Keemia Alused Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidiioone OH- NaOH->Na+ + OH- Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidiioonidest. Hüdroksiidide liigitamine Vees lahustuvuse järgi. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (tugevad alused)- Aktiivsete metallide (|A rühma ja ||A rühma alates Ca)hüdroksiidid. Vees praktiliselt lahustumatud hüdruoksiidid (nõrgad alused)- Enamus metallide hüdruoksiidid. Aluste keemilised omadused Aluste sarnased üldised omadused on tingitud OH- Ioonidest Happeliste oksiididega Vahetus(Vastava happe ja aluse vahel) CO2+Ca(OH)2->CaCO3 +H2O
Hüdroksiidid Edgar Leht, Tauri Küla 10A 2010 Alused ehk hüdroksiidid · Keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone · koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Liigitus · LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagun...
I. Oksüdatsiooniaste: 1)lihtaine o.a. = 0 2)liitaines kõigi aatomite o.a.-te summa = 0 3)A-rühmade metallidel tavaliselt püsiv o.a., mis võrdub nende rühma numbriga 4)B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlem...
Leelis ja leelismuldmetallid 1. Leelis- ja leelismuldmetallide iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) ja keemilised omadused; Na, K, Mg, Ca levik maakoores ja tähtsus elusloodusele Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" tuleneb sellest, et nimetatud metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). Füüsikalised omadused Keemilised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · Keemilise aktiivsuse tõttu ei · hõbevalged leidu neid looduses lihtainena · madala sulamistemperatuuriga (ehedana), vaid ainult ühendite Li - 454 K koostises. Na 371 K Näiteks ...
ALUSED R 79-80 Tööleht 1. ALUSED on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone 2. Tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest 3. ALUSTE LIIGITAMINE 1) Vees lahustuvad hüdroksiidid 2) Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid 3) Teised alused 4. ALUSTE SAAMINE 1) Leeliseid saadakse: metall + vesi 2) Leeliseid saadakse: aluseline oksiid + vesi 3) Lahustumatuid hüdroksiide saadakse: sool + leelis 5. ALUSTE KEEMILISED OMADUSED Aluste sarnased omadused on tingitud hüdroksiidioonidest 1) Alus + happeline oksiid 2) Alus + hape 1 3) Alus + sool 4) Aluste lagunemine kuumutamisel 5) Amfoteerne hüdroksiid + hape 6) Amfoteerne hüdroksiid + alus ...
LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tek...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid avalduvad kujul Men+(OH)n - n . Nimetuste määramine Kui metal...
· Leelis- ja leelismuldmetallid Leelismetallid I Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" on tuletatud sellest, et nende metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). II Leelismetalliühendite kindlakstegemine Leelismetallid ja nende ühendid värvivad leeki. Na-ühendite toimel värvub leek kollaseks, Kühendite toimel violetseks, Li-ühendite toimel punaseks. III Leelismetallide omadused Füüsikalised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · hõbevalged · madala sulamistemperatuuriga · hea elektri- ja soojusjuhtivusega Keemilised omadused · Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu neid looduses lihtainena (ehedana), vaid ainult ühendite koostises. Näiteks NaCl kivisool. · Õhus oksüdeeruvad kiiresti, metalli hõbedane pind tuhmub ja seepärast hoitakse neid õli- või petrooleumikihi all. · Reageerivad vee...
Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (n...
Oksiidide keemilised omadused · Aluselised oksiidid reageerivad hapetega = sool ja vesi. · Aluselised oksiidid reageerivad veega = leelis. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA rühma ja IIA rühma metallid alates Ca) · Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega = sool. · Happelised oksiidid reageerivad veega = oksiidile vastav hape. Veega ei reageeri SiO2. · Happelised oksiidid reageerivad alustega = sool ja vesi. · Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised omadused · Reageerivad metallidega = sool ja vesinik Reag. < h2 · Reageerivad alustega = sool ja vesi · Reageerivad aluseliste oksiididega = sool ja vesi · Reageerivad sooladega = uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade Kui tekib H2CO3, siis tekkemomendil laguneb ta veeks ja süsinikdioksiidiks · Lagunemine kuumutamisel = happeline o...
