Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 4. ülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
select, sugupuu, lepikult, yliopilased, oracle, eesnimi, perenimi, kodutööd, scott, tiger, koostage, tabelite, oppeained, ?oracle, kodutööde, char, kuupaev, yyyy, i319, tudengite, left, joinSQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_04.lst SQL> DESCRIBE lepikult.yliopilased; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- ID CHAR(8) EESNIMI VARCHAR2(15) PERENIMI VARCHAR2(15) SQL> DESCRIBE lepikult.koduylesanded; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- YLIOPILASE_ID CHAR(8) KURSUSEKOOD VARCHAR2(6) KUUPAEV DATE TOO_NR NUMBER(2) FAILINIMI VARCHAR2(20)
lesanne 1------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd');
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_05.lst SQL> --Leidke tabelite yliopilased, koduylesanded, oppeained abil iga tudengi keskmine “punktisaak” koduste tööde eest SQL> SELECT y.eesnimi, y.perenimi, round(avg(k.punktid),1) AS kesk_punkte FROM yliopilased y, koduylesanded k where y.id=k.yliopilase_id GROUP BY y.eesnimi, y.perenimi; EESNIMI PERENIMI KESK_PUNKTE ------------ ------------ ----------- Katrin Kask 5.4 Salme Saar 4.1 Liina Vaher 7.8 Kairi M„nd 6.6 SQL> --Samade tabelite põhjal leidke, mitu tööd on oracle-aine ülesannete kohta saadetud. Grupeerige ülesande numbri kaupa SQL> SELECT k.too_nr, count(k.failinimi) AS arv FROM koduylesanded k, oppeained o WHERE o.kood = k.kursusekood AND o
lst SQL> COLUMN nimetus FORMAT A15 NEW_VALUE nimetus NOPRINT SQL> COLUMN oppejoud FORMAT A15 OLD_VALUE oppe NOPRINT SQL> COLUMN nimi FORMAT A15 SQL> COLUMN punktid FORMAT 999 SQL> TTITLE CENTER 'Aine: ' nimetus SKIP 1 SQL> BTITLE CENTER 'Oppejoud: ' oppe SKIP 1 SQL> BREAK on nimi SKIP SQL> SET feedback on SQL> COLUMN nimi heading "Nimi" SQL> COLUMN ulesanne heading "Ylesanne" SQL> COLUMN punktid heading "Punktid" SQL> COLUMN kuupaev heading "Kuupaev" SQL> --Kasutage tabeleid yliopilased, koduylesanded, oppeained ning koostage skript (programm) SQL> --mis küsib kasutajalt õppeaine nimetuse fragmendi (kasutades asendusmuutujaid) ja väljastab SQL> --selle õppeaine kohta saadetud kodutööd. Lehekülje päisesse kirjutage õppeaine nimetus ja SQL> --jalusesse vastava õppejõu nimi, nagu näidatud allpool SQL> SELECT o.oppejoud AS oppejoud, 2 o.nimetus AS nimetus, 3 y.eesnimi || ' ' || y.perenimi AS nimi, 4 k.too_nr AS ulesanne, k.punktid AS punktid, to_char(k
72.00),('Kevade', 'Oskar Luts', 1997, 'Tartu', 188, 'eesti', 33.00),('Suvi', 'Oskar Luts', 1988, 'Narva', 162, 'eesti', 79.00),('Sõda ja rahu', 'Lev Tolstoi', 1963, 'Moskva', 645, 'vene', 143.00),('Kuritöö ja karistus', 'Dostojevski', 1973, 'Moskva', 487, 'vene', 52.00),('Saladuslik saar', 'Jules Verne', 1956, 'Pariis', 682, 'eesti',62.00); Lugeja CREATE TABLE LUGEJA ( Lugeja_ID INT AUTO_INCREMENT , Eesnimi VARCHAR(50) NOT NULL, Perenimi VARCHAR(50) NOT NULL, Isikukood CHAR(11) NOT NULL, Aadress VARCHAR(100), Telefon VARCHAR(15), email VARCHAR(255), Amet VARCHAR(50), Asutus VARCHAR(50), PRIMARY KEY (Lugeja_ID)); KIRJED: INSERT INTO LUGEJA (isikukood, eesnimi, perenimi, telefon, aadress, email, amet,asutus) VALUES('38910262497','Kalle','Kohin','56789576','Tartu Pärna 23-12', '[email protected]', 'õpilane',
Grupid vähenevad vasakult paremale. Vajadusel korral tuleb väljade järjestust muuta. Kui grupeerimist ei kasutata, kasutatakse arvutuseks kõigi väljastatud kirjete vasatava välja väärtusi. STANDARD QUERY LANGUAGE AJALUGU:Relatsiooniline AB töötati välja E. F. Codd'i poolt 70-ndate alguses. SQL on pärit IBM-st, relats. AB prototüübist System R, 70-ndate keskel. Originaalne SQL keel (SEQUEL2) kirjeldati 1976 a. novembris IBM Journal of R&D. Esimene turule tulnud produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt. Tänapäeval on kujunenud andmebaaside juurdepääsukeele standardiks. SQL - i üldiseloomustus: 1. Mitteprotseduurne keel, sest - Töödeldakse kirjete hulki, mitte üht kirjet korraga - Juurdepääs (navigation) andmetele automaatne - ei nôua kasutajalt juurdepääsuviisi teadmist. SQL kasutab olemasolevaid indekseid automaatselt. 2. Kasutajate ring on väga lai: - Süsteemi administraatorid - Andmebaasi administraatorid - Andmekaitse administraatorid
andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur
--Taavet Tamm(a72028) --ylesanne 4. --1. Leida klubi Laudnikud liikmete nimekiri (eesnimi ja perenimi) tähestiku järjekorras. SELECT eesnimi, perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi = 'Laudnikud' ORDER BY perenimi asc; --2. Leida klubi Laudnikud liikmete arv. SELECT COUNT(*) AS "Klubi Laudnikud liikmete arv" FROM isik WHERE klubi = '51'; --Leida V-tähega algavate klubide M-tähega algavate eesnimedega isikute perekonnanimed. SELECT distinct perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi like 'V%' and eesnimi like 'M%' ORDER BY perenimi asc; --4. Leida kõige esimesena alanud partii algamise aeg. SELECT min(Algushetk) FROM partii; --5. Leida partiide mängijad (valge ja must), mis algasid 04. märtsil ajavahemikus 9:00 kuni 11:00. SELECT partii.ID AS "Partii ID", perenimi || ', ' || eesnimi AS "Nimi", isik.ID AS "Isiku ID", must, valge FROM isik, partii WHERE isik.id in (partii.must,partii.valge) AND partii
graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
relatsiooniliselt täielik keel, st võimaldab luua kõiki relatsioone, mida saab luua ka relatsioonialgebra abil. SQL võimaldab lisaks veel täiendavaid operatsioone nt. sorteerimine, summeerimine, andmestruktuuride loomine jne. SQL on pärit IBM-st 70-ndate keskel loodud relatsioonilise andmebaasi prototüübist System R. Originaalne SQL keel (SEQUEL2 - Structured English Query Language 2) kirjeldati 1976 a. novembris IBM Journal of R&D. Esimene turule tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem. 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) SQL standardi esimene versioon 1992 - ISO SQL standardi esimene suurem täiendus. Seda nimetatakse ka SQL2 ja SQL-92 1999 - ISO SQL standardi uus versioon. Seda nimetatakse SQL99 või SQL3. Järgmine versioon SQL:2003 BNF (Bacus Naur Format) - kasutatakse SQL lausete süntaksi üleskirjutamiseks Suured tähed: reserveeritud sõnad
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Analüüsis kirjeldan lahti ülesande püstitust nii, et kui keegi selle tüki lahti lööb ja läbi loeb saab ta kohe aru, milline see infosüsteem on. Projektis on ERD ehk Entity Relationship Diagrams mudel, olemite semantika ja olemite omadused. ERD mudel näitab andmebaasi visuaalsel kujul. Olemite semantikas on iga tabeli kohta informatsioon, mida selles talletatakse. Olemite omadusete all lähevad tabelide veergude kirjeldused, milleks on andmetüüp, semantika jne. Realisatsioonis on 3 SELECT lauset koos lahti seletava kommentaariga. 3 Ülesandepüstitus Eesmärgiks on luua SQL ehk Structured Query Language programmeerimiskeeles andmebaas, mis kirjeldab ühe või mitme kinosüsteemi toimimist. Andmebaas koosneb kirjalikust analüüsist, ERD ehk Entity Relationship Diagrams (eesti k. olemisuhtediagramm)
..................................................................................... 52 5.3 VAATED..................................................................................................................................... 53 5.4 SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................................. 54 5.5 INDEKSID.................................................................................................................................. 55 5.5.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.6 JULGEOLEKUMEETMETE DISAIN............................................................................................. 55 5.6.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.7 ESIALGNE ANDMETE VARUNDAMISE JA TAASTAMISE STRATEEGIA.....................................
