Kanali kodeerimine. 1)Shannoni teine teoreem: Kanali kodeerimise teoreem ehk Shannoni teoreem ehk Shannoni teine teoreem ehk informatsiooniteooria põhiteoreem on Claude Shannoni 1948. aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti.
Neid kahte mõistet psüühiline funktsioon ja informatsiooni aspekt, sageli ajatakse omavahel segi, kuna nende tähistuseks sotsioonikas kasutatakse samu märke, kuigi on olemas erinevus ja see on umbes sarnane, kui raadiovastuvõtja ning raadiolainete puhul: esimene on aparaat, teine signaal, mida see aparaat vastu võtab. Igal juhul, need kaks mõistet täiendavad teineteist. Sel samal põhjusel A.Augustinaviciute poolt pakutud informatsiooniteooria on täiendanud Jungi teooriat psüühilistest funktsioonidest ning osutus võtmeks tema tüpoloogia desifreerimiseks. Kahe teooria süntees võimaldas välja töötada sügavaltsüstematiseeritud metoodikat, mida võib kasutada mitte ainult inimsuhete ,,mehhanismi" uurimiseks, vaid ka nende suhete prognoosimiseks. Ilma psühholoogia ja informaatika sünteesita poleks võimalik ka konstruktiivne lähenemine eluliste psühholoogiliste probleemide lahendamiseks
era- kui ka avalikku sektorit, ametiühinguid, poliitorganeid, töö- kui ka eraelu. (Vikipeedia, 2014) Küberneetika aluseks on idee ühtse lähenemisviisi võimalikkusest erineva iseloomuga juhtimisprotsesside uurimisel. Selle idee jõud on selles, et ta võimaldab lisaks ühisele metodoloogialisele käsitlusele luua võimsa matemaatilise aparaadi protsesside kvantitatiivseks kirjeldamiseks ja keeruliste ülesannete lahendamiseks. See aparaat rajaneb informatsiooniteooria, dünaamiliste süsteemide teooria, algoritmide teooria ja tõenäosusteooria meetoditel. Küberneetika üheks põhiliseks iseärasuseks on see, et ta ei vaatle juhitavaid süsteeme staatilistena, vaid nende liikumises ja arengus. Süsteemide uurimine liikumises muudab põhjalikult nende käsitlust, võimaldab nii mõnigi kord avastada seaduspärasusi ja teha kindlaks fakte, mis muidu oleksid jäänud avastamata. Küberneetika ei
tõhustamiseks 1958. aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverents 1966. aastal kogumiku “Annual Review of Infotmation Science and Technology” väljaandmine. 1970. aastal Tefko Saracevici infoteaduse ülevaate “Introduction to Information Science” 5. Informatsiooni uurivad teadused Vastus: Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel teadusaladel: küberneetika, matemaatiline kommunikatsiooniteooria, lingvistika, semiootika, dokumentalistika, informatsiooniteooria, kognitoloogia jne. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: Loodusteadused- Uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma Sotsiaalteadused- Inimeste poolt loodud maailma Humanitaar- ja kunstiteadused- inimeste loomingu sisu ja konteksti. 6. Infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunned Vastus: 1958-1977- Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine, piiride ja seoste määratlemine teiste
