Kunstiajaloo kokkuvõte Renessansi teke 15.saj 1.Rinacita(itaalia keeles `taassünd`) ja selle prantsuse vaste renaissance on aluseks ajastu nimele paljudes keeltes. 2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. 3. 14 saj trecento e. Eelrenessanss, 15 saj guttrocento e. Vararenessanss, 16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss. 4. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste-tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 5. Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitööl...
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, sku...
Francisco goya Greete Orgusaar NRG 11 A Francisco goya (1746-1815) Hispaania maalikunstnik Oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis Hispaania õukonnamaalijaks Elu lõpus jäi kurdiks ning pimedaks Talle meeldisid võimsad emotsioonid ning armutu tõetruudus Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused" "2.mai 1808 Madridis" Kompositsioon Dünaamiline kompositsioon (pildil toimub liikumine, mis on väga hästi jäädvustatud) Pildil on palju inimesi: mõõkadega võitlejad, ratsanikud, linnakodanikud, laibad, aadlikud, vasemad inimesed Tagaplaanile jäävad suured hooned Pilt on küllaltki udune ja suitsune Kõige suurem tähelepanu langeb pildi keskel olevale valgele hobusele ja tema seljast maha kukkuvale mehele Värvid See on olustikumaal ning väga hästi on osatud kasutada kontrastsust Väga hästi viimistletud Valdavad on tumedad ja määrdunud toonid Pildi keskel olev hobune o...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil Hendrik Parve Karli Kraanat Tanel Tammeveski Revo Roosaar Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2015/2016 Prantsuse õukond 18. sajandil ● Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehita...
Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i aktiivsele tegevusele ja tema 1899. aastal ilmunud raamatule Eugéne Delacroix'ist neo- impressionismini. Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel- Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone. Albert Dubois-Pillet, Georges-Pierre Seurat, Paul Sinac ja Odilon Redon asutasid 1884. aastal
peatorn, mis kerkis kompleksi keskelt, ning madalamad tornid. 9.Kuidas tehti värvilist puulõiget? V:Algselt trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga, hiljem trükiti mitme plaadiga ja värvidega. 11.Jäta meelde kolme suurima puulõigete looja nimed. V: Nendeks olid Kitagawa utamaro, Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige. Allikad Info: Jaan Kangilaski "kunsti-kultuuri ajalugu. Renessandist impressionismini. 11. klassile" David Piper "Kunstiajalugu" http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Jaapani_kunst Pildid, Video: http://www.artic.edu/aic/collections/citi/resources/thumbnails/794_woodcut1-225.jpg http://uploads7.wikipaintings.org/images/kitagawa-utamaro/three-beauties-of-the-present-day- 1793.jpg http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/hokusai/great-wave.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/36/Hiroshige_Man_on_horseback_crossing_ a_bridge
kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise) ja Raffael (joonestas katedraali eskiisi). 7.Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? V: Lorenzo Bernini Kautatud materjalid http://irjusha.livejournal.com/1296.html http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/medi a/posts/pFCha_peetri_katedraal422.php ,,Kunstikultuuri ajalugu11. Klassile : Renessansist impressionismini" Jaak Kangilaski Kirjastus ,,Kunst" Tallinn, 2004 ,,Arhitektuur" Jonathan Glancey Kirjastus ,,Varrak" Tallinn, 2007 http://et.wikipedia.org/wiki/Gian_Lorenzo_Bernin i Tänan kuulamast!
Küsimused Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline meeleolu neil maalidel valitseb? Tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=A59mHCuYS80 Kasutatud allikad Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini(õpik 11. klassile) Lääne kunsti ajalugu http:// www.dailymail.co.uk/sciencetech/article2125571/LeonardodaVincislistoffersoddinsight http://www.leonardo.net/ http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci http://www.buzzle.com/articles/factsaboutleonardodavinci.html http://et.wikipedia.org/wiki/Raffael http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mona_Lisa.jpg http://artmarketingsecrets.com/2010/03/leonardodavinci12interestingfacts.html Kasutatud allikad http://et.wikipedia
valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". 3) AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte.
India arhitektuur Referaat Tallinn 2012 SISUKORD ARHITEKTUUR Indias on arhitektuur, skulptuur ja usk sulandunud omapäraseks tervikuks. Omavahel on segunenud hinduism, budism ja dzainism. Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonni...