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
Kommentaar:VARCHAR Tel efoninumber:INTEGER Ariklient_ID:INTEGER Telefoninumber:INTEGER PUHKUS TOOTAJA Puhkus_ID:INTEGER Tootaja_ID:INTEGER Algus:DATE Eesnimi :VARCHAR Lopp:DATE Perenimi:VARCHAR Kommentaar:VARCHAR PAUS Isikukood:INTEGER Paus_ID:INTEGER Rahvus:VARCHAR Algus:DATE Tool_alates:DATE
tõene, arvutatakse avaldisT, vastasel juhul avaldisF • recno() – annab aktiivse kirje numbri APPI! Täpsemad funktsioonide kirjeldused saate, kui tipite HELP ja selle järele funktsiooni nime FoxPro käsurealt Käskude jada ehk programm Käskude jada saab salvestada tavalise tekstifailina ja masin täidab need järjest. AvaldisLopp = 'Slaidid on otsas' AvaldisJargmine = 'Järgmine slaid' SELECT Slaiditabel SKIP ? IIF(EOF() , 'Slaidid on otsas', 'Järgmine slaid') ? IIF(EOF() , AvaldisLopp, AvaldisJargmine) Algväärtustatakse kaks mälumuutujat AvaldisLopp ja AvaldisJargmine, mis pole seotud tabelites oleva infoga. Seejärel käsuga SELECT aktiveeritakse tabel Slaiditabel, kus on ajakava. SKIP aktiveerib tabelis järgmise kirje EOF() kontrollib, kas on jõutud tabeli lõppu IIF(L, A1, A2) valib vastavalt EOF() väärtusele avaldise A1 või A2. Mõlema IIF() avaldise
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
alamosast. Küll aga PostgrSQL'i puhul võib. Alates versioonist 8.3 on olemas ka fulltext otsing ja seda ei pea eraldi patchina lisama. Baasi loomine Käivitage postgreSQL prooviks: (logige uuesti sisse kasutaja postgres alt, et lisatud PATH'i take'eksid efffect'i :) Kõik järgnevad käsud tuleb anda postgres kasutaja alt, su - postgres looge andmebaas $ createdb mhh votke andmebaasiga ühendust $ psql käsivitage lihtne päring postgres=> SELECT datetime 'now'; (kas tulemus on näha?) väljuge andmebaasi kliendist postgres=> q eemaldage andmebaas $ destroydb mhh Kui see kõik läks libedalt siis on peamiselt kõik korras; tavis vaid ivake kasutajete õigusi sättida ja kõik. Kasutajad-õigused Kasutajate lisamine createuser -P root Enter password for new role: Enter it again: Shall the new role be a superuser? (y/n) y Peale selle peab failis /usr/local/pgsql/data/pg_hba.conf
UPDATE - muuta olemasolevaid andmeid DELETE - kustutada ALTER - muuta olemasolevate tabelite struktuuri ja veergude definitsioone INDEX - indekseerida tabeleid REFERENCES - luua viiteid sellele tabelile ALL - kõik ülaltoodud õigused Kasutajale privileegide andmise süntaks: GRANT privileges ON object TO user; Objektiks, mille kohta õigusi jagatakse, võib olla tabel , vaade, jada (sequence), sünonüüm. Näiteks: lubada kasutajal nimega isik lugeda tabelit arve. GRANT SELECT ON arve TO isik; ALTER, INDEX ja REFERENCES on pole võimalikud VIEW-de korral. · Süsteemiprivileegid käsitlevad üldisenmaid kasutaja õigusi andmabaasis, peamiselt seda, milliseid üldtegevusi kasutaja võib teha. Mõned põhilisemad privileegid Oracle-s: CREATE SESSION - lubab kasutajal ühenduda 8connect) andmebaasi CREATE TABLE - lubab luua tabeleid CREATE VIEW - lubab luua vaateid CREATE USER - lubab luua uusi kasutajaid