Nende temperatuuridiapasoon on väga lai - kujutame neid ristkülikuna(mustkast) Küberneetika on juhtimisteooria ning absoluutse nulli vahetust lähedusest kuni metallide sulamistemperatuurideni. süsteemide teootia .Jaguneb omakorda 3-eks(Automaatide teooria. Temperatuuridel kuni 700 °C kasutatakse peale termopaaride ka teisi, nt. Juhtimisteooria .Informatsiooniteooria) need jagunevad omakorda takistustermotajureid. Vahemikus 700...1600 °C kasutatakse praktiliselt ainult (Informaatika.Automaatika ja Sidetehniks)Automaatika jaguneb üksikasjalikult termopaare. Temperatuuril üle 1600 °C on peamiselt kasutusel optilised veel automaatjuhtimine,automaatreguleerimine ja automaatkontroll. püromeetrid. Termopaaridega saab mõõta otseselt temperatuuride vahet. Nende Automaatkaitse
säilitamine Töötlus Levi Kasutus, tarbimine Taaskasutus, hävitamine 8. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Kõik teadusalad on omavahel seotud, koos moodustatakse terviklik süsteem. Kolm põhilist seoste liiki: ühine uurimisaine; ühised uurimismeetodid; ühine ajalooline areng Teadusalad: küberneetika informatsiooniteooria matemaatiline loogika semiootika lingvistika psühholoogia raamatukogundus (bibliograafia) teaduslugu tehnikateadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. Tänapäeval on infoteadus kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks: infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 10
Veelgi kõr- gem oli liiasus kahe tütarlapse vestluses. Siin piisas 29 häälikust, et ära aimata ülejäänud 71.»5 Toodud andmed on kooskõlas ka lugeja vahetu kogemusega -- me ju ometi märkame, et mahult mitte kuigi ulatuslik luuletus võib sisaldada informatsiooni, mida ei kätke mittekunstilise teksti kümned köited.6 Niisiis, luule informatiivsus tekstis kasvab; see on fakt, mis esimesel pilgul räägib vastu informatsiooniteooria põhiseisukohtadele. Lahendada see probleem, mõista, milles on luule kultuuriväärtuse allikas, -- tähendab anda vastus poeetilise teksti põhiprobleemidele. Mil viisil kutsub teksti koormamine lisakitsendustega esile elementide uute tähenduskombinatsioonide järsu kasvu, mitte aga languse tekstis? Käesolev käsitlus kujutab endast katset leida vastus sellele küsimusele. Ettehaaravalt võib öelda, et mitteluules me eristame: 1
Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata?
vastuvõtja, vastuvõtja kood, kanal ja müra. Selle mudeli järgi kodeerib saatja oma koodi kasutades teate, misjärel edastatakse see kommunikatsioonikanali kaudu (mida mõjutab müra) vastuvõtjale, kes omakorda dekodeerib sõnumi oma koodi kasutades. Kanali piiratud lainepikkuse, müra ning saatja ja vastuvõtja koodide erinevuse tõttu ei pruugi vastuvõtja saada sama sõnumit, mille saatja edastas. 1920ndail ja 1930ndail algupäraselt telekommunikatsiooni tarbeks arendatud informatsiooniteooria eesmärgiks oli aidata inseneridel ehitada paremaid kommunikatsioonisüsteeme. Inseneridele aga tegi muret sõnumi edastamise tõetruudus, kuid kultuurikommunikatsioonis on sõnumi (liiga) täpne edastamine ohtlik: eeldus, et kommunikatsioon on edukas vaid juhul, kui vastuvõtja rekonstrueerib täpselt saatja sõnumi, annab saatja tähendusele privileegi vastuvõtja tähenduse ees. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Mõjuvõimas võim või nähtus.
