Rein Rannap Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator, tuntud ka kui rock-ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutaja. Ta on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kelle loomingu ja interpretatsiooni ainulaadses stiilis on ühinenud kerge ja tõsise muusika taotlused. Ta on edukalt üles astunud kui klassikalise taustaga rokkmuusik, esitanud klassikalist klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust. Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja Isa Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates
arreteeriti 1949-1957 sundasumisel 1958 tuli salaja Tartusse Loomingust Kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne,kujundlik Sageli kasutatavad märksõnad- surm,ulm,mälu,armastus,veri,valu,õhtu,öö,liiv,vesi Keelekasutus on eriline Tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse Loometee olulised aastad 1960-1964 Tsitaadid tema luulest Ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu.(Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Alkeemias ei oleks vähimatki halba,kui kuld ei kõliseks nii kuradi kunstlikult. ("Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968) Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? (Luuletus ,,Alternatiive") Teosed ,,Nimetu saar"(näidend) 1966 ,,Olematus võiks ka ju olemata olla" 1968 ,,Luule" 1976 ,,Päikesepillaja" 1997 ,,Väike luuleraamat-Artur Alliksaar" 1984 ,,Alliksaar armastusest" 2002 Click to edit Master text styles Second level
Free Jazz Koostaja: N0For Free Jazz Free jazzi mõjutas teiste kultuuride muusika mõju. Free jazzi iseloomustab vaba tonaalsus, rõhk esituse intensiivsusel, muusikalise heli laiendamine müra sfääri ja inviduaalsus. Free jazzi tavaliselt mängitakse väikese ansambliga Improvisatsioone arendatakse üheagselt ning ka soolodena. Igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. Esimesed free jazzi kuulutajad olid pianist Cecil Taylor (1930) ja altsaksofonist Ornette Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei
Mida rohkem, seda uhkem? Barokk sai alguse Itaalias aastal 1600 ning kestis poolteist sajandit ehk aastani 1750. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika on pingeline ja tundeline, üha rohkem hakati lisama erinevaid trillereid, tremoloid ja muid kaunistusi, improvisatsioone jne. See kõik muutis barokkkultuuri väga kirevaks ja mitmekesiseks. Öeldakse, et erinevus rikastab, aga kas ka see on tõsi, et mida rohkem, seda uhkem? Barokkajastul tekkis ka mitmeid tänapäevalgi populaarseid žanre, näiteks ooper ja ballett. Ooper sai alguse Itaalias ning selle eesmärgiks oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks. Prantsusmaal sündinud ballett jutustab samuti mingit lugu nagu oopergi, aga teeb seda läbi tantsu.
Su poole tõusev igatsuse valust. Tsitaate Et väiksed sõnad säiliksid, on vaja toredat marmorit. Suuri sõnu säilitab õhkki. (Luuletus "Et südamed sünniksid uuesti, metalline taevas taustaks", 1968) Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. (Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Kasutatud materjalid § http://media.photobucket.com/image/vintage %20background/scottlafleur/Vintage_Paper_Background3.jpg?o=130 § http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/artur_alliksaar § http://luulemaailm.pbworks.com/ArturAlliksaar § http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar § http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html § "Eesti kirjanike leksikon" Eesti Raamat (2000) 27 lk. § http://www.tsitaat.com/cache/images/artur_alliksaar_400px
Soovides pakkuda laiale kuulajaskonnale võimalust osa saada klassikalisest ja muust väärtmuusikast kontsertettekandes kodulähedastes kohtades, on ta alates 1997. aastast, mil toimus esimene kontserttuur ,,Klaver tuleb külla", korraldanud sarnaseid kontserdireise maakohtadesse üle Eesti, kus nii kirikutes kui ka vabaõhulaval esitanud klassikalist klaverirepertuaari, oma loominguparemikku kuuluvaid klaveriteoseid ja laule (Maarja-Liis Ilus, Taavi Peterson) ning improvisatsioone. Lisaks esinemistele väikestes maakohtades, on Rannap juhtinud ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998) ning olnud zürii liige saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari" (2008-2010). 4 PILDID 2007a. ,,Eesti otsib superstaari" finaalsaates kohtunikuna. 2006a. Estonian pianist 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.wikipedia.ee 2. www.google.com 3. www.emic.ee
GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Helilooja sündis Saksamaal Halles. Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Noor Weissenfelsi hertsog, kuulnud tema improvisatsioone, soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi
ühegi kindla stiili raamidesse. Ta on võtnud kõigilt midagi ja samas säilitanud omanäolisuse. Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo' BEBOP -Tekkis 40-datel -sõna imiteerib tüüpilist rütmifiguuri, mis esineb antud stiilis. -Stiil ei ole enam sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu oli Swing. -väiksemad ansamblid, mis mõjuvad küllaltki lärmakalt. -Pillidega tehakse vilistavaid ja kriiskavaid hääli. -Meloodia muutus keerukamaks, improvisatsioone iseloomustab kiirete passaazidega liikumine ja löökriistade osa on kasvanud. -on mõju avaldanud vokaalsele jazzile, kus teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmisviisi nimetatakse scat- lauluks. -Charlie Pakerit (altsaksofonist) peetakse bebop'i stiili rajajaks -Dizzy Gillespie (trompetist), viis bebop'i rakendamise suurde orkestrisse. -Kenny Clarke (trummar) ja Thelonious Monk (pianist) olid samuti bebopi teerajajateks. COOL- JAZZ
hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi-jazz pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia- ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Jazz- muusika toetub bluesi heliastmikule-milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes , mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid m eie kõrvale tundub see võõras,
Kontrabassist ja pedagoog Taavo Remmel (sünd. 1964) alustas muusikaõpinguid Tallinna Laste Muusikakoolis ning Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas Eesti Muusikaakadeemia. Ta on töötanud kontrabassistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja vabakutselise muusikuna ning õppejõuna Eesti Muusikaakadeemias ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Taavo Remmel on stiililiselt mitmekülgne muusik, kes mängib suurepäraselt nii klassikalist muusikat kui dzässi-improvisatsioone. Lisaks sooloesinemistele osaleb ta enim dzässansamblites ja -projektides. Ta on andnud kontserte Euroopas ja Kanadas, esinenud Euroopa ja Venemaa muusikafestivalidel. Remmel on teinud koostööd ansamblitega "Hortus Musicus", "Vox Clamantis", "New York Voices", "Estonian Dream Big Band". Tema teed on kokku viinud paljude välisriikide muusikutega nagu Julian Joseph, Brian Melvin, Chip Crawford, Eve Kornelius, Tatevik Oganesjan ja väga mitmete eesti muusikutega. Ta on
"Rock-Ruja" ja ,,Kammer-Ruja". 1971. aastal ilmus Jüri Üdi luulekogu "Detsember". Ilma selleta olnuks eestikeelset hard rocki väga raske teha. Sealt saadigi pealkirjata tekst, mis võeti linti järgmisena ning millele pani Rannap austusest Led Zeppelini vastu pealkirjaks "Zeppelini triumf". Ses loos oli midagi erakordset - raadiotöötajaid ehmatasid pikad müralõigud, tempovahetused ja muu ning eetris see lugu ei kõlanudki - Eesti muusikasse toodi julgust, vabadust ja improvisatsioone. Ernst Enno tekstile tegi Rannap paar vähempretensioonikat lugu. Neist esimesena saigi tänu Rannapi tutvustele raadios lindistatud "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi". Need laulud olid hüvastijätuks kuldsete 60ndatega. Ka Ruja ei vaadanud enam tagasi. Hard rock tuli läbi nende Eestimaale. See on ka üks väheseid lugusid, mida Ruja on kõigil oma neljast vastandlikust perioodist esitanud." Ruja koosseis oli üsna muutlik neil päevil ning nii tuligi 1972
Iisraeli kultuur koosneb tuhandetest erivärvilistest suurtest ja väikestest kildudest. Iisrael on üks maailma muusikakultuuri keskustest. Sinna on kokku tulnud tuhanded muusikuid igast ilmakaarest ja nad viljelevad kõikvõimalikke muusikaalasid. Juudi rahva üldine laulu- ja tantsuarmastus on kestnud läbi aegade. Lauldakse kümnetes keeltes ja kõikjal- kodus , seltskonnas, ühistel üritustel linnas ja maal.Tantsitakse rahvatantse, klassikalisi ja kaasaegseid tantse, sageli hetkelisi improvisatsioone. Iisraelis on ligi 200 muuseumi ning kodanike huvi kunsti vastu tõestab näituste ja muuseumide külastajate suur hulk, aga ka kunstiteoste läbimüük kunstiturul. Kunstivoolude kirevus esineb ka skulptuuris- sõjas langenute mälestuseks monumendid, kompositsioonid maastikust, geomeetrilised ja minimalistlikud teosed. Heebreakeelne kirjandus on üks vanimaid ja tuntumaid maailmas. Piiblitõlgete levikut nii ajas kui ka ruumis ei ole võimalik ülehinnata. Iisraelis tegutseb edukalt 12
