Retsensioon 20.11.2018 vaatasin Eesti Draamateatris lavastust nimega ,,Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika", mille autoriks on Marius Ivaskevicius ja lavastajaks on Hendrik Toompere jr. Autori sõnul on tema näidend katse uurida seda miskit, mida nimetatakse identiteediks. See on lugu teekonnast, kus peategelane otsib oma rada, otsib iseend. Üheks näidendi põhiteemaks on migratsioon, mis on ka tänapäeval väga aktuaalne teema. Etendus on kirjutatud tõestisündinud lugude põhjal ja räägib noorest mehest, kes läks koos saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne leidma, kuid kelle emigreerumine lõppes kurvalt. Noored olid pärit Leedust sel ajal valitses Baltimaades Nõukogude võim ning emigreerus suur hulk inimesi
Seega ei pruugi alati püstitatud eesmärkide täitumine nii õnnelikuks teha kui sellega kaasnevad hüvangud. Nägin kord üht 6-aastast, kes oli vaatamata võõrkeele- ja lugemisoskamatusele arvutimängudes osavam kui need, kes mõistsid juhiseid. Nüüdisaja väikelaste peamiseks kasvatajaks on lisaks lasteaiale arvuti ja televiisor, sest vanematel pole töölt tulles enam piisavalt jaksu, ehk ka tahtmist põnnidega tegelemiseks. Karjäär on saamas identiteediks ja inimsuhted jäävad aina rohkem unarusse. Soovis materiaalselt kindlustatud olla pole iseenesest midagi häbiväärset, kuid elu eesmärgiks pole mammonaorjus parim idee võib ununeda kõik muu, mis elus oluline. Tahtes enda eesmärgi poole püüeldes õnnelikku elu ka lähedastele, peaks arvestama ma ka nende heaoluga. Eesmärkide täitumine võib teha väga õnnelikuks kui see on suurimaks sooviks. Keskendudes
Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - mitu põlvkonda elab koos. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Ühiskonna või kogukonna liimete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise-või mõtteviisi suhtes. Demokraatliku poliitika järgib vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides; · Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled; · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuste tahest. Kompromiss on otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järelandmisi.
Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere,
on kõige tugevama identiteediga, aitavad linna koos hoida ning vaatlejatel kindlaks määrata oma asukohta ükskõik kus nad parasjagu on. Tänavaid tuntakse tihti mingi kindla tegevuse järgi, mida seal harrastatakse või saaduse järgi mida seal pakutakse. Näiteks: Hollywoodi "The walk of fame" Tihti tuntakse radu ja teid selle järgi, kuhu nad viivad. Näiteks: Meil on ju olemas Tartu, Pärnu jne. maanteed. Tee kasutusotsatarve võib saada tihti selle koha identiteediks. Näiteks: Pea igas suuremas pealinnas on üks ostutänav. Raja mõõtmed näitavad tihti tema tähtsust. Näiteks: Tähtsamad tänavad on üldiselt alati laiemad. Metsarajad, mida kasutatakse vähe, samas kitsad. Väga olulist rolli mängib teede ja tänavate juures samuti neid ümbritsev. Näiteks: Majade fassaadid, istutatud taimed, alleed. Teed ja rajad võivad samuti käituda vahel nagu piirid. Näiteks: Kultuurikilomeeter, mis on meeldiv jalutusrada, on samas
Kuidas erinevaid huve arvestada? Mida teha sisi, kui üks huvi välistab teise realiseerimist? Kas huvisid peaks püüdma ühtlustada? Ühiskonda, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad (demokraatia, totalitarism), organisatsioonid, kultuurid, sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühe maa elanikel on palju ühist ühine ajalugu, ühine riigikeel, kultuur, põhiväärtused (isamaalisus). Taolist ühtekuuluvust nimetatakse identiteediks. Pluralismi ja identiteeti on riigi arenguks vaja. Pluralismikus ühiskonnas on vaja tolerantsust ehk sallivust. Tolerantsusel on piirid. Ei tohi leppida sallivalt pättidesse ja roolijoodikutesse. Siin on vajalik nulltolerans ehk täisleppimatus. Demokraatlik politika lahendab vastuolulises ühiskonnas järgmiselt: tegutsemine seaduse, omakohus pole lubatud. Kokkulepeid tunnustavad kõik osapooled. Enamus ei tohi unustada ühiskonna vähemust. Enamusotsus on huvide