implikatiivsed universaalid- üldised loogilised järeldusreeglid implikatsioon- loogiliselt tulenevad järeldused indeks- selle aluseks see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga infiks e. siseliide, käib tüvisõna sisse infinitiiv e. tegevusnimi infiniitne vorm- osutab sellele, et vormid on enamasti määratlematud nende muutumiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud informatsiooniteooria- uurib erinevaid sidesüsteeme, mille hulka kuulub ka loomulik keel inherentne omadus- iseloomulik omadus inkorporeerivad e. polüsünteetilised keeled- neis keelis pole iseseisvaid sõnu õieti olemaski, vaid lausungid moodustatakse sõnatüvede ja eriliste liitetaoliste elementide ahelaist. intensioon- lause tõestustingimused, mis moodustavad justkui selle põhitähenduse. interjektsioon e. hüüdsõna, tihti tundeid, tundmusi või isiklikke seisukohavõtte väljendavad hüüatused
Tõestas teoreetiliselt 1881. aastal elementaarlaengu olemasolu. Tegeles uurimistega veel: dispersiooniteoorias, mehaanikas vähima mõju printsiip, hüdrodünaamikas pööriste teooria. Rudolf Julius Emanuel Clausius (1822 1888). Osutus, et aastal 1865 soojusnähtuste uurimise käigus formuleeritud entroopia mõiste ja vastav valem oli oma sisult samaväärne sellega, milleni jõudis aastal 1948 informatsiooniteooria looja, ameerika matemaatik ja insener Claude Elwood Shannon (1916 2001). Formuleeris entroopia mõiste. James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 5. november 1879 Cambridge) oli soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandide koostamine -- elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat
Paar prahvangut veel rõõska äikest Mürr-Mürr! Mürr-mürr! Trahh-trahh! 8. nov. 05. a. Luule jaotub värsiridadeks. Värsiridade lõpus olevatel sõnadel on suur tähenduslik rõhk. Siire kui lõhutakse loomuliku lausetakti ja viiakse mingi sõna üle (J. Kaplinski ME PEAME JU VÄGA TASA KÄIMA) Mu juurde tuli vihmavarju käevangus hoidev välismaa teatraal (Jüri Üdi) Kuidas erinevad luule- ja proosa informatiivsused. Umberto Ecco ja J. Lotman on uurinud luulet informatsiooniteooria kaudu, mille kaudu sisaldab ta rohkem informatsiooni ja vähem üleliigset materjali kui ajalehetekst. Informatsiooniteoorias informatsioon on miski mis lisandub olemasolevatele teadmistele (...) uudsuse mõõtmiseks kasutatakse tõenäolisuse võimalusi. Kui info on väga üllatav, keeruline, kompleksne e. uudne, siis võib olla adressaadil raskusi selle vastuvõtmisega. Kontekst Kanal
Kuna masina seisundite ja lindil olevate tähiste arv on lõplik, siis on ka tabel lõpliku suurusega ja seda saab hoida lindil. LAMBDA ARVUTUS 1936: Churchi tees universaalsus, mittelahenduvus Lambda-arvutus (-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis. Seda kasutatakse matemaatilises loogikas ja funktsionaalprogrammeerimises. CLAUDE SHANNON Oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda tuntakse kui informatsiooniteooria isa. MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra , Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid, tema töö näitas, et elektroonikaseadmed suudavad kahendmuutujate abiga sooritada mistahes loogika- või arvulise tehte. ZUSE ARVUTID KONRAD ZUSE Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 4
väikese või väga suure koormuse korral. Töö on 0, kui lihas lüheneb koormuseta või koormus on võrdne maksimaalse isomeetrilise jõuga. Biitsepsi kinnituskoht luule annab võimaluse 1cm lihaskontraktsiooniga liigutada kätt 5 cm. 39) Shannoni infoteooria põhiskeem. Informatsioonilised protsessid elussüsteemides: nende tähtsus organismi talitluses ja informatsiooni ülekande olulisemad viisid. Infohulga mõõtmine. Informatsiooniteooria ja reguleerimisteooria on mõlemad küberneetika (juht, tüürimees) osad. Informatsiooniteooria mõõdab sõnumite infosisaldust kirjeldab infoülekandesüsteeme Informatsioon ei ole ühe süsteemi absoluutne omadus, tähtis on see, kuidas ta mõjub teisele süsteemile, Informatsioon on stiimul/suurus, mis muudab midagi selles, kes infot vastu võtab, muudab tema olukorda ehk siis kõige tähtsam on uudsus. See, et