seda sel hetkel tajub - kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, on ka dzässis iga muusiku helikõne erinev. Iga ettekanne on ainukordne, sest ta sünnib just antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks dzässi. Dzässpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia- ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Dzässmuusika toetub bluesi heliastmikule, milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes, mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus,
Vabarnal oma kaua-aegse sõbra P. Voolainega, kes külastas laulikut korduvalt ning võttis mõnikord Anne juurde kaasa külalisi väljastpoolt Eestitki (näit. 1959.a. läti akadeemiku M. Stepermanis'e). Harilikult pani ta neil käikudel kirja ka Anne improvisatsioonid külalisele, temale endale või Anne lauluvormilised pöördumised mõne muu isiku poole. Nii on lauliku elu viimastelt aastatelt, mil ta üsna sageli viibis haiglates, Annelt kirja pandud arvukaid improvisatsioone arstidele. Lauliku vanaduspõlve ei sobi kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud saatuselöögid. 1950-ndate lõpus suri väikesest kaelale tekkinud paisest poeg Arvo (Timofei), kes P. Voolaine õhutusel oli Tartus omandanud õpetajakutse (realiseerides sellega kõige paremini ema soovi anda lastele hea kooliharidus) ning töötas kodust kaugel õpetajana. 1962.a. sügisel läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail
Oma esialgsel kujul eksisteeris blues saateta, hiljem lisandus laulule primitiivne saateinstrument, mille puhul kerkis päevakorda küsimus harmoonilisest taustast. Swing Tarbemuusikas väljendusid kõik ühiskonna muutused. Chicago sai pärast 1918. a. uueks jazzikeskuseks. Stiil seguneb ja muutub. Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. -4- Järjest rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. Majanduskriis 20-ndate lõpus mõjutas muusikaelu paljud mustad jazzmuusikud jäid tööta või leidsid uue ameti (ka Euroopas). Valgetele mustade muusika ei sobinud. Tekkis swing. Esimesed swingibändid olid siiski mustad. Dixieland New Orleansist alguse saanud valgete muusika. Baseerub puhkpilliorkestri imiteerimisel. Mustad
Lauliku soost. Suurem osa repertuaarist omandati pulmades, noorte pidulikel koosolemistel ja tööl. Näib olevat tähtis, et laulik oma nooruses, vallaspõlves kui parimal õpiajal oleks viibinud laulurikkas miljöös. Eesti suurim improvisaator on setu ema Anne Vabarna. Paljud laulikud said kuulsaks oma ex tempore (ette valmistamata) esinemisega. Setude improvisatsioonidest võib kõnelda tänapäevalgi. Neid tehakse külaliste ja sündmuste auks või puhuks. Setu eeslauljad sidusid oma improvisatsioone tänapäeva poliitiliste sündmustega. Mõni laulja põimis hulka omaenda elujuhtumeid. Sisseelamisvõime on tugev üldiselt kõigil silmapaistvail laulikuil. Laulude õppimise aeg on ikka olnud noorus. Iga. Parimaks eeslauljaks peeti keskealisi või vanemaid. Kiigel laulsid noored neiud. Pulmakaasitajad pidid aga olema abielulised. Mälu ja andekus. Kindlasti olid rahvalaulikud luuleliselt ja muusikaliselt andekad ning hea mäluga. Eeslaulja ja koori suhted
Hard rock tuli läbi nende Eestimaale. 1971. aastal ilmus Jüri Üdi luulekogu "Detsember". Ilma selleta olnuks eestikeelset hard rocki väga raske teha. Sealt saadigi pealkirjata tekst, mis võeti linti järgmisena ning millele pani Rannap austusest Led Zeppelini vastu pealkirjaks "Zeppelini triumf". Ses loos oli midagi erakordset - raadiotöötajaid ehmatasid pikad müralõigud, tempovahetused ja muu ning eetris see lugu ei kõlanudki - Eesti muusikasse toodi julgust, vabadust ja improvisatsioone. Ruja koosseis oli üsna muutlik neil päevil ning nii tuligi 1972. a Rujasse Väike Jaanus - Jaanus Nõgisto. Ta ei osanud nooti ning alguses oli tal seetõttu Rannapiga konflikte, kuid kuna Ruja oli Nõgistole peaaegu midagi unistuslikku, tegeles ta probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21