1) Mis on metallilised elemendid? Millest ja kuidas sõltuvad metallilised omadused? V: Keemilise elemendi aatomite võime loovutada väliskihi elektrone. Elemendi metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. 2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ülalt alla liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused tugevnevad. Sest tuumalaeng kasvab aga elektronkihtide arv ei muutu. 3) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodides vasakult paremale liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused nõrgenevad.Sest elektronkihtide arv suureneb. 4) Kus asuvad perioodilisustabelis kõige metallilisemate omadustega metallid? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühmas. Nt: Frantsium (Fr), Tseesium (Cs), Rubiidium (Rb), Kaalium (K), Naatrium (Na), Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lis...
Alused ehk hüdroksiidid on liitained mis koosnevad 1, või mitmest OH rühmast. Saamine 1)Metallioksiid+Vesi Na2O+H20 -> 2NaOH 2)Aktiivne metall+Vesi 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 3)Soolade vesilahuste elektrolüüsil 2NaCl+2H2O -> 2NaOH +H2+Cl2 4)Vees lahustuv alus+sool CuSO4+2NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 Liigitus: Veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (LiOH;BaOH) ja vees lahustumatud(Cu(OH) 2;Zn(OH) 2). Keemilised omadused: Leelised 1)Reageerivad hapetega 2NaOH+H2SO4 -> Na2SO4+2H2O 2)Reageerivad vees lahustuvate sooladega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3)Reageerivad happeliste oksiididega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O Lahustumatud 1) Reageerivad hapetega Cu(OH) 2+H2SO4 -> CuSO4+2H2O 2)Kuumutamisel lagunevad Cu(OH) 2 -> CuO+...
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia kordamisküsimused (2010) 1. Aatomi ehitus. Ajalugu ja kaasaegsed seisukohad. Vastavalt tänapäevasele aine ehitus teooriale, mida kinnitab ulatuslik katsematerjal, on kõik ained koosnevad kas üht ja sama liiki aatomitest (väärisgaasid), ioonidest (soolad, mõned oksiidid) või molekulidest (gaasid H2, O2, O3, orgaanilised ained, vesi). 2. Mõisted: puhas aine, segu ja materjal. Segude lahutamise viisid. Ainete füüsikalised ja keemilised omadused. 3. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, avastamise ajalugu. Aatomi ehituse seos perioodilisuse süsteemiga, perioodilisuse süsteemi struktuur. Isotoopia. Radioaktiivsus, allotroopia. Mõisted: aatom, keemiline element, elektron, prooton, neutron. 4. Keemia põhiseadused:massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, ...
Anorgaaniline keemia 1. Aine ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste o...
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioo...
Kontrolltöö Hapnik ja väävel 10.klass 1.Iseloomustage hapniku allotroope. - lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas - keemistemperatuur -183 kraadi - vees suhteliselt vähe lahustuv 2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mitte...
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallide...
Iooniraktsioonid (vesi)lahustes Elektrolüütide lahustes kulgevad reaktsioonid on ioonidevahelised protsessid. Tüüpilisi ioonireaktsioone kutsutakse põhikoolis vahetusreaktsioonideks, sest "molekulid" nagu vahetavad osi. Põhireegel on lihtne Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest (reaktsioon kulgeb kõige halvemini dissotsieeruva aine tekke suunas) Selleks on mõned võimalused 1. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 2. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab 3. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S) 4. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 5. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge Tee nii Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah ...
