12-14 a varane murdeiga 15 -16 a keskmine murdeiga 17-18 a hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat identiteedikriisi, millega algab üleminek täiskasvanute maailma. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatatkse füüsiline küpsus. Sel arenguperioodil oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Mis on loomulik selles eas. Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega.
Suurim esindaja Bertrand Russell, keda on võrreldud Voltairega. Meie sajandi teisel poolel on analüütiline filosoofia saanud „ametlikuks kinnistunud“ mõttesuunale tüüpilisi jooni. Tal on oht kaotada oma identiteet. Teadus ja tehnika on oma mõjude tõttu muutunud problemaatiliseks. Analüütiline filosoofia näib olevat sisemiselt võimetu neid mõjusid kahtluse alla seadma. Segases identiteedikriisi olukorras on omal kohal vaadelda analüütilist filosoofiat ajaloolis-kriitilises mõttes. Proovides aru saada analüütilise liikumise eripärast on siiski kasulik veidi lihtsustades asetada analüütilise filosoofia sünd kindlasse kohta ja aega-sajandivahetusse Cambridgei- ja vaadelda selle rajajana kaht suur eeskuju:Bertrand Russelli ja George Edward Moorci. Võib öelda, et Russelli eesmärgiks filosoofias oli tõe kindel teadmine. Teda võib võrrelda Descartesiga
tegutsemise, sotsiaalse kompetentsuse ja tuleviku planeerimise võimeni (Jaanisk 2013/2014). "Jätkuvalt on kalduvus juhuslikumateks objektisuheteks, s.t suheteks partnerite sõpradega, kes esindavad positiivse ja negatiivse oidipaalse varjundiga suhete segu ja nendevahelist kompromissi. Hilisteismeeas nooruk on sageli egotsentriline ning vahel kontaktide külge klammerduv" (Mangs ja Martell 2000; ref. Ritvo 1971 järgi). "Erik H. Erikson peab hilisteismeiga identiteedikriisi perioodiks, kuna nüüd peab nooruk astuma teismeeast täiskasvanumaailma ja võtma endale täiskasvanu rolli. On suur risk, et kriiside tõttu kaotab nooruk kontakti tegelikkusega ja et ebaõnnestumised viivad kokkuvarisemisele. Identiteedikriis oma mööduvate hirmude, depressiooni ja segadusega võib kergesti tekkida isegi normaalarengu puhul" (Mangs ja Martell 2000). 9 6. JÄRELTEISMEIGA
8. Vananemine Integraalsus vs Vananemise teadvustamine ja sellega arvestamine. meeleheide Surma paratamatuse mõistmine koos rahulolu tundmisega minevikust ja valmisolekuga tulevikuks. 9. J. Marcia identiteedi kujunemise tüübid/teed. Identiteedi hajumine iseloomustab noorukeid, kelle eneseteadvus pole murdeeas piisavalt arenenud. Nad pole veel üle elanud identiteedikriisi ega saanud seetõttu välja kujundada ka oma tõekspidamisi. Nooruk ei suuda muutuvates oludes iseendaks jääda. Identiteedi ennetava sulgumisega on tegemist siis, kui nooruk teeb otsused oma isiksuslike suundumuste kohta ilma identiteedikriisi läbi elamata. Otsuste langetamiseks vajavad autoriteetsete isikute heakskiitu. Identiteedi moratooriumi korral on noorukid jõudnud identiteedikriisi, millega kaasneb sagedane ärevus- või segadustunne
Ükskõik kui pöörase jõuga Diane Lane ja Richard Gere neid välja loitsida ka ei püüa. Esiteks on esimene liiga hea ja teine liiga halb näitleja, et koos midagi ülearu maagilist korda saata, kuigi aastatetaguses ,,Truudusetus" jõudsid nad sellele ootamatult lähedale. ,,Ööd Rodanthe'is" kinoajaloo piinli kema stsenaariumiga ajaraiskamine, mille ainus erinevus Venezuela seepidest on mõnevõrra parem kaa meratöö. Hiiglasliku identiteedikriisi küüsis siplev arst kohtab sama mõõtmatult eksistentsialistlike dilem madega heitlevat naist. Nad meeldivad teineteisele. Siis natuke nagu ei meeldi ka. Siis nad karjuvad teineteise peale, misjärel astuvad meie kangelased seksuaalsesse kontakti. Järgneb ,,tõeline armastus". Selline, mida väärib igaüks. See on muide ka kogu filmi ainus point et tõelise armas tuse on ära teeninud igaüks. Seda pole ühe filmi kohta just teab kui palju. Edasi läheb meie imeline paari
