Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritiseerimin Mittedemokraatlik ühiskond 7. Ajakirjandust kontrollib võimupartei. 8. Lubatud on 1-2 infoallikat. 9. Teave läbib eeltsensuuri. 10. Võimu tegevus on avalikkus eest varjatud. 11. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu. 12. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav informatsioon. Kommunikatsiooni roll ja funktsioonid ühiskonnas: · Massiteabevahendite ülesanne on harida ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. · Kommunikatsiooni arengutase mõjutab majandust. · KOmmunikatsioon seob riigi ühtseks tervikuks
normatiividele ning võimaldab neid organiseeritult, vastavalt seaduses ettenähtule, säilitada. Säärane haldus tagab asutuse tegevusprotsesside korrektse kajastatuse ning selle läbipaistvuse, kaitseb teaberessursse ning maandab ka tegevusega seotud riske. Kindlasti on vajalik arusaam, millised dokumendid on aktiivsed ning millised mitteaktiivsed ja tuleks suunata arhiveerimisele. Korrektsest haldusest tulenevalt kujutavad dokumendid endast taasesitatavat infoallikat, mida on võimalik igal ajahetkel välja võtta, et teostada eriilmelist aruandlust, analüüsi või juriidiliste konfliktide korral rakendada tõenditena. Ilma säärase korraldatuseta on äärmiselt keeruline ettevõtte äritegevust analüüsida eelarvete tegemisel või igapäevaste komplikatsioonide lahendamisel, rääkimata arengusuundade planeerimisest. Samuti on ka kaadri vahetusel võimalik teostada korrektne ülevaade hetkeolukorrast, poolikutest tegevustest või vastava ametikoha
väärtused. o Eraelu on inviidi isiklik elukorraldus. Sinna, ei saa keegi sekkuda omavoliliselt, kuid probleemide korral võib erasekroti inimesed abi paluda riigilt. Massikommunikatsioon totalitaarses ja demokraatlikus ÜK-s. Totalitaarses ühiskonnas Demokraatlikus ühiskonaas o Ajakirjandust kontrollib o Ajakirjandus on vaba võimupartei o Infoallikaid on palju o Lubatud on ainult 1-2 infoallikat o Teabe eest vastutab väljaandja o Ajakirjandus läbib tsensuuri o Võimu ja ametnike tegevus on o Võimude tegevus on avalikkuse kõigile teada eest varjatud o Kasutada tohib teiste riikide o "Raudne eesriie" teiste riikide teabekanaleid teabe kasutamine on keelatud. o Valitsuse ja poliitika kritiseerimine o Lubatud on ainult riiki/võimu on lubatud. ülitsav informatsioon.
Kõik nad soovivad et nendega ja teiste inimestega midagi tõsist ei juhtu ning et kõik läheks suurepäraselt. Rahva seas ka üks suurimaid jumalaid on ajakirjandus. Ajakirjandus on paljudele inimestele ainsaks infoallikaks ja nad peavad seda tähtsaks. Ajalehed kirjutavad pidevalt uusi teemasid mis maailmas juhtunud on ja mis hetkel ka toimub. Ja kui mõnipäev jääb sellele inimesele ajaleht tulemata, kellel pole teist infoallikat, siis ma arvan, et tal ei ole eriti hea meel selle üle. Noorte seas on väga populaarseks kujunenud just seltskonna ajakirjad kus palju räägitakse kuulsustest mida nad teevad ja mis riideid nad kannavad. Mõnele inimesele on just teine inimene tema jaoks jumal ja tahab kõike tema järgi teha ja sama väljanägemisega välja näha. Inimesed tahavad pidevalt olla kursis uute uudistega mis maailmas toimub. Aga kui mõnipäev jääb ajaleht tulemata siis on inimestel suur
mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev Võimu tegevus on avalikkuse eest varjatud Kasutada tohib teiste riikide massitebekanaleid Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud Lubatud vaid lojaalne või valitsust üldistav
rahvahulkadele): ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, arvuti Interaktiivne kommunikatsioon 1) Iseloomulik: tarbija aktiivsus otsi, loo ja edasta teavet 2) Eelised: levik, kiirus, odavus, kättesaadavus DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Vaba ajakirjandus Ajakirjandust kontrollib võimupartei Palju infoallikaid Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, Võimu tegevus on avalikkuse eest läbipaistev varjatud Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid. keelatud ja tehniliselt võimatu (nn raudne eesriie)
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime,
