HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- KESKKOND Kõik välised tingimused ja mõjurid Heaoluühiskonna säilitamine on üheks elemendiks 14st tegevusest Arutleb minimaalselt keskkonda mõjust indiviididele Toetab era- ja riiklikke meditsiiniasutusi Õe põhiülesanne võimaldada patsientidel iseseisvalt teostada 14 tegevust HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- ÕENDUSTEGEVUS Abistada patsienti oma 14 vajaduse rahuldamises Aitab patsiendil saada "terviklikuks" või "iseseisvaks indiviidiks" Suudab teostada arsti raviplaani Omab vajalikke teadmisi, et teostada ravi, oskab lahendada teaduslikke probleeme Täiendab patsiendi jõudu, tahtmist või teadmisi vastavalt tema vajadustele TÄNAME KUULAMAST!
KESKKOND Kõik välised tingimused ja mõjurid Heaoluühiskonna säilitamine on üheks elemendiks 14st tegevusest Arutleb minimaalselt keskkonda mõjust indiviididele Toetab era- ja riiklikke meditsiiniasutusi Õe põhiülesanne võimaldada patsientidel iseseisvalt teostada 14 tegevust HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA ÕENDUSTEGEVUS Abistada patsienti oma 14 vajaduse rahuldamises Aitab patsiendil saada "terviklikuks" või "iseseisvaks indiviidiks" Suudab teostada arsti raviplaani Omab vajalikke teadmisi, et teostada ravi, oskab lahendada teaduslikke probleeme Täiendab patsiendi jõudu, tahtmist või teadmisi vastavalt tema vajadustele TÄNAN KUULAMAST!
neid ei avaldatud ka vene keeles. Raamat koosneb 13 peatükist, 465 leheküljest. Peatükkide pealkirjad on väga lihtsad: Inimene, Elu, Keskkond, Ühiskond, Kultuur, Suhtlus, Haridus, Töö, Ärevus jne. Ülo propageerib süsteemset lähenemist igale ülesandele. Ülo on omaks võtnud kõik meie eluvaldkonnad. Ülo kirjutab, et aktiivsus ja julgus on täpselt see, mida meie ühiskond praegu vajab. Esimeses osas käsitletakse moraali. Inimest peetakse indiviidiks. Öeldakse, et kodanik on inimene, kes igati püüab ühiskonda paremaks muuta. Teie asemel teeb seda keegi teine, arvab Vooglaid naiivselt ja infantiilselt. Teises osas pealkirjaga „Elu“ vaadatakse selliseid üldisi mõisteid nagu identiteet, sotsialiseerumine, tervis. Räägitakse ka vaimsest tasakaalust, ühiskonna kihistumisest. Kedagi ei saa õnnelikuks teha - aga inimene võib ise õnnelikuks saada, kui ta mõistab, et see aitab sellele kaasa. Ja alustamiseks pole kunagi liiga hilja
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e
emale-isale, sest muidu võib ravi mitte toimida. Samuti ütleb Mehilane, et “depressiivset noorukit efektiivselt ravida vanemaid kaasamata ei õnnestu” (1997: 113). Barnard´il on üsna sarnane suhtumine lapsevanemate rolli olulisusele. Barnard soovib, et vanemad jätaksid meelde järgmise:”Korraharjumusi kujundades ja sõnakuulmist harjutades aitate lapsel saada tugeva enesedistsipliiniga ning ühiskonnas hästi toimetulevaks indiviidiks” (2003: 123). Depressiivse noorukiga suheldes peab arvestama ka tema soove, tingimusi ja arvamusi, kuna sellises seisundis olev noor on kergesti haavuv ja kiiresti solvuv. Kindlasti ei tohi hakata etteheiteid tegema, arvustama, naeruvääristama ega parastama, vaid tuleb aksepteerida probleeme ja muresid. Kui nooruk ei ole agressiivne ega pauguta uksi, siis võib proovida rahulikult rääkida ja püüda ise lahendus leida. Mehilane kirjutab, et “kõige
midagi ka teistele vastu. Vastu võetakse vaid see informatsioon, mis on just vastu võtja arvates tõene. See, mis tõene ei ole, seda omaks ei võeta ja oma mõtete juurde ei liideta. On inimesi, kes ei ole enesekindlad ning nende mõttemaailma on väga kerge muuta, suunata. Ning mõned suudavad sellist olukorda ka oma huvides ära kasutada. Eriti hästi saab mõjutada lapsi. Näiteks kui lapsevanemad räägivad mingil teemal, siis laps võtab selle ka endale, sest tema arvates on see tõde. Indiviidiks ei pea Mill neid, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama. See väide, et tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees VÕI tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab, pean ma täiesti õigeks. Kui inimene