kirja pandud rahvaluule liigikeskse määratlemise ajastul. Pärimusrühma määratlemisel ei ole määrav mitte rühma liikmete hulk, vaid määrav on kokkukuulvus - identiteet. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.3. Improvisatsioon Improvisatsioon sisaldab traditsioonilisuse elemente, kuigi ta ehitub üles hetkeemotsioonile. Kuna improvisatsioon seletub kõrvalepõikena traditsioonist, olles individuaalne ja hetkeline eneseväljendus, siis 20. sajandi keskelgi folkloristika improvisatsioone eriti oma uurimisaineks ei pidanud. Kuid improvisatsioonis võib näha ka teistsugust traditsioonilisuse ilmingut. Näiteks laste hüpitamine põlvel (sõit-sõit sõtsele, üle oja onule, läbi laane lellele ...) võib olla vägagi improvisatsiooniline, kuid ta sisaldab teatud traditsioonilisi ettekujutusi, kuidas ja mis sõnadega last hüpitada saab (meie teeme seda nii, aga meil ei ole aimugi, kuidas ja kas seda teevad näiteks hiinlased, kui me pole seda kunagi näinud ega sellest kuulnud)
kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia-ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Jazz-muusika toetub bluesi heliastmikule, milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes, mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk-ja keelpillidel ning laulda. A afrika rahvam uusikas on see tavaline nähtus,kuid m eie kõrvale tundub see võõras,"m ustalt"
12)Antonio Lucio Vivaldi(1678-1741)- "Neli aastaaega" 13)GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685 aastal.Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga visiit saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Kui noor Weissenfelsi hertsog oli kuulnud tema improvisatsioone,soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini ,viiulit ja heliloomingu aluseid.Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. 1703.a.jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi
Tarbemuusikas väljendusid kõik ühiskonna muutused. Chicago sai pärast 1918. a. uueks Need peegeldasid neegrite jõulise ja omapärase folkloori mõju euroopalikule muusikale. Ameerika jazzikeskuseks. Stiil seguneb ja muutub. Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. Järjest rahvalike rändmuusikaute, nn. minstrelite tegevus sai alguse 18. saj. lõpul ning kujunes 19. saj. rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati keskpaiku välja kindlate traditsioonidega olustikuliseks teatrikunstiks. Minstrelid olid valged artistid, lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine, mis ulatus Headarrangement nooditundja laulis pillimeestele viisid ette ja nood õppisid need ära
on defineerimata mõisted "modaalsus", "modaalne otsustus", "modaalne loogika" jt. teemasse kuuluvad mõisted. Selline 6 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 olukord võimaldab hulgaliselt produtseerida mitmesuguseid improvisatsioone, tõlgendusi, visioone, mis võimenduvad ja tekitavad mittemõistmist ja segadust selles valdkonnas. Eeltoodust võib järeldada, et käsitletav probleem on alles selle püstitamise ja formuleerimise staadiumis. Otsustuse modaalsus (ehk modaalne otsustus) väljendab usaldusväärsuse astet hinnatuna formuleerija aspektist. Kõige nõrgem usaldusväärsuse aste on otsustusel, mis väljendab arutleja arvamust, seisukohta, hinnangut, tõlgendust, nägemust.
Kaasaegsete tehniliste vahendite novaatorlik kasutuselevõtt Piscatori poolt nõudis sedavõrd hõlmavat kontrolli lavastuse üle, et just teda võib nimetada kaasaegse lavastaja koondkujuks. Lisaks oli tal ainsa teatrikunstnikuna julgust haarata kinni filmikunsti poolt esitatud väljakutsetest ning katsetada võimalusi seda teatrilavale kohandada. See, kuidas teater tegi 1920nendatel aastatel üha suurema panuse teatraalsusele, otsis erinevaid viise publiku köitmiseks, püüdis kasutada improvisatsioone ja asetas rõhu tulemuse asemel pigem protsessile, kajastas täiel määral reaktsiooni kino kasvavale populaarsusele. Kui teised lavastajad üritasid rõhutada elavale teatrile iseloomulikke jooni, püüdis Pscator filmi üle mängida viimase enda vahenditega. Rajas teatri New Yorki Ziegfeld Theatre. Arendas välja tänapäeval dokumentaaldraama nime all tuntud zanri. ,,Talvepalee vallutamine" - pani paika ajastu piirjooned, keskendudes vene revolutsiooni tõukejõududele
annaabi.ee 