süsteemkäsitluse arengule. John von Neumann ja Oskar Morgenstern arendasid mänguteooria, mis võimaldas näha ühiseid struktuure suures hulgas sotsiaalsetes ja majanduslikes situatsioonides. Norbert Wiener määratles uudsel viisil informatsiooni rolli loomulikes ja tehissüsteemides. Ta näitas et paljud süsteemid pole mõjutatud vaid mehaaniliste jõudude poolt, vaid informatsiooni mõjust (tagasisidest) süsteemi juhtelementidele. Claude Shannoni informatsiooniteooria, avaldati kahes artiklis ja 1949a raamatuna, mille Shannon kirjutas koos Warren Weaveriga. See käsitle informatsiooni edastamise tehnilist efektiivsust. SÜNDMUSED 1948a Londoni Kuninglik Ühing Scientific Information Conference (Teadusliku Informatsiooni Konverents). Konverentsi põhiteemaks oli infoteenused teadustöö tõhustamiseks. 1958a International Conference on Scientific Information (Rahvusvaheline Teadusliku Informatsiooni Konverents). Sellel osales 1000 delegaati 25st riigist
võimlikult täpne, selge ja lühike kuju, metodoloogilistesse protseduuridesse abstraktsete mõistetesissetoomisega tagada võimalikult täpne ettekujutus keele tegelikust ehitusest ning matemaailste eeskirjade täpsust taodeldes kergendada oma analüüsitööd. Oma kõrgpunkti saavutas matemaatiliste metodoloogiliste kogemuste siirdumine keeletadusesse pärast II MS, kui kerkis päevakorda informatsiooniteooria arendamine. Radar, telefon ja raadio oleksid võimatud ilma informatsiooniteooriata. Et infot edasi anda on vaja teate saajat ning teiseks vastuvõtjat. Oluline ons eejures, et eksisteeriks kindel märgisüsteem teatud tähendusi kandvate ja edasiandabte märkidega, mis oleks teada nii saatjale kui ka vastuvõtjale. Informatsiooni edasiandmise põhimõte on ikka ja alati sama olgu tegemist masina või inimesena. Oldi seiskohal, et
Intelligentsust käsitletakse kui õppimisvõimet Defineeritakse kui võimet opereeida abstraktsete mõistetega Kui võimet kohaneda uute situatsioonidega. See on psühholoogias kõige enam tunnustust leidnud seisukoht. W.Stern (1871-1938) saksa psühholoog- intelligentsus kui kui inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, kui vaimne kohanemisvõime. Psüühikat informatsiooniteooria seisukohalt käsitlejad rõhutavad ka intelligentsust kui kohanemisomadust. Nad defineerivad intelligentsust kui informatsiooni saamise protsessi üldist strateegiat või info kasutamise võimet. 2. Intelligentsuse kahefaktoriteooria. Väidab, et üldise andekuse e. intelligentsuse kõrval on olemas eriline intelligentsus, mis on seotud mingi konkreetse tegevusalaga. C.Spearman (1863-1945) inglise psühholoog andis sellele teoreetilise põhjenduse.
Ehkki teadus tegi nende diskursuse usaldusväärseks, ei olnud see midagi enamt kui tavakeel, mida kasutatakse majanduslike jõudude ja sümboolsete autoriteetide vahelistes taktikalistes mängudes. Lotmani "Inimesed ja märgid" 1969 Semiootika teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult, vaid ka loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad Mõistmise probleem, informatsiooni edastamine Strukturaallingvistika, informatsiooniteooria, küberneetika ja loogika ristumiskoht Ferdinand de Saussure 1857-1913 Cours de linguistique générale 1916 Semioloogia -- teadus märkidest (märgiteooria). "Teadus, mis uurib märke ühiskonnas: see kuuluks osaliselt sotsiaalpsühholoogia ja seeläbi ka üldise psühholoogia alla; mina nimetan selle teaduse semioloogiaks." Üldprintsiip -- märgi pidevus ajas, mis on seotud tema muutlikkusega ajas.
annaabi.ee 