Vastu võetakse vaid see informatsioon, mis on just vastu võtja arvates tõene. See, mis tõene ei ole, seda omaks ei võeta ja oma mõtete juurde ei liideta. On inimesi, kes ei ole enesekindlad ning nende mõttemaailma on väga kerge muuta ning suunata. Mõned inimesed suudavad sellist olukorda oma huvides ära kasutada. Eriti hästi saab mõjutada lapsi. Näiteks kui lapsevanemad räägivad mingil teemal, siis laps võtab selle ka endale, sest tema arvates on see tõde. Indiviidiks ei pea Mill neid, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama. See väide, et tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees VÕI tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab, pean ma täiesti õigeks
olemas eimiskit? · H arvates on olemine aeg, eksistents on kehastunud või objektiveerunud aeg, inimesed on lihaks saanud aeg · H arvates saame me endast teadlikuks vaid siis, kui olemasolu meie teadvusega kokku põrkub, st me peame oma eksistentsi kasvõi mingilgi määral suhtuma, et sellest teadlikud olla · H arvates on inimeksistents algusest peale sotsiaalne meie probleem on kuidas indiviidiks saada, kuidas leida isiklik olemisviis · Inimestena langetame me otsuseid, milles ei saa me kindlad olla · Meile langeb osaks süü ja hirm, eriti hirm surma palge ees, me igatseme, et elul oleks mingi metafüüsiline alus; kui seda ei eksisteeri, tundub kõik absurdne (siit lähevad edasi Sartre ja Camus) · H väitis, et oma valikud teeme me ilma mingisuguse kindluseta tagajärgede suhtes, ainus milles võime kindlad olla on see, et elu on täis süüd ning hirmu
organisatsiooni esindamine, kliendiga esimesena suhtlemise alustamine, vastutamine oma sõnade ja tegude eest, veaolukordade ennetamine, lahenduste pakkumine veaolukorras ja nende põhjusteni jõudmine, teeninduslik pakkumine (aktiivne teenindamine), klientide võrdne kohtlemine, peremehetunne, klientide usaldamine, konkurentsi austamine. Mitteteenindusliku ehk klienti sundolukorda asetava mõttelaadi tunnused: kliendi pidamine ,,näota" indiviidiks, pelgalt elusolevuseks, vahendikesksus (kaup, raha, paberid jms on 2 tähtsamad kui klient), detailidest ja enda mugavusest lähtumine, iseenda esindamine, reageerimine kliendi nõudmisel, isikliku vastutustunde puudumine, soovimatus pakkuda lahendusi veaolukordades, vaid selle ulatamine, mida klient küsib (passiivne tegevus),
kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi‖ (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn ―hermaneutiline ring.― Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). ―Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt
kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn hermaneutiline ring. Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt
programmi poolest. Kui «Pillimehes» viis sügav hingeline kriis tegelase moraalselt alla, siis «Kalevipoja mälestustes» toob autor nimitegelase kriisiseisundist välja kui just mitte otse ümbersünnile, siis murrangule, positiivse lahenduse suunas küll. See on eetilise isiksuse kujunemise lugu murdeeast täisküpsuseni. Kalevipoeg areneb primitiivsest, küllap kohtlasestki jõumehest mõtlevaks ja juurdlevaks indiviidiks, kes õpib ennast ja maailma kriitiliselt hindama ning oma tegusid tahtekindlalt juhtima, immoraalsuse seisundist jõutakse Läbi katsumuste kõlbla teadvuse ja vastutustunde ärkamiseni. Tema kujus summeeruvad mitmed Vetemaa varasemate teoste tegelaste iseloomujooned. Oma eksirännakutes elab Kalevipoeg läbi Jaani lapsepõlve imperaatorlikud unistused, saadab korda Aarne mõtlematu ja afektiivse tapateo, teeb läbi Ruuben Iilime kompromissid ja