Kogus INTEGER NOT NULL, Hind INTEGER NOT NULL, Kuupäev VARCHAR(10) NOT NULL, Aadress VARCHAR(255) NOT NULL, Toote_ID INTEGER NOT NULL, Telefon INTEGER NOT NULL, Kinnitus VARCHAR(3), UNIQUE(Tellimuse_ID) ); CREATE TABLE Toode ( ID INTEGER NOT NULL DEFAULT AUTOINCREMENT PRIMARY KEY, Toote_nimi VARCHAR(255) NOT NULL, Hind INTEGER NOT NULL, UNIQUE(ID) ); CREATE TABLE Töötaja ( Isikukood INTEGER NOT DEFAULT NULL AUTOINCREMENT PRIMARY KEY, Telefon INTEGER NOT NULL, Eesnimi VARCHAR(45) NOT NULL, Perenimi VARCHAR(45) NOT NULL, Aadress VARCHAR(255) NOT NULL, UNIQUE(Isikukood) ); 4. Päring INSERT INTO Klient(Telefon,Nimi,Aadress) VALUES(58177009,'Kannike OÜ','Rottermani 16A'); Tabel klient pärast sisestusi: INSERT INTO Toode(Toote_nimi,Hind) values('Väike kukkel','2'); INSERT INTO Toode(Toote_nimi,Hind) values('Ema sai','6'); Tabel Toode pärast sisestusi: INSERT INTO Tellimus (Klient_ID,Kogus,Hind,Kuupäev,Aadress,Toote_ID,Telefon)
49) Andmebaasi loomiseks on vaja kasutada käsklust: a) create table b) create database c) Update 50) Tabeli loomiseks on vaja kasutada käsklust: a) create table b) update c) create database 51) Konkreetse sünniaastaga inimeste küsimiseks SELECT-lauses kasutatakse tingimust lauseosas nimega? a) FROM b) ORDER BY c) WHERE 52) Käivitatud käskude eelse seisundi taastamiseks võib sobida a) ROLLBACK b) COMMIT c) ORDER BY 53) Kuidas lisada andmeid tabelisse andmete manipuleerimiskeelega? a) SELECT veerunimi FROM tabelinimi; b) INSERT INT tabelinimi (veerunimi, ...) VALUES (väärtus, ...); c) insert into tabelinimi [(veerunimi, ...)] values (väärtus, ...); 54) Mida teeb käsklus: delete from tname [where colname condition {colval|colname} [oprel ...]]; a) kustutab etteandud kirje(d) etteantud tabelist b) uuendab tabelit c) lisab tabelisse kirjeid 55) Mida tähendab SQL andmete manipuleerimiskeeles ’’=’’? a) tingimus on tõene, kui operaatori mõlemad pooled on erinevad
Süsteemiõiguseid saab anda kasutaja, kellel on administraatori õigused või kellel on õigus jagada kõiki õiguseid (GRANT ANY PRIVILEGE valik). Objektiõigused Objektiõigused käsitlevad andmebaasi objektide (tabelid, vaated, numbrijadad, protseduurid, indeksid) kasutamist. Erinevatele objekti tüüpidel on erinevad õigused. Järgnevalt on toodud väljavõte tabelist, kus näidatakse, milliseid objektiõiguseid saab jagada millist tüüpi objektidele. Objekti õiguste liigid: SELECT - lubab teha tabelist/vaatest/numbrijada generaatorist päringut. INSERT - lubab lisada tabelisse/vaatesse uusi kirjeid. UPDATE - lubab muuta tabelis/vaates andmeid. DELETE - lubab kustutada tabelist/vaatest andmeid. REFERENCES - lubab luua piiranguid, mis viitavad tabelile/vaatele. ALTER lubab muuta olemasolevate tabelite struktuuri ja veergude definitsioone või numbrijada generaatori omadusi. INDEX - lubab indekseerida tabeleid kasutades CREATE INDEX lauset.