Documenta on ca iga 4-5 aasta tagant toimuv rahvusvaheline hiigelnäitus, mille asutamine on seotud Saksamaa konteksti, Kasseli ja II Maailmasõja järgse ajaga. Selle algatas 1955. a. Arnold Bode eesmärgiga harida Hitleri-järgset Saksamaad moodsa kunsti suhtes. Documenta näitustesse on olnud kodeeritud külm sõda poliitiline opositsioon sotsialistlike Ida-Euroopa maadega, siia pole kaasatud üldiselt Ida-Euroopa kunsti. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, sattus Documenta identiteedikriisi. Esimest korda eksponeeriti Documental suhteliselt palju nn Ida-Euroopa kunstnike töid alles 2007. aastal. Documental on reputatsioon kui tugevalt akadeemilise taustaga hiigelnäitusel, mis lähtub filosoofilisest alusest. Paljud siia valitud projektid on kunstniku aasta(kümne)id kestnud järjepideva töö tulemus. Documenta on pigem vasakpoolse meelsusega näitus. Eesti kunstnikud pole Documental esinenud. Manifesta- Euroopa riikides "rändav" noorte kunstnike biennaal. Manifesta
himu edukas olla. 5) 12-18 eluaasta varane ja hiline murdeiga esimese puhul identiteet ja rollisegadus - tujukus ja tundlikkus varajane periood on suhetekonflikt, üks identiteet asendub teisega ja siis lähevad suhted teravaks. On vaja eraldatust vanematest, et iseseisvus areneda saaks. Teine on identiteedikriis, selles etapis on võimalik eelmistes etappides tehtud vigu parandada. Postmodernismis selget identiteeti raske tekitada ja selle pärast on raske identiteedikriisi vältida, võib mitu tk seguneda. 6) 18-30 eluaasta intiimsus ja isolatsioon keskendutakse lähedaste suhete loomisele. Võib üksindustunne ja hirm suhete ees tekkida, lisaks mina mõistele, mõiste meie. Tuleb identiteedikriis lahendada, et see intiimsus tekkida saaks. 7) 30-65 eluaasta küps täiskasvanuiga ja generatiivsus inimese panusega töösse ja pere loomisega seotud. Kui ollakse rahul kõigega, siis positiivne. Tahetakse olla kasulik, kui ei olda, siis enesessetõmbumine
Suured erinevused vanemate usulistes väärtustes vähendavad laste rahulolu. Perekonna usulised kombed aitavad laste jaoks mõtestada usulisi seisukohti ja neid usutavaks muuta. Teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse. kognitiivne areng, sotsialisatsioon ja isiksuse küpsemine. Isiksuse küpsemises seisukohast on teismeliseea üheks iseloomulikumaks jooneks identiteedikriisi läbimine ja enese leidmine. Suureneb eakaaslaste ja kooli osatähtsus. Ennekõike puudutab see maailmavaateliste seletuste erinevust kodus ja koolis. Religioon vanaduses on seotud ennekõike mõtestamise, tervise ja ka suremise teemaga. Võib väita, et täiskasvanuiga iseloomustavad kaks märksõna. Need on töö ja küpsus 25. James Fowleri usuastmete teooria põhisisu ja astmete tähendus. Usu sisu, ehk see mida usutakse, on Fowleri järgi määratud kolme kategooriaga
Hea elu elamise juurde kuulub vähemalt kolm dimensiooni(McLeod, 2007;66): • teistega suhtes olemine, kahepoolsuse ja kuuluvuse tajumine ning hoolimise kogemine • identiteeditaju või „kes-ma-olen“ teadmise konstrueerimine ja säilitamine • tähendusallikate avastamine, soodustamine, ühendumine; samuti eesmärk, mis tagab heaolutunde, rahulolu ja loomise tajumine. Võin enda kogemustelt öelda, et olen olnud mitmeid kordi identiteedikriisi ja otsingutel „kes-ma- ole-mis-elult-soovin“, seda väga nuputanud ei ole ma täielikult siiani, kuid ei ole ka enam täielikus kriisis ja öelda, et isegi enamvähem see teadmine, kes ma olen tagab mulle heaolu tunde ja rahuliku olemise. Inimeste peamised soovid nõustaja juurde minnes(McLeod, 2007;75): • oma eluga toime tulla • kellegagi rääkida, kui nad on eluga ummikusse jooksnud