Inglil on käes mingid taimed. Taustal avaneb piiratud vaade aeda, kus on teedega liigendatud kandilised peenrad ja väravat ääristav ronitaimetega pergola. Märksõnaline kokkuvõte Selgepiiriline perspektiivikäsitlus Skulpturaalsed figuurid „Elevad“ mäed Oskuslik tunnete väljendaja Detailiderohke stiil Kasutatud materjalid: J. Kangilaski „ Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini“ V. Vaga „Üldine kunsti ajalugu“ D. Piper „Kunstiajalugu“ http://www.utlib.ee/ http://www.wga.hu/frames http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/ http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_kunstiajalugu.htm http://www.newadvent.org http://en.wikipedia.org http://www.abcgallery.com http://www.infoplease.com/ce6/people/A0815820.html http://193.40.32.5/producer/USUS.04.055/23.11.2006_pille_valk_files/Default.htm#n opreload=1 http://www.piibel.org/piibel
Kuressaare Gümnaasium Rembrandt Harmenszoon van Rijn Referaat Koostaja: Juhendajad: Klass : 11a Kuressaare 2010 Sissejuhatus Autor valis omale selle kunstniku just sellepärast, et oli kuulnud sellest mehest juba ennem. Soovis teada saada lähemalt Rembrandti elust ja tema loomingust, ning teadis ka, et 11-da klassi õpikus on Rembrandt juba tuntud nimi ja õpitakse temast niivõinaa. Ja sooitasid ka tuttavad, kes olid ennem lugenud ja uurinud tema teoste kohta ja see ...
juhuslikke lõike ümbritsevast. Varasemate kunstistiilide puhul oli teose ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud, selliste teoste puhul võis juhtuda ka seda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. 7:)Kuidas iseloomustaksid Auguste Renoiri maale?Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885. Portree- ja figuurimaalide
Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. Kasutatud materjal 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism#.C3.9Clevaade 2. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 3. Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile. Renessansist impressionismini (õpik) 4. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.htm 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Camille_Pissarro (eesti keeles) 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Pierre-Auguste_Renoir Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Edgar Degas - ,,Täht" tantsijatar laval Auguste Renoir - ,,Supleja kivil" Camille Pissarro - ,,Teatriväljak vihmas"
Perekondlikud kogunemised on privaatsed talitused. Kui üldse, siis kutsutakse neile ainult kõige lähedasemaid sõpru. Prantslastele meeldib teistest erineda, nii teistest rahvustest kui üksteisest. Nad määratlevad ennast sõnasõjaga, uute ideede, uute teooriate ja uute kontseptsioonidega eksperimenteerimise kaudu. Nad tahavad, et neid võetaks kui tõsiseid intellektuaale, kes vaidlevad kõige üle, eksistentsialismist marksismini, antiikkultuurist impressionismini. Majandus Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis; igal pool kasvab kartul, suhkrupeet, lina, tubakas ja päevalill. Palju on aedu kus kasvatatakse õunu, pirne, ploome, kirsse, pähkleid, marju; lõunaosas ka aprikoose, virsikuid, oliive ja tsitrusvilju. Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas, tuunikala, makrell, sardiin) ja kasvatatakse austreid.
The Conspiracy of Claudius (or Julius) Civilis. 1661. Õli. Nationalmuseum, Stockholm, Rootsi. 29 The Syndics of the Clothmakers' Guild (The Staalmeesters). 1662. Õli. Rijksmuseum, Amsterdam, Holland. 30 Kasutatudmaterjalid 1. Kunstikultuuri ajalugu Renessansist impressionismini, Jaak Kangilaski, Kirjastus Kunst, 2004 2. Silmaringi teatmik, Kunst, Robert Cumming, Kirjastus Varrak, 2005 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt 4. http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/lingid/Rembrandt.html 5. http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Rijn/sisu.html 6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/rembrandt_laura_kunnap.htm 7. http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/rembrandt/ 8. http://www.rembrandthuis.nl/cms_pages/index_main.html 9. http://www
Perekondlikud kogunemised on privaatsed talitused. Kui üldse, siis kutsutakse neile ainult kõige lähedasemaid sõpru. Prantslastele meeldib teistest erineda, nii teistest rahvustest kui üksteisest. Nad määratlevad ennast sõnasõjaga, uute ideede, uute teooriate ja uute kontseptsioonidega eksperimenteerimise kaudu. Nad tahavad, et neid võetaks kui tõsiseid intellektuaale, kes vaidlevad kõige üle, eksistentsialismist marksismini, antiikkultuurist impressionismini. Majandus Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis; igal pool kasvab kartul, suhkrupeet, lina, tubakas ja päevalill. Palju on aedu kus kasvatatakse õunu, pirne, ploome, kirsse, pähkleid, marju; lõunaosas ka aprikoose, virsikuid, oliive ja tsitrusvilju. Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas, tuunikala, makrell, sardiin) ja kasvatatakse austreid.
Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: „Impressioon. Tõusev päike“ (1872); seeriad: „Heinakuhjad“, „Paplid“, „Roueni katedraal“, „Vesiroosid“, „Thamesi vaated“. ● AUGUSTE RENOIR (1841 – 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 – 1885
moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885.
Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis
annaabi.ee 
