iseloomustava infoga varustada ettevõtte sisetarbijaid olulise informatsiooniga otsuste vastuvõtmiseks Infokasutajad välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) infotarbijate nõuded ja reglementeeritud ettevõtte sise-eeskirjadega Täpsus andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne info saamise kiirus olulisem täpsusest. Info monetaarne ja naturaalühikutes Objekt ettevõte kui tervik ettevõtte üksikud osad Aruandlusperiood kindlaksmääratud vastavalt vajadusele Sõltuvus teistest distsipliinidest ei ole sõltuv teistest majanduse distsipliinidest nagu rahandus, statistika jne sõltuv teistest distsipliinidest Põhinõue infole
Mida annab inimestele kodanikuühiskond? - võimaluse ennast teostada - kujundada elu vahetus koduümbruses - tunda end täisväärtusliku ühiskonna liikmena Näited: korteriühistud, korporatsioonid, spordiklubid Kommunikatsioon 1) vahetu silmast silma rääkima 2) vahendatud - kirjad, käskjalad, mobiiltelefon Massikommunikatsioon 1) omadused: teabe kiire edastamine, avalikkus, kättesaadavus, lai ja eripalgeline tarbijaskond, infotarbijate passiivsus 2) vahendid (massimeediumid mõeldud suurtele rahvahulkadele): ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, arvuti Interaktiivne kommunikatsioon 1) Iseloomulik: tarbija aktiivsus otsi, loo ja edasta teavet 2) Eelised: levik, kiirus, odavus, kättesaadavus DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Vaba ajakirjandus Ajakirjandust kontrollib võimupartei
Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on? Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsiaalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega;
info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega infotarbijateks võivad olla omanikud, nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, juhtkond, ostjad, kliendid, töövõtjad, hankijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Infotarbijate vajadused on erinevad, nii näiteks: · omanikud vajavad infot hindamaks vara kasutamist ning isikliku kapitaliosa muutumist; · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamaks kas investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud infost töötasustamise kohta. Samuti on neil vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu ning
3) juhtkonna ja allüksuste tegevuse edukuse hindamine. TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS Infokasutajad peamiselt välistarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus üldised rahvusvahelised infotarbijate nõuded arvestusprintsiibid, RPS Objekt ettevõte kui tervik ettevõtte segmendid (allüksused) Aruandlusperiood kindlaksmääratud vastavalt vajadusele Sõltuvus teistest monodistsiplinaarne interdistsiplinaarne distsipliinidest Põhinõue infole objektiivsus olulisus
Olulisuse printsiip – ebaolulisi/väheolulisi arvestusobjekte võib arvestada lihtsustatult; infot, mis on ebaoluline võib kirja panemata jätta. Kustutuskumm maksab u 2 eurot. Kestab nt aasta ehk mõni sent kuus. Seega see kulu on ebaolulise maksumusega, selle arvestamisest tekiks liigne kulu. Ebaolulise maksumuse piir on iga äriettevõtte enda otsustada, rakendatakse konservatiivsuse printsiipi. Oluline on selline aruandeinfo, mis võib mõjutada infotarbijate majandusotsuseid. Konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varaobjektide reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud maksumusest, siis tuleb vara alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad tingimused ja kohustised. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – info peab olema järjepidevalt sama
(2) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 45 inimest. (3) Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga. Audiitor peab lähtuma eeskätt infotarbijate huvidest. Audiitor kui ettevõtte väline sõltumatu kontrollija kutsutakse ettevõttesse eesmärgiga kinnitada ettevõttest väljuva informatsiooni tõesust, objektiivsust, ja piisavust. Audiitori valimise õigus on antud aktsionäride (osaühingu osanike) üldkoosolekule, kuna auditi üks eesmärk on kontrollida ettevõtte juhtkonna tegevust. Enne aastaaruande esitamist üldkoosolekule peab see olema auditeeritud.
5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii ka pitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsi aalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega;
RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus:
3) Iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Omahind- toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Omahind jaguneb: tootmisomahind; realiseeritud toodangu omahind; täisomahind. Juhtimisarvestus- raamatupidamisarvestus, mis tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega. Finantsarvestus- põhineb ettevõtte kulude arvestusel ning kajastab väliste infotarbijate nagu aktsionäride, võlausaldajate ja riigiametnike jaoks olulist informatsiooni ettevõtte finantsvõimekuse kohta. Juhtimis- ja finantsarvestuse erinevused: 1) Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõttesiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka välistarbijani. 2) Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.