Lapsed hakkavad julgemalt kasutama ka usulisi sümboleid. 3. Individualistlikul astmel alates teismeliseeast muutuvad inimeste jumalakirjeldused ja jumalakujutlused sõltumatumaks usulistest sümbolitest ja omandavad isikupärased ja mitmekesised jooned. Religioon teismeeas mõistetakse 3 valdkonda 1) Kognitiivne areng 2) Sotsialisatsioon väheneb vanemta mõju ning suureneb eakaaslaste ja kooli tähtsus. 3) Isiksuse küpsus identiteedikriisi läbimine ja eneseleidmine (vastused kes ma olen, miks ma olen) Siinkohas mõjutab arengut võime kontseptualiseerida elusündmusi ja mõelda abstraktsetes kategooriates. Täiskavanus religioossus on seotud suhete, töökoha, pere ja ühiskonnaga. Iseloomustavad kaks faktorit: 1) töö töökoha vaimsus, seal täidetakse kõik töötajate vaimsed vajadused. 2) küpsus kirjeldatakse seda nelja tunnusega: 1
käitumisele. Suureneb eakaaslaste ja kooli osatähtsus. Ennekõike puudutab see maailmavaateliste seletuste erinevust kodus ja koolis. Religioosses keskkonnas kasvanul tuleb vastata enda jaoks küsimustele teadusliku ja usulise maailmapildi erinevustest. Eakaaslaste mõju võib viia inimesi nii religiooni juurde kui ka sellest eemale. Selles osas on oluline kultuuriline taust. Isiksuse küpsemise seisukohast on teismeliseea üheks iseloomulikumaks jooneks identiteedikriisi läbimine ja enese leidmine. See tähendab subjektiivset vastuse leidmist küsimustele, nagu- kes ma olen, mis on elu mõte, mis on minu koht elus. Sageli hõlmavad need küsimused ka usulist mõõdet. Identiteedi kui eaomase kategooria kujunemine hõlmab ka usulist enesemääratlust. Täiskasvanuea religioossuse uuringud puudutavad kogu religioonipsühholoogiat, kuna valdav enamus uurimusi on läbi viidud just nimelt täiskasvanutega. Samas on
Testamendi prohvetlus on hea näide. Nad teevad asju, mis teiste tekstide järgi ei saa kuidagi midagi head kaasa tuua. Tarkuskirjandus vaidlustab ühiskondlikud Jumala õiglusest, karistusest ja tasust, seega olemasoleva elukorralduse kosmilise legitiimsuse. Iiobi näide. 13 Anoomiad ei ole ainult tekstisisene näthus. I saj m.a.j religioosses mõttes õhtumaa sünd. See oli aeg kui Palestiina ja Iisrael ja kogu juutlus elas üle tõsise identiteedikriisi. Üks traditsionaalne kultuur seisab korrag silmitsi uue, suure ja tugeva dominantse kultuuri sissetungiga. Iisrael ei puutunud nende probleemidega kokku esimest korda. Varem olid revitalisatsiooniliikumised korduvalt juudid kriisiolukorrast päästnud. 7. aprill 2010 I saj m.a.j väga probleemne ajajärk. Väliskultuur Rooma impeerium. Identiteeti otsides alustavad inimesed mineviku taasloomisest. Üritatakse leida minevikust midagi, mis tänapäeval kasulik oleks
asutamine on seotud Saksamaa konteksti, Kasseli ja II Maailmasõja järgse ajaga. Selle algatas 1955. a. Arnold Bode (vt foto) eesmärgiga harida Hitleri-järgset Saksamaad moodsa kunsti suhtes. Documenta näitustesse on olnud kodeeritud külm sõda – poliitiline opositsioon sotsialistlike Ida-Euroopa maadega, siia pole kaasatud üldiselt Ida-Euroopa kunsti. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, sattus Documenta identiteedikriisi. Seda püüti lahendada välismaa kuraatoritega: 1992 – Jan Hoet, hollandlane, 1997 – Catherine David, prantslanna, esimene naiskuraator Documenta ajaloos, ta pani suurt rõhku internetikeskkonna kaasamisele, 2002 – Okwui Enwezor, nigeerlasest njuujorklane, esimene mustanahaline kuraator Documenta ajaloos Esimest korda eksponeeriti Documental suhteliselt palju nn Ida-Euroopa kunstnike töid alles 2007. Aastal.
