmistust ja põhioskusi. Kultuuris-Paindlik sotsiaalne kultuur.Massikultuur. Hariduses-Olid teadus,uurimisasutuseda jne.Üha enam hariti end,et saada tööd.Kuna tööle võeti juba inimesi kel
SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. SPORT,KIRJANDUS JA MUUSIKA Soomlaste rahvusliku identiteesi jaoks on tähtis koht spordil ja kunstil.Maailmakuulsaid Soome sportlasi on palju.Nimetame kuulsaid pikamaajooksjaid,keda tundis kogu spordimaailm: enne sõda .1972.aasta olümpiamängude kangelast Lasse Vir`eni.läbi aegade kuulsaid suusatajaid,nüüd orjenteerujaid,hokimängijaid ning veel paljude teiste spordialade esindajaid.
MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD I MAAILMASÕJAS •Toit(leib, konservid); Loomasööt; •Hobuveokid, raudteetransport, laevad; •Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); •Telgid, kaevikud, blindaazid; •Arenev teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD KAASAJAL •Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; •Õhu- ja meretransport (lennukikandjad); •Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid LOGISTIKA FENOMEN •Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. •Logistiliste süsteemidega on seotud 20-30 % lääneriikide SKT-st. Logistikakulude vähendamine 1 % võrra on ekvivalentne firma läbimüügi suurendamisega ca 10 %. MITU % AJAST JA KULUDEST KULUB EL RIIKIDE FIRMADEL
moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ning toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. 12 8 DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa,
moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ning toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. 12 DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa,
ktuur,valgustid jne Kineetiline kunst 1960.aastad · Sõna "kineetiline" on tuletatud kreekakeelsest sõnast kinesis või kineticos ning see tähendab liikumist. · Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega. Alexander Calder Punande mobiil (1956) Uus meedia · Uuemad massimeedia arengumärgid, mis põhinevad suures osas infotehnoloogial- s.o. Internet, interaktiivne meedia, erinevad multimeediavaldkonnad. · Otsimootorid, veebikataloogid, e- postiloendid,veebifoorumid, võrguajakirjandus Veebifoorum Otsimootor Kasutatud allikad · http://www.utexas.edu/courses/citylife/per · https://www.google.ee/image/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · http://www.web.zone.ee/ Tänan tähelepanu eest!
Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5
Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5
luua/hankida ja organisatsiooni kasutusse anda ja mille jaoks ja ITsüsteeme looma ja nende loomist juhtima. Üldiselt võttes - kes orienteeruksid infosüsteemide valdkonnas. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised: ärialased teadmised infotehnoloogia-alased teadmised analüütiline ja kriitiline mõtlemine suhtlus-, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna – infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised 6. Süsteemi mõiste- - Süsteemi defineeritakse kui igasugust vastastikku sõltuvate ja (ajutiselt) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogumit, mis täidab mingit eesmärki/funktsiooni/ülesannet. 7. Süsteemi ülesehitus ja käitumine- Süsteemi osad ise võivad olla samuti süsteemid (terviksüsteemi alamsüsteemidest) koosnedes omakorda osadest - süsteem võib omada hierarhilist ülesehitust
Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses E-turunduses on infotehnoloogial toetav roll. Kui e-kommertsi algusaastatel arvati, et uus tehnoloogia tekitab täiesti uued keskkonad, kus seni eksisteerinud äri-, turundus- ja ühiskonnareeglid enam ei kehti, siis tegelikkus osutus vastupidiseks. E-turundus ei erine millegi poolest tavalisest turundusest. Tegemist on lihtsalt ühe uue kommunikatsiooni kanaliga, ning e-turundus rõhutab selle kanali olulisust ja ärakasutamise vajadust ettevõtte turundusstrateegia väljatöötamisel. Tehnoloogia roll on abistada
kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks võimalikke definitsioone Set of tools, processes, and methodologies (such as coding/programming, data communications, data conversion, storage and retrieval, systems analysis and design, systems control) and associated equipment employed to collect, process, and present information. In broad terms, IT also includes office automation,
annaabi.ee 