Egoetapp on vaid üks samm teadvuse suures arengu ja avardumise protsessis. Sellel etapil lõpeb esimene nihe individuaalse jumaliku teadvuse poole. Individuaalse teadvuse sünd, kui "eraldi hinge" sünd, toimub üheaegselt mahajäetuse tundega, Emast/Isast eraldumise tundega. Teie füüsilises maailmas võib seda võrrelda sündimise traumaga. Emaüsas tunneb lapse ookeanilist emaga ühtsuse tunnet. Sündides muutub ta iseseisvaks indiviidiks. Tänu sündimise traumale nüüd räägime me hinge sünnist kannab hing endas eraldatuse tunnet, ta on sunnitud lahkuma kõigest, mida uskus.Vastsündinud hing tahab tagasi poolteadvusetusse ühtsusetundesse, millest ta väljus ja mida peab oma Koduks. Kuna see ei ole võimalik, tunneb ta tohutut hirmu, meeleheidet ja kahtlust. Pidev sisemine valu ning orientatsioonikaotus loovad ego võimuhaaramiseks soodsa pinnase. Hing peab tegelema hirmu ja valuga, ego aga lubab
vabariigid (Veneetsia, Firenze, Madalmaad); “Kontrrevolutsiooniline” suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt keisririik lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kes kvalifitseerub tegutsejaks, “indiviidiks” poliitilisel areenil? Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Ühisnimetajaks sai “riik”. “Riikluse” olemasolu hakkas defineerima Jean Bodin (1530-96) “suveräänsus” 1576 “Kuus raamatut riigist” (Les six livres de la république) ‘State’, ‘etat’, ‘stato’. ‘Staat’ moodsas mõistes kasutusele 16.-17. saj
Küps, väljakujunenud isiksus suudab sellele paremini vastu seista, noored on mõjutatavamad. - Vanglaväliste kontaktide säilimine - Vangide grupeeringutest eemalejäämine - Hoidumise ebanormaalsetest seksuaalsuhetest ja hasartmängudest. 16. Meditsiinilise mudeli (kohtlemise) tõus ja langus kurjategijate rehabiliteerimisel. Meditsiinilise mudeli kohaselt peetakse kurjategijat haigeks, puudulikuks indiviidiks, kelle kohtlemine seostub pigem ravi kui karistamisega. 1929. a võttis Ameerika Kongress vastu otsuse, mille järgi rahvusvahelise kriminaalpoliitika eesmärgiks oli kurjategijate rehabiliteerimine (taaskohanemine eluga vabaduses). Algselt rakendati seda üksnes asotsiaalse eluviisiga inimeste suhtes, kuid see kontingent hakkaks hiljem laienema. Meditsiinilise mudeli kasutamise ajal kehtisid kinnipidamisasutustes 3 põhiprintsiipi:
Lapse väärkohtlemisega seotud karakteristikutest. Definitsioon oli kitsas ja keskendus tõsistele küsimused kuulusid tol ajal vaid arstide kompetentsi - nemad lapse füüsilise väärkohtlemise liikidele. See oli nn. meditsiinilis- diagnoosisid ja ravisid lapsi ning ahistajat peeti psühhopatoloogiaga diagnostiline definitsioon, milles keskseks olid häired seoses indiviidiks. vanemate kohanemisega ning spetsialisti ülesandeks oli Tänapäevased uurimused näitavad, et vanemate psühho- identifitseerida ahistaja psühhopatoloogia. patoloogia ei esine nendes peredes, kus toimub laste Teine lähenemine ajaloos, defineerimaks lapse väär- väärkohtlemine, üldpopulatsiooniga võrreldes sagedamini.
ainult siis, kui see jõud teistest üle käib. Kõige kindlam viis ellujäämiseks on kasvada agressiivne välispoliitiline doktriin. · Sveits oli ainuke erand, kes suutis end kaitsta ilma laienemiseta. Mõiste "riik" areng · Partikularismi tingimustes 16. saj. suur segadus, pole ühtset mõistet monarhiad; vabariigid (Veneetsia, Firenze, Madalmaad); lisaks keisririik · Kes neist kvalifitseerub tegutsejaks, "indiviidiks" poliitilisel areenil? · Ühisnimetajaks sai "riik" ning "riikluse" olemasolu hakkas defineerima "suveräänsus" · `State', `etat', `stato', `Staat' moodsas mõistes kasutusele 16.-17. saj. (Eesti `riik', pärit Skandinaavia `rik, rike', mis omakorda ladina tüvest `rex, regis') Riigi moodne tähendus · Keskne omadus: impersonaalsus keskajal oli personaalsus · Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu 1
annaabi.ee 