viidad, reklaam) ja organiseerimist (viis korda), söögikohtade vähesust ja ootejärjekordi (neli korda), Pärnu valet hõngu ning tõmbenumbri puudumist (neli korda), noorte alkoholi ja narkootikumide tarbimist rannas (kolm korda), parkimisraskusi (ruumi- puudus ja maksmise segadus kaks korda), lõbustuspargi puudumist (kaks korda), musta vett (kaks korda), suveõhtu veetmise võimatust (kaks korda), ranna üldist ebaturvalisust (hirm peksa saada kaks korda). Lisaks mainiti Pärnu identiteedikriisi, ajutisi tualette, päikesesirmide ja rannamööbli laenutuse ebamugavust. Samas märkis üks vastaja, et teda ei häiri Pärnus miski ja ülerahvastatus on kahepalgeline asi. Kui peole minna, siis on hea, et on palju rahvast, aga päevitama ja omaette lõõgastuma ta linnaranda ei läheks. Ühtlasi oli ta ainus vastaja, kes leidis, et Pärnu on väga turvaline paik. Ürituste info tundub olevat enim kommunikeeritud välisturistidele. Üheksa vastajat
ugrilaste poolt ,,rikutud" indo-euroopa tõusg.) Tartu ülikooli antropoloogidest kirjutas juutide tervise teemal töö B. Blechmann (Ein Beitrag zur Anthropologie der Juden, 1882), kus vaagib juutide kehaehitust ning väidab, et juudid on Vene impeeriumi kehaliselt kõige nõrgem rahvas. S. Freud, olles ise juut, analüüsis juutide psüühhikat ja leidiski teatavaid patoloogilisi suundumusi. Viimaseid sai seletada sajanditepikkuse identiteedikriisi ja kultuurikonfliktiga. Juutidele tüüpilistest haigustest mainiti toonaste eelarvamuste raames katku, langetõbe, leeprat, tuberkuloosi, tüüfust, ,,küürselgsust", ,,konkspõlvsust", vaimuhaigusi, lampjalgsust, nahahaigusi jne. Väidetav tüüfusekandjaks olemine oli põhjus, miks Teises maailmasõjas Saksa sõjavägi okupeeritud aladel juudid isoleeris. Närviliseks tegi juutide väidetav kõrge seksuaalsus. Pandi tähele ka teatavaid
Kalifornias sooritas Erikson indiaanlastega seoses uurimuse, millele põhineb tema 1950.a. ilmunud kuulus raamat “Childhood and society”. Eriksoni erinevatest rahvustest (taanlane ja šveitslane) vanemad lahutasid oma abielu ja ta tundis nooruses suurt puudust oma isast. Tal oli nooruses suur tung ideaalide järele ja teda peeti isegi “punaseks”. Immigrandina tajus ta identiteedikriisi ja pani tähele, kuidas sama kriis vaevas II Maailmasõjas sõdivaid sõdureid ja alaealisi. Ta järeldas, et identiteedi leidmise küsimus on elus tähtis teema. 27 Viinis elades enne psühhoanalüüsiga tegelema hakkamist õpetas ta koolis kunsti, kasutades Montessori meetodit. Ta rõhutas, et väiksed
annaabi.ee 