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
Alumiinium ja raud Koostaja nimi: Tööülesanne: Täita alumiiniumi näidet järgides raua kohta slaidid nr 3, 4, 6, 7, 15 ja 17. Slaididele nr 4 ja 17 kanda alla märkustesse ka selgitavad tekstid võõrsõnade ja materjalide nimetuste selgitamiseks. Valmis töö salvestada nimega Raud(perek nimi).ppt (NB! Arvestatakse hindamisel!) Saata õpetajale meilile: [email protected] Aatomi ehitus Al Fe 3. periood, IIA 4 periood, VIIIB alarühm alarühm Al:+13|2)8)3) Fe:+26]2)8)14)2) A = 27 A = 55 Z = 13, N = 14 Z = 26, N = 30 Ioonid Al+3 Ioonid Fe² ja Fe³ OA III OA II Või III (oksüdatsiooniaste) Leidumine Al Fe Metallidest levinuim Aktiivne, esineb ainult Hõbevalge keskmise ühenditena ...
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida,...
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt:CrO3,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda n...
Hüdroksiidid e. alused Hüdroksiidid koosnevad metallioonist Me+.... ja hüdroksiidiooni(de)st OH- Hüdroksiidide nimetused ja valemid Nimetused · Püsiva o.-a.-ga metalli puhul: Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid · Muutuva o.-a.-ga metalli puhul: Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid Valemis hüdroksiidioonide arvu määrab metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3 Kirjuta järgmiste aluste nimetused: · Fe(OH)3 · Zn(OH)2 · KOH · Fe(OH)2 · Ca(OH)2 · Cr(OH)3 · LiOH Kontrolli aluste nimetusi · Fe(OH)3raud(III)hüdroksiid · Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid · KOH kaaliumhüdroksiid · Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid · Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Cr(OH)3 kroom(III)hüdroksiid · LiOH liitiumhüdroksiid Koosta järgmiste aluste valemid: · naatriumhüdroksiid · magneesiumhüdroksiid · vask(II)hüdroksiid · alumiiniumhüdroksiid · baariumhüdroksiid · kaaliumhüdroksiid · mangaan(II)hüdroksiid · liitiumhüdroksiid Kontrolli aluste valemeid · naatr...
Aine klass Mõiste Nimetused, valem Keemilised omadused Saamine Kasutamine Oksiidid Hapniku ja mingi teise happeline oksiid ... Põlemise teel: PbO - pliimennik, keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks. · Happeline oskiid Hapnikuhappele Oksudatsiooniaste ... + alus sool + CrO - kasutatakse vastav oskiid. märgitakse vesi ...
Keemia. *P-METALLIDE ISELOOMUSTUS:Enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Alumiinium on kõige levinuim metalliline element maakoores. Tina, pliid ja alumiiniumi lihtainena looduses ei leidu.Alumiiniumi tähtsaim mineraal on boksiit, tina leidub oksiidina(SnO2), plii peamine mineraal on PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub! Tina ja plii on vähem aktiivsed metallid. Hapete lahustega praktiliselt ei reageeri. Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitset...
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide e...
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 ...
Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgat...
http://www.abiks.pri.ee LEELISMETALLID Nende aatomite väliskihi elektron valem on ns1. Nendes metallides on metallvõre, mida hoiab koos metalliline side. (Metalliline side on metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides) Füüsikalised omadused kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemp Keemilised omadused: leelismetallid asuvad pingereas vesinikust vasakul ning on kõige aktiivsemad metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib ootuspäraselt moodustades oksiidi *Kõik leelismetallid reageerivad lahjendatud hapetege andes soola ja H 2 (2Na + 2HCl =2NaCl + H2 oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekib soo...
Metallid · Metallide aktiivsus Aktiivsed metallid: leelis ja leelismuldmetallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatempreatuuril. Väärismetallid: oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad. Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga IA rühm: Leelis ja leelismuld metallid kõige aktiivsemad. IIA rühm: vähem aktiivsed kui leelismetallid, väiksemad keemilised omadused Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga näiteks nikkel, tina, plii. · Metalli oksiid kui reageerib vesinikuga ning tõrjub viimase reaktsioonist...