............45 9.3.Vormi loomine või täiendamine kujundusvaates............................................... 47 9.4.Omadused...........................................................................................................53 SUMMARY................................................................................................................. 55 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 56 LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l Access- lihtne ja vajalik 2 SISSEJUHATUS Üks majandusinfosüsteemide olulisemaid komponente on andmebaasisüsteem. Tänaseks on selles valdkonnas standardiks kujunenud relatsioonilised andmebaasisüsteemid, mis tuginevad SQL'le (Structured Query Language). Kuni 1990-ndate aastate alguseni oli SQL suurte süsteemide pärusmaa (UNIX, mainframe
tavalised graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
XPATH on päringukeel XML dokumentidest informatsiooni otsimisest nagu SQL on päringukeel andmebaasi tabelitest otsimiseks. Pärime välja kõik title’d – /CATALOG/CD/TITLE – //TITLE Pärime välja kõik cd’d, mille hind on suurem kui 10 – /CATALOG/CD[PRICE>10] XPath is used to navigate through elements and attributes in an XML document.j o Süntaks XPath uses path expressions to select nodes in an XML document. The node is selected by following a path or steps. The most useful path expressions are listed below: Expression Description nodename Selects all nodes with the name "nodename" / Selects from the root node // Selects nodes in the document from the current node that match the selection no matter where they are . Selects the current node .. Selects the parent of the current node
EHITUSTEADUSKOND Ehitustootluse instituut KUIDAS MUUDAB MUDELPROJEKTEERIMINE TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMIST, VALMISTAMIST JA EHITAMIST? HOW ARE 3D AND BIM CHANGING THE DESIGN, FABRICATION AND CONSTRUCTION OF COMPLEX STEEL STRUCTURES? EPJ 60 LT Üliõpilane: Tanel Friedenthal Juhendaja: Prof. Roode Liias Kaasjuhendaja: Prof. Carrie S. Dossick Tallinn, 2010.a. Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. …………………………………………….. (töö autori allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 041399 Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele …………………………………………�
Character trükimärk Syllable silp Word sõna Sentence lause Paragraph lõik Homonym samakõlaline eritähenduslik sõna Synonym samatähenduslik sõna Antonym vastandsõna (a) To select __________________________Do this Any item or amount of text Drag over the text you want to select. A word Double-click the word. A graphic Click the graphic. EXCEL – Funktsioonid 11 - 11 A line of text Move the mouse to the left of the line until the mouse pointer changes
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtustus tel. Selleks täida lüngad muutujate väärtuste tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C (A v B) (B & C) VV T v T VVT TV VT TVV TV TV TT 6 Esita elektroonikaskeem, mis liidab kahte bitti: sisendiks kaks juhet, väljundiks samuti kaks juhet. 7 Mis on Oracle põhitoode? Mis aastal loodi Oracle firma (esialgu teise nimega)? Pluss miinus kolm aastat on OK. Andmebaasid loodi 1980 relative software? 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Saab teha võrgulehekülgi Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[4,2,1]) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Greenspun toob ühe manageerimise artikli alguses välja
P 1..* lehele Name, Left, Width, Name, Left, Top, Width, Height, ActiveSheet - aktiivne leht, Sheet ... Rotation, Visible, Fill, Line, Type, ... ActiveSheet.Shapes("auto"), IncrementLeft dx IncrementTop dy IncrementLeft dx, IncrementTop dy 2) Objektimuutuja nime abil ... IncrementRotation dp, Select, a. Määratleda Dim-lausega objektimu ... Copy, Cut, Delete, Duplicate, ... Dim auto As Shape, J As Shap Flip(1 | 2), ScaleHeight(k, False), b. Siduda objekt muutujaga Set-lause 1 ScaleHeight(k, False), ... 1 Set auto = Shapes("auto") : Set J = FillFormat LineFormat ...
Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, and when it is
tavalised graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö pastab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
annaabi.ee 