52 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 2. Ettevõttesisese arvestussüsteemi ümberkujundamine ja arendamine, mis hõlmaks järgmiseid komponente: kuluarvestus; finantsarvestus; ettevõttesisest planeerimis- ja aruandluse süsteemi 3. Organisatsiooni majandustulemuste (finantsseisundi) tagamisega seotud juhtimis- otsuste infovajaduste ja infoedastuse koordineerimine lähtudes: organisatsiooni siseste infotarbijate huvidest, organisatsiooni väliste infotarbijate huvidest. 4. Meetodite ja süsteemide väljatöötamine ja arendamine: ettevõttesisese planeerimise ja aruandluse (kontrolli), finantsarvestuse ja kuluarvestuse tarvis. 5. Ettevõtte planeerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise organisatsioonilise skeemi väljatöötamine ja arendamine: organisatsioonilis-funktsionaalne struktuuri lõikes,
Infoteeninduse põhivormid: - infoväljaannete koostamine ja levitamine - referaatajakirjad, infobülletäänid, ülevaateinformatsioon jne. - kirjandusloetelude ja kogumike koostamine etteantud teemadel - teadus ja tehnikadokumentide tõlkimine ühest keelest teise - ülevaadete, faktiteadiste, soovituste jne. Koostamine - infotarbijate varustamine teadusliktehniliste dokumentide originaalide või nende koopiatega - infoteenindus infovajajate ühekordsetele päringutele vastamise teel (teenindus pärin gureziimis) - informatsiooni diferentseeritud (valikuline) levitamine - reklaami ja tutvustusürituste läbiviimine, väärtuslike kogemuste, edulugude propageerimine jms. Infoteeninduse vormid:
juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käiv info, mida võimaldab finantsarvestus. E/v sisesed infotarbijad (juhtkond, töötajaskond jt.) vajavad infot e/v siseste igapäevaste otsuste vastuvõtmiseks, mis võimald. hinnata e/v allüksuste ja erinevate tegevussegmentide tulemusi. Sel- lega tegeleb juhtimisarvestus.
stabiilsus jne.) ning rahvusvahelisteks (valuutakursid, poliitilised suhted jne.). Ettevõtte sisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi – juhtimine, personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info
37 · infonõustamine (suuline vastamine infovajajate küsimustele) · infoteadustamine, ehk teatmeteenindus (ulatuslikku otsingut nõudev, spetsialiseeritud osakondades vastamine) · lugemisnõustamine · andmebaaside ja parimate internetiressursside kättesaadavaks tegemine veebilehe kaudu · kasutajakoolitus · infoteavitus (raamatukogupoolselt algatatav infotarbijate teavitamine uutest dokumentidest). 2. Infovajaduse väljaselgitamise ja uurimise meetodid. Infovajaduste väljaselgitamise protsess koosneb kahest peamisest osast: 1) andmete kogumine infovajaduste kohta; 2) 2) kogutud andmete kor ras ta mi ne ja struk tu ree ri mi ne, ettevalmistusena süs tee mi aren du se eda sis te etap pi de jaoks. Infovajaduste analüüs lähtub harilikult info ka su ta jast (ametikoha tüü bist). Välja ei selgitata
kasumit. * on olemas “rusikareegel”, mille kohaselt kvaliteedikulude piirmäär ei tohiks ületada 2,5% müügitulu summast ** suhe müügitulusse = kvaliteedikulud kokku / müügitulu 47 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS Majandusanalüüsi uurimisobjektiks on mistahes majandusüksuses ilmnevad majanduslikud nähtused. Finantsaruannete analüüs on üks osa ettevõtte majandusanalüüsist. Finantsaruannete infotarbijate seas võib eristada järgmisi huvirühmi: ● aktsionärid, muud investorid, finantsanalüütikud; ● laenuandjad ja tarnijad; ● ettevõtte olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid; ● ettevõtte (tipp)juhtkond; ● audiitorid; ● ettevõtte töötajad; ● valitsusasutused; ● muud infotarbijad (teadlased, kohtud jne). Finantsaruanded on määratud eelkõige info välistarbijale. Finantsaruandluse analüüs lähtub
annaabi.ee 