Aine Klass Mõiste Nimetused, Valem Keemilised Omadused Saamine Kasutamine Oksiid Oksiid on hapniku üldvalem: E2On (O = Lihtaine ühenemisel ja mingi teise hapnik, E = element) happeline oksiid ... hapnikuga keemilise Oksüdatsiooniaste · ... + vesi hape (põlemisel) · Happeline elemendi ühend märgitakse · ... + aluseline oksiid 2Ca + O2 2CaO oksiid hapnikhappele kreekakeelsete sool + vesi · Aluseline oksiid vastav oksiid liidetega Liitaine ühinemisel · ... + alus sool ...
Raud ehk Fe Aatomi ehitus: 26 Fe: 1s22s22p63s23p64s23d6 Fe oksuüdatsiooniaste ühendites on: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit Raua püsivam oksüdatsiooniaste on III, ebapüsivam II Levik looduses Kõigist melementidest on Fe levikult 4. Kohal, metallidest aga 2. Kohal Puhast (ehedat) rauda leidub looduses väga harva. Fe-aatom kuulub hemoglobiini koostisse. Hemoglobiin on valk, mis transpordib vere punalibledes hapnikku ja süsihappegaasi. Raua ühendid Fe2O3 raud(III)oksiid, pruun või punane rauamaak e. Hematiit. Hematiiti kasutatakse raua tootmiseks. Punase värvusega raud(III)oksiidi rauamennikut kasutataksekeedu- ehk rootsi värvides pigmendina (värvimullana). ...
1 KEEMIA 1.Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks: 1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek. 2)kvantitatiivsed. Neid omadusi saab mõõta ja matemaatiliselt väljendada (sulamise ja keemistemperatuur, mass, tihedus, soojus- ja elektrijuhtivus jne). Keemilisi omadusi väljendab keemiline reaktsioon. See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub. Keemilist...
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO...
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alu...
Keemia kordamisküsimused 9.klassile 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
METALLID ÕPPEMATERJAL 9. KLASSILE KOOSTAJA: KÜLLI PÄRTELSON © Külli Pärtelson, 2001 SISUKORD 1. METALLID ARGIELUS 2. ÜLDOMADUSED 3. AATOMI EHITUSE ERIPÄRA 4. KEEMILISED OMADUSED 5. KOKKUVÕTE I. METALLID ARGIELUS IGAPÄEVAELUS HEADE OMADUSTE ASENDAMATU TÕTTU MATERJAL KASUTATAKSE VÄGA LAIALDASELT SUHTELISELT HÄSTI TOODETAKSE JUBA TÖÖDELDAVAD 6000 - 7000 AASTAT ALUMIINIUM KÖÖGINÕUD, KONSERVIKARBID ELEKTRIJUHTMED PEEGLID VÄRVID AUTO- JA LENNUKI OSAD RAUD TÖÖRIISTAD KÖÖGINÕUD EHITUSMATERJALID (TRAAT, TORUD,VEDRUD JMS) MAGNETID VASK ELEKTRIJUHTMED EHTED, MÄRGID PEENRAHA TÖÖRIISTAD HÕBE KULD EHTED NÕU...
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
s-metallid Üldised füüsikalised omadused · pehmed, suhteliselt kergelt lõigatavad · suhteliselt kerged (väikse tihedusega) · hea elektri- ja soojusjuhtivus · läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib...
Keemilised elemendid organismis. Keemiline element on kindel aatomite liik. Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse ku...
Üldkeemia eksam Sissejuhatus 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjelda eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saada ta uriinist kulda või tarkade kivi, et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja...
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas koos...
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilise...
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetaks...
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC,...
I A RÜHMA METALLID: nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid.mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Leelismetallid on väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu!! esineb väga paljude ühendite koosseisus. Füüsikalised omadused: Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid, kasvab nende tihedus Keemilised omad...
annaabi.ee 