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled
leida.Peeter tstis vaigistavalt ke ja libistas pilgu kiiresti le selge ja korraliku kekirjaga vormistatud teate.Paistab,et Bobi algatus on populaarseks ostnud.Siin kirjutavad Hiina keskkonnakaitseministeeriumi ametlikud,et planeerivad teha loodusluuletuste kirjutamise ametnike vastuvtmisel kohustuslikuks.Ja heks soovitavaks keeleks planeeritakse just eesti keelt. Lk 373-374 Igasuguse keele omadamine oli tehniliselt arenenud riikides nii lihsaks tehtud,et keel muutus vabalt valitavaks identiteediks ja triistaks.Kuna eesti keeles puudusid vastavaks poliitiliseks ja tehnoloogiliseks asjaajamiseks sobivad terminid ja snad,ei olnud seda mingit mtet t ajal kasutada- Keeleinstituut aga keeldus kangekaeselt uusi snu standardpaketti lisamast.Nii eelistatigi igapevasel asjaajamisel vanu ja raproovituid keeli- inglise,kreeka,prantsuse keelt.Ladina keelne taaselustamise liikumine oli sna tugev,aga kuna vahepeasetel aegadel oli ka selle arendamine unarusse
• Müüjabränd – supermarketi ja kaubamajade oma brändid • Ettevõtte bränd – siin on ettevõte ise brändiks Brändi vajadus Omadused; Kasud; Väärtused; Kultuur; Isikupära Brändi mõju kaubagrupi müügiedukusele Luksuskaubad 70%; Toit ja joogid 55%; Finantsteenused 30%; Autod 30%; Infotehnoloogia 20%; Jaekaubandus 15%; Ravimid 10%; Tööstustooted 5%; Kommunaalteenused 0% Brändi identiteedi olemus ja elemendid Brändi identiteediks on turundaja soov brändi tajumiseks. See organisatsiooni ideaalpilt endast. Identiteedi elemendid: Bränd kui toode; Bränd kui organisatsioon; Bränd kui isiksus; Bränd kui sümbol Brändi väärtus • Tarbijaväärtus o See on brändi positsiooni tugevus tarbija teadvuses. See on tarbija subjektiivse maailmapildi peegeldus o Tarbijaväärtus võimaldab saada hinnalisandit, müüa sama hinnaga konkurentidest rohkem ning rajada alust
valdkonnas eristuv mitte ainult oma teenuste ja eesmärkide poolest, vaid ka oma töötajate käitumise poolest, kes EHTE-t avalikkuse ees esindavad. EHTE töötajad on missioonitundega, organisatsioonile lojaalsed ning moodustavad mikrokeskkonnas olulise rolli nii teeninduslikust, kui ka administratiivsest seisukohast. EHTE-s töötab 28 inimest, kelle tööülesanded on jagatud selliselt, et lisaks põhitööle täidab töötaja ka administratiivset rolli. Töötajad on EHTE identiteediks, sest vaid vaimustunud haaratud töötajad suudavad tekitada ka klientides (õppurid) vaimustuse EHTE suhtes. Koostööpartnerid Organisatsioonid: EV Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Teeninduse Kutsenõukogu, Kutsekoda, Sihtasutus Eesti Kutseharidusreform, Eesti Hotellide ja 7
Märk - kaubamärgi graafiline tunnus. Nimi - kaubamärgi keeleline tunnus. Bränd = identiteet, imago, tuntus, tajutud kvaliteet, assotsiatsioonid, lojaalsus + kaubamärk (nimi, sümbol, kujundus) VS Brändide liigitamine Tootebränd – tootja poolt loodud bränd oma tootele Müüjabränd – supermarketi ja kaubamajade oma brändid Ettevõtte bränd – siin on ettevõte ise brändiks Brändi identiteediks on turundaja soov brändi tajumiseks. See organisatsiooni ideaalpilt endast. Identiteedi elemendid: Bränd kui toode Bränd kui organisatsioon Bränd kui isiksus Bränd kui sümbol Brändi väärtus: Tarbijaväärtus - see on brändi positsiooni tugevus tarbija teadvuses. See on tarbija subjektiivse maailmapildi peegeldus. Tarbijaväärtus võimaldab saada hinnalisandit, müüa sama hinnaga
majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile." Ta rõhutab, et rahvus pole ükski neist eraldi, vaid kõik peab olema olemas. Kas rahvuse moodustab mingid objektiivsed tunnused nagu Stalin arvas? Saksa rahvusliku ärkamise kesksed figuurid olid Fichte ja Herder. Mõlemad pidasid rahvuse defineerimisel oluliseks keelelist-kultuurilist aspekti. Herder peab keeli keskseks kultuuri identiteediks. Niikaua kui püsib rahva keel, püsib ka rahvas. Ta räägib rahvavaimust ehk Volksgeistist. Saksamaal on misioon kanda edasi Euroopa kultuurilist pärandit. Kuna seda ei saa teha ilma poliitilise võimuta, tuleb luua rahvusriik. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan'i argumentatsioon. On rahvus midagi subjektiivset ehk tunnetuslikku ja kokkuleppelist? Renan- Kõik rahvused on nii segunenud ,et geneetilist alust kindlasti rahvusele ei ole
Organismi vastus keskkonnatingimustele mõjutab omakorda keskkonda, mis mõjutab organismi ennast ja järeltulevaid põlvi. Kultuuriline identiteet = kehastunud identiteet Meie keha on kultuuriline konstruktsioon, see on kultuuri, tööriistade, asjade, ainete ja meie, sh meie ideede vastastikuses suhtluses kujunev. Kultuur kujuneb vastusena meie kehadele ja ideedele. Rassiline identiteet muutub kehastunud identiteediks, nt kehvemad tingimused -> kehvem hakkama saamine antud rassistlikus sotsiaalsed keskkonnas -> kehvemad tingimused uuele põlvkonnale aga ka ühiskonnale laiemalt, kus inimpotentsiaal on piiratud antu takistustega või kanaliseerub hakkama saamiseks spetsiifilistes oludes (nt füüsiline paremus), mis omakorda võib kehvemat positsiooni kinnitada või vähendada. Loeng 11. Inimene ja loom Sabaga inimene? Inimesesarnased olendid – aga kas ahvid või inimesed?
kuldne, punane ja must. Aratas pyha liidu tahelepanu. 1819 a kevadel tapeti Kotzebue. Tema tapjaks karl Ludwig sand. Sp tuli kokku saksa liit, voeti vastu otsused, mille alusel keelati koigis saksa riikides konstitutsioonid, igasugune yliopilasliikumine keelati, tsensuur jne. Yliopilasliikumine laks poranda alla. Mitte ainult yliopilasliikumine, vaid ka voimlemisliikumine oli saksamaa rahvuse teine nurgakivi. See sai sakslaste identiteediks. Liikumist voib jagada I periood 1801-1819 ja II periood 1840ndatel. Voimlemise isaks friedrich Ludwig Jahn ja Gutsmuths. Jahn oli preislane ning teda mojutas preisi voitlus napoleoni vastu. Jahn oli ka ideoloog, sp on ta lainud ka saksa rahvusliku liikumise suurkujude alla. Ta rohutas saksamaa yhinemisnouet. Vihkas prmd. Oma rahvuslikud nagemised sonastas juba 1810. Nagu saksa rahvuse keelte ja kommete yhtsust. Pidas oluliseks, et sakslased ei unustaks oma minevikku
Konstitutsionalismist rääkides muutub 19. saj. Seadused ja õigusaktid palju täpsemaks, paraneb õigustehnika. 19. saj. Muutub tavapäraseks ja vältimatuks seadusandlik bülletään, muutub loomulikuks see, et seadus peab olema inimestele kättesaadav. Polifikatsiooni, mis oli veel üks oluline arengusuund, idee taga seisavad eelkõige liberaalsed poliitilised jõud. Rääkides koodeksites t 19. saj. Euroopas peame pidama silmas tõsiasja, et tollased koodeksid muutusid osaks rahvuslikust identiteediks. Kinnistuvad arusaamad, et üks korralik polifikatsioon peab olema vähemalt ühe eluvaldkonna ulatuslik kirjeldus (ideaaliks oli üks koodeks kuid see katse mis küll preisimaaõigusega tehti kukkus läbi), kujuneb välja arusaam, et koodeks peab rääkima reeglitest ja printsiipidest. 19. saj. Euroopas on just koodeks õigusliku killustamise ületamise vahend. Ning koodeks pidi siduma kohtuniku seadusega. Koodeksid pigem kinnitasid läbiviidud reforme mis ise toimusid läbi üksikseaduste