teavet Eestis loodi internetiühendused 1991. a. Vaata sidetehnoloogia ajalugu, lk 11 Massikommunikatsioon, õpik lk 11 Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik - Ajakirjandus on vaba ühiskond - Infoallikaid on palju - Võimupartei - kontrollib Teabe eest vastutab väljastaja - Valitsuse kritiseerimine on ajakirjandust lubatud - 1-2 infoallikat - Võimu tegevus on varjatud - Ülistatakse valitsust Arvuti Interaktiivne kommunikatsioon 1991 Odav Kiire Levik üle riigipiiride Vaatame ajalugu, lk 11. Kommunikatsiooni ülesanded Harida rahvast Levitada teateid maailmast ja riigist Värske ja tõepärane info (erapooletult) Seob riigi ühtseks tervikuks
Viitama peab ka oma andmetele (foto, kuvatõmmis jne). Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö autori oma kirjutatud või välja mõeldud. Töö lõpus esitatakse kasutatud allikate loetelu. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja vastupidi. Tartu KHK tekstitöödes kasutatakse IEEE 2006 viitamise laadi. See sisaldab numbriviiteid, mis on esitatud nurksulgudes, nt [3] - number tähistab kasutatud kirjanduse loetelus 3. kohal paiknevat infoallikat. Viitamine koosneb kahest osast: 1) Tekstis asuvates nurksulgudes viidetest, nt [7]. 2) Töö lõpus olevatest kasutatud allikatest, kus kõigi allikate viitekirjed on esitatud viitamisjärjekorras. Elektrooniliseks viitamiseks valida menüüst Viited viitamissüsteemi laadiks IEEE 2006. 11 Sele 4 Viitamissüsteemi laadi valik [Autori kuvatõmmis]
vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande-jaama juurest. Soovitav on teada, mille jaoks infot kogutakse. • Ajakirjanik ei tohi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. • Ajakirjanik peab rangelt kinni infoallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita. • Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta salajast infoallikat. • Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõestust ja allikate usaldusväärsust. Alati. • Lapsi tuleb intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui intervjuu kaitseb lapse huve või kui on riigi avalikkuse tähelepanu all.
Töö analüüs viiakse läbi kolmel juhul: · organisatsiooni loomisel see on töökoha kavandamine; · uue ameti sissevimisel, ametikoha loomisel; · töö tehnoloogia või töövõtete olulisel muutumisel, töökirjelduste muutmisel. Töö analüüsi läbiviimise etapid on: · töö määratlemine ja olemasolevate dokumentide analüüs; · töö analüüsi protsessi selgitamine juhtidele; · vajaliku informatsiooni kogumine: millist infoallikat kasutatakse ja milliseid info kogumise ja töötlemise meetodeid kasutatakse info kogujateks võivad olla töötajad ise, juhid või personalitöötajad; · töökirjelduste ja ametinõuete koostamise ettevalmistamine; · töökirjelduste ja ametinõuete läbivaatamine ja korrigeerimine. 9. Personali voolavus Personali voolavus on töötajate liikumise määr, mis võimaldab hinnata ettevõtte konkurentsivõimelisust ja jätkusuutlikkust. Voolavuse põhjused:
Töö analüüsi viiakse läbi kolmel juhul: · organisatsiooni loomisel see on töökoha kavandamine; · uue ameti sissevimisel, ametikoha loomisel; · töö tehnoloogia või töövõtete olulisel muutumisel, töökirjelduste muutmisel. Töö analüüsi läbiviimise etapid on: · töö määratlemine ja olemasolevate dokumentide analüüs; · töö analüüsi protsessi selgitamine juhtidele; · vajaliku informatsiooni kogumine: millist infoallikat kasutatakse ja milliseid info kogumise ja töötlemise meetodeid kasutatakse info kogujateks võivad olla töötajad ise, juhid või personalitöötajad; · töökirjelduste ja ametinõuete koostamise ettevalmistamine; · töökirjelduste ja ametinõuete läbivaatamine ja korrigeerimine. 8 PERSONALI VÄRBAMINE
Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad kehad. See on ka Maa pinnale langenud meteoor või asteroid, mis on peale kokkupõrget alles jäänud ning mis on
1908 sõjaseisukord kaotatakse 1917 kuulutuste monopol Venemaal; paberitagavarade natsionaliseerimine. "Postimeest" püüti jõuga sulgeda, paljusid teisi lehti "seaduslikul teel". Suletud ajalehed ilmusid mõnel puhul edasi teise nime all. 1918 veebruar Saksa okupatsioon, eestikeelne press keelatakse, taasilmumiseks vajalik võimude luba. Kehtestati eeltsensuur. Ajakirjandusamet Pressestelle valmistas ideoloogilise sisuga kirjatükke, mis tuli avaldada infoallikat nimetamata. 1918 november Saksamaal riigipööre, Eesti Ajutine Valitsus võimule. Lehed ilmuvad jälle. Loodi Ajakirjanduse Büroo, võeti vastu trükiasjade ajutised määrused. 1919 jaanuar Laidoneri sõjatsensuur. Aasta jooksul pandi kinni õige mitu väljaanet. 1920 aprill sõjatsensuur kaotatakse. 15. juunil võetakse vastu EV põhiseadus, mis sisaldab ka sõnavabaduse paragrahvi. Demokraatia ja ajakirjanduse kriis: 1930 hakati sõnavabadust piirama kaitseseisukorra seadustega