Karjäärile orienteeritud inimesel on töö eesmärgiks, s.t tema ettekujutus heast elust kattub tööalase edukusega. Kuid edukuse saavutamine nõuab sageli jõupingutusi ka karjäärile orienteeritud inimese abikaasalt. Ka temal peavad olema teatud oskused (stiilsus, head kombed, vestlemisoskus). Kui abikaasa ebaõnnestub, tabab ebaõnnestumine ka karjäärile orienteeritud inimest ennast. Sellist toetamisfunktsiooni võib nimetada toetaja identiteediks, mis sageli esineb naistel, kuid põhimõtteliselt võib selline toetaja olla ka mees. Kirjeldatud kujul muutub toetajafunktsioon elustiiliks ainult sellisel juhul, kui toetajaks ole- va isiku eesmärk on teistsugune kui karjäärile orienteeritud inimesel endal. Näiteks võivad toetaval isikul olla huvid, mille rahuldamine nõuab palju raha ja aega (kunst, reisimine, mood). Sageli on tal huvid, mis seostuvad prestiiži ja kõrge sotsiaalse staatusega. Seega
3. Kultuuriline identiteet - probleemide allikas: ajad muutuvad/kultuurid muutuvad, valikuid on palju, valikuküsimus. Å------------------------------------ Isiklik Eneseidentiteet Sotsiaalne Omistatud identiteet Kultuuriline -------------------------------------Æ Tarbimiskultuuri võimalused kodifitseeritud (teiste inimeste kaudu) identiteediks: 1. Inimene kui tarbija: meelelahutus, eesmärk, igapäevaelu osa. Turustamise ja reklaami kaudu saadud identiteet. Mina kui ,,selline" 2. Inimene kui tarbekaup: keha, stiil jne. Kui aeg muutub, muutub stiil ja muutub identiteet. Brändiidentiteet, millega on seotud omadused Lisaks: enesemüümine, talendid Æ esitluse olulisus. EHK SIIS Koodi poolt oleme me kõik mõjutatud. Kuid mujalt saadud identiteedi väljendamine on ka olemas, n.ö sisemise identiteedi osa. (
· Lapsepõlves ületavad tüdrukud poisse enamuses tunnetuslikes ülesannetes, peale puberteeti pöördub see vahekord valdavalt meeste kasuks · Mõned psühholoogid apelleerivad meeste 15 % võrra suuremale ajumahule, teised nende vere kõrgemale testosterooni kontsentratsioonile · Sünnieelselt kõrge testosterooni tasemega mõjutatud tüdrukud eelistavad poisilikke käitumisi, riideid & mänge Seksuaalne orientatsioon · Meie sooalast sisekogemust nimetatakse sooliseks identiteediks & selle avalikku väljendamist soorolliks. Mõlemad võivad olla kas mees- nais- või ambivalentsed · Sooline identiteet & sooroll võivad kujuneda erineval moel · LeVay (1991) leidis, et homoseksuaalsete meeste hüpotalamuses on ühe piirkonna tuumad väiksemad kui hetero-seksuaalsetel meestel. See tulemus on ebaselge · Kaksikute uurimused homoseksuaalsuse leviku kohta: Ühemunarakulised Kahemunarakulised Lapsendatud, kooskasvanud poisid 52 % 22 % 11 % tüdrukud 48 % 16 % 6 %
South and West. The New York Times. Retrieved from http://www.nytimes.com/2014/04/28/us/politics/gay-rights-push-shifts-its-focus- south-and-west.html?ref=us&_r=2 PÕHILISED RIIGI POLIITILIST KULTUURI ISELOOMUSTAVAD JOONED JA VÄÄRTUSED Arvestades, et Ameerika Ühendriikide kodanikkond on moodustunud eri riikidest, maailmajagudest ja kultuuridest pärit inimestest, ei ühenda USA kodanikke mitte ühised esivanemad ja etniline päritolu, vaid pigem on nende rahvuslikuks identiteediks kogum ühistest ideedest, arusaamadest ja uskumustest, mida võib võtta kokku ka poliitilise kultuuri mõiste alla. (Patterson, 2013, pp. 7-8) Mis aga on siis need väärtused, mis ameeriklasi ühendavad? Vabadus (liberty) on üks nendest märksõnadest, mis iseloomustab USA-d ehk kõige paremini. Tihti on just vabaduse aspekt ka põhjendus, mille toovad välja sisserändajad riiki asumisel. See on põhimõte, mille kohaselt on igal isikul vaba voli teha seda, mida ta soovib, tingimusel
annaabi.ee 