nende saadetud linkidel ega mängi nende saadetud mänge. Küsin alati täiskasvanutelt enne nõu. · Internetis olen vastutustundlik: - Ei saada kellegi kohta sõimukirju ega laimu - Ei võta kellegi teise veebilehelt luba küsimata teksti, pilte ega helifaile - Ei osta oma vanemate teadmata midagi internetipoodidest - Ma ei võta tõe pähe kõike, mida internetist loen. Kui kogun internetist infot, kontrollin alati infoallikat ja küsin nõu emalt-isalt, raamatukoguhoidjalt või õpetajalt. Internetis on palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid samas ka palju valet ja laimu. Lisaks veel aitab kaasa, kui: · Ma mõistan, et internetis käimine on privileeg ja et selle privileegiga kaasneb ka vastutus. · Ma mõistan, et mõned inimesed võivad internetis esineda kellegina, kes nad tegelikult ei ole
*ajakirjanik peab olema erapooletu *eraelu puutumatus *ei tohi ärgitada vihkamist rasside sugude ja rahvaste vahel *ei tohi infot ebaausal teel. *ei tohi inimest seada ohtu *tuleb kinni pidada hea maitse kriteeriumitest *mitte mõista inimest süüdi enne kohtuotsust. Kohtusse võib anda: · artikli autorit, · vastutav toimetaja, · väljaandja, · infoallikat. Krediidiasutused: Aktsiaseltsid, Eesti pank. Kreediidiasutused võivad teha järgmisi tehinguid: 1. Hoiustamine 2. Laenutehingud 3. Liising 4. Arveldamine 5. Valuutatehingud 6. Tehingud väärtpaberitega (väärtasjade hoidmine, maakrellus jne.) Krediidiasutuse rajamiseks on vajalik luba finantsinspektsioonist. Esitada tuleb järgmised dokumendid. Asutamisleping, põhikiri, äriplaan, struktuurikirjad. Andmed aktsiate kohta, juhtimine
esile diskreetse kanali; edastuskanali sisendis moodustatakse vajalikud kanalisignaalid; Dekodeerimine kasutatakse ära kodeerimisel tekkinud lisaväärtused; Info tarbija on passiivne, tagada tuleb usaldusväärsus; Kirjeldused: Infoallika ja edastuskanali kirjeldused käituvad ühtsetes ühikutes. Infoallika teated esinevad mingi juhuslikkusega. Kanali läbilaskevõime on kanali väljundis saadava info hulga ülemine piir ajaühikus. Infoallikat iseloomustavad: infoallika entroopia, infotekke kiirus Edastuskanalit iseloomustavad: kanali läbilaskevõime, sümboli vigasuse tõenäosus kanalis; Põhiteoreem: R(x) CK , 0, siis on olemas selline kooder, et vigasuse tõenäosus läheneb nullile. R(x) on infotekkekiirus Ck kanali läbilaskevõime 2. Diskreetsed infoallikad. Erinevad liigid. Kirjeldused. (Slaidid: paragrahv 1 slaidid 14-17 ja paragrahv 2) Diskreetne viitab sellele, et teateid on lõplik arv.
Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimuparei Infoallikaid on palju Lubatud on 12 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid keelatud ja tehniliselt võimatu Valitsuse ja poliitika Lubatud on vaid lojaalne või ülistav infff. kritiseerimine on lubatud Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis
üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988. a. loodi Eesti Laste Organisatsioon (ELO). 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988. a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. 3. Ideoloogiline surve õpikute näol Õpikut on läbi aegade käsitletud kui määratletud infoallikat ja rahvusliku kultuuri kandjat. Peale selle on õpikul tähtis osa õpilase maailmapildi kujundamises. Olenemata õppeainest, kannavad kõik õpikud endas vastavat sõnumit, mis toob suurepäraselt välja parasjagu kehtivate olude ja ühiskonnakorralduse eripärad. 8 Käesolevas peatükis on autor võtnud vaatluse alla aabitsa kui alles haridusteed alustava õpilase esimese õpiku, mis tõepoolest kandis (ja kannab ka praegu) endas
eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollimata. Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi).
eksperimentaalselt või vaatluslikult kontrollimata. Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi).
Selliste väidete (vähemasti osaliselt) kooskõlaline süsteem moodustabki müüdi. Loodusteaduslik ja mütoloogiline maailmapilt välistavad teineteist. 2 Religioosse maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ning korrapära tulenevad ini- mesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivaid programme käivi- tanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks. Ateistliku maailmapildi aluseks on usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära on isetekkelised ning maailma struktureerivad programmid kujunevad välja spontaanselt. Keskset tahtelist infoallikat (Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi).
tsensuur. 23.-24. veebruaril oli kahe okupatsiooni vahe, kus kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik ning jõudis ilmuda 1-2 numbrit varem suletud ajalehti. 25. veebruarist novembrini said loa ilmuda vaid need eesti ajalehed, mida arvati saksa võimu suhtes lojaalsed olevat. Kehtestati eeltsensuur, loodi Pressestelle institutsioon, kes tootis saksameelset infot, mille avaldamine oli eesti ajalehtedele kohustuslik, kusjuures infoallikat ei tohtinud märkida. Postimees tuli mõttele paigutada need materjalid mustadesse raamidesse, selle keelasid saksa võimud ära. "Maaliit" tuli paremale mõttele alustada nende materjalide avaldamist lausetega "Mõjuvalt poolt kirjutatakse meie lehele..." või "Asjatundlikult poolt kirjutatakse..." nii kirjutasid saksa lehed, kui taheti rõhutada mõne artikli autoriteetsust, meie Tartu lehed hakkasid sedaviisi lugejate jaoks ära märgistama Saksa propaganda sundmaterjali.
Enesearendamise protsess on vägagi vaevarikas, sest inimesed on oma loomult laisad ning kardavad kaotada. Nad leiavad, et väga raske on proovida uusi asju, eriti kui see puudutab ja mõjutab nende käitumist. Pea meeles, et LÄBIKUKKUMINE ON AINULT SIIS LÄBIKUKKUMINE, KUI SA SELLEST EI ÕPI. Inimesed, kes proovivad ja kogevad mitmeid ebaõnnestumisi, karastuvad eluraskustes. ÕPPIMISE JUHTNÖÖRID Ole konkreetne/ küsitle infoallikat: TUNNETA, mis toimub. 146 Ole võimeline ütlema, mida tehakse. Jäta meelde, mida sa kuuled või näed. INIMENE on infoallikaks. Inimene on jälgitav. TUNDED ON FAKTID: tunne on sama ehe kui igasugune tegevus. Seda nimetatakse sisemiseks intelligentsiks või käitumiseks. Tunded on emotsioonid: rõõm, hirm, kurbus, viha, valu jne. Tundeid võib väljendada kujundlikult: "Ma olen tige nagu boamadu." Vahel võime aga tunded segi ajada arvamustega. Me võime öelda "tunda
Mingeid selle keelekorralduse puudumisest tingitud suhtlusraskusi keegi küsitletutest märganud ei ole (Tartu 2012, Kirna 2012, Hendrikson 2012). Sõnastus, argumentatsioon ja infoallikad Kui eeldada, et keel eksisteerib objektiivselt, et selle kohta on võimalik teada tõde, ja et keelekorraldajad tõepoolest teavad seda, siis sobib seda muidugi ka öelda. Sobib öelda, millised sõnad on eesti keeles olemas, mida nad tähendavad, kuidas neid on õige käänata-pöörata jne. Infoallikat ei oskagi siinkohal nimetada, mille poole kahtluse korral pöörduda, sest seni pole teada ühtegi meetodit keele vahetuks uurimiseks. Ikka uuritakse kas inimesi (äärmuslikul, kuigi levinud juhul ühtainsat inimest – uurijat ennast) või nende loodud tekste, mis mõlemad annavad infot inimeste, mitte keele kohta. Keelele üldistab saadud andmed uurija, kes on samuti inimene, ja üldistusmeetod ei ole ette kirjutatud, vaid sõltub uurija tõekspidamistest. Mõni uurija
määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Töö analüüsi käigus uuritakse organisatsiooni ülesehituse, tööjaotuse ja töökohtade iseärasustega seonduvaid küsimusi. Töö analüüsi tulemusena koostatakse organisatsiooni tegevuse reguleerimiseks vajalikud dokumendid. 190 Töö analüüs eeldab rikkaliku ja tõese info kogumistorganisatsiooni töökohtade ja töökorralduse kohta. Info kogumisel tuleb otsustada, millist infoallikat kasutatakse ning missuguseid info kogumise ja töötlemise meetodeid rakendatakse. Töö analüüsist saadav info on personali eduka juhtimise aluseks. Töö analüüsil kasutatakse mitmesuguseid meetodeid: · dokumentide analüüs (analysing documents), 187 Ian Brooks. Organisatsioonikäitumine. Üksikisik, rühm ja organisatsioon. Tallinn: Tänapäev. 2008, lk. 18 188 Reiljan, J. Roolaht, T. Rahvusvaheline ettevõttemajandus. Tartu: TÜ Kirjastus, 2000, lk. 214-215 189 Aino Siimon
annaabi.ee 
