moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid) j. Perekond (milline perekonnasüsteem, millised perekonnaga seotud tunnused, perekonna tüübid, perekonna funktsioonid) k
.5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine...............................................................................................7 1.5. Hälbekäitumine..................................................................................................7 1.6. Sotsiaalne stratifikatsioon..................................................................................8 1.7. Perekond............................................................................................................8 1.8. Religioon............................................................................................................8 1.9. Majandus........
...................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sotsiaalne sartifikatsioon ja mobiilsus..................................................................10 2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID.......................................................................12 2.1 Perekond................................................................................................................12 2.2 Majandus..............................
..........................................................................................4 2. Ühiskond........................................................................................................................5 3. Kultuurilised komponendid...........................................................................................6 4. Sotsialiseerimine............................................................................................................7 5. Hälbekäitumine..............................................................................................................8 6. Sotsiaalne stratifikatsioon............................................................................................10 7. Poliitika ja võim...........................................................................................................11 8. Haridus.......................................................................................................................
.....................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine....................................................................................................9 1.5. Hälbekäitumine.....................................................................................................11 1.6. Sotsiaalne stratifikatsioon.....................................................................................12 1.7. Perekond...............................................................................................................12 1.8. Religioon..............................................................................................................13 1.9
Allygi kasvatab oma olemuse ja läbielamustega. Samas mõjutavad ta ellusuhtumine ja üleelamised Tylerit. Tyleri südame ümber olev jäine kiht ning tema halvad suhted isaga taanduvad filmil lõpuks positiivseteks. Nii Tyler kui ka tema isa kasvavad meie silme all ja filmi lõpuks on näha Alles filmi lõpuks on aru saada, et tegelikult ei olegi ,,Mäleta mind" mõeldud rääkima Ally ja Tyleri suhte lugu, vaid lugu Tyleri perekonnast, kuhu Ally sisse sulandub. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist) Filmi peategelase Tyleri puhul võib märgata hälbekäitumist. Tyler oli vastu kõigele n.ö tavalisele ja üritas kõike teha omamoodi. Eirata reegleid, olla seadusest kõrgemal. Ta ei nõustunud käima koolis, sest tema jaoks oli see liigne surve ta käis ülikoolis vabakuulajaks, mis ei kohustanud teda millekski. Ta käis seal millal tahtis ja kuidas õigeks pidas.
kohalikuks kangelaseks. Tommyst sai süvausklik ning inimeste abistaja. Kui Evan oli peaaegu kujunenud olukorraga leppinud selgus, et sedakorda on suurimaks kannatajaks tema ema, kes peale tema invaliidistumist hakkas suitsetama ja põdes viimases staadiumis kopsuvähki. Viimases reaalsuse muutumises satub noore Kayleighi kätte dünamiit ja ta sureb plahvatuse tagajärjel. Evanis on saanud täiskohaga vaimuhaigla asunik. 1.6 Hälbekäitumine Hälbekäitumist esines filmis korduvalt. Esimene hälbekäitumuslik situatsioon mis kerkib esile on lasteaias kus Evan on joonistanud võika pildi inimeste tapmisest, kasvataja reageering on sellele tõsine ja tauniv, kui kasvataja pilti Evani emale näitab reageerib ka viimane sellele murega ja negatiivselt. Kui Evanilt küsiti, et miks ta sellise pildi joonistas, ei suuda ta selle joonistamist, ega ka põhjust miks selline pilt, meenutada.
nr sulgudes mõiste seletuse järel näitab peatükki Sotsioloogia raamatust, kus mõiste esineb Rituaal – oma maisevara kaitsmiseks varaste eest Isiklik kogemus – meelerahu, kui tead, et koju tulles on endiselt vara olemas Ühiskondlik kogemus – vargused, sissemurdmised jms selline mida indiviid kontrollida ei saa 12. Ei jõudnud pildistada 13. Täida lüngad tabelis, ehk kirjuta juurde kas väärtus või hälbekäitumine, mis on seotud antud väärtusega. /Tabel eraldi failina ÕIS’is/ 14. Ei jõudnud pildistada 15. Selgita, mida tähendavad kultuuride kokkupuutes akommodatsioon ja akulturatsioon? Akommodatsioon väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära Akulturatsioon võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad 16
• Ida-Lääne koostöö õilmitses vaatamata erinevatele takistustele – erinev poliitiline ja kultuuriline kontekst, erinevad uurimisteemad ja teooriad, erinevad metodoloogiad: Idas suured kvantitatiivsed uuringud, Läänes väiksed kvalitatiivsed. 1980-l süvenes riigi kontroll noorsoouuringute üle. Kui uurijad pöörasid tähelepanu taolistele ametliku käsitlusega edukast noorsoopoliitikast ja lojaalsest noorsoost vastuolus olevatele teemadele nagu hälbekäitumine või noorte mässumeelsusele, siis võeti neilt raha ära. • Üksikuid uurijaid või terveid instituute karistati ning ei lastud osaleda rahvusvahelistes uuringuprojektides või väliskonverentsidel. Sotsiaalsed muutused pärast Berliini Müüri langemist 1989.mõjutasid noorteuuringuid tugevasti. Vaatamata sellele, et noored etendasid tähtsat osa velvetrevolutsioonides kaotasid nad senises kommunistlikus ideoloogias ja sotsiaalpoliitikas privilegeeritud positsiooni.
Kultuur koosneb seega sümbolitest, keeltest, normidest, väärtustest, rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimestele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. Subkultuuriks nim erinevusi väärtustes, arusaamades, käitumises. Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Selles vastasseis kehtivatele sotsiaalsetele mustritele. Hälbekäitumine on seotud sotsiaalselt aktsepteeritava normidest kõrvale kalduva käitumisega. Hälbekäitumise sotsioloogia otsib vastuseid järgmistele küsimustele: 1. kuidas kehtestatakse sotsiaalseid norme 2. milliste tingimuste korral neid norme rikutakse 3. milliseid sotsiaalseid grupid on tõenäolisemalt seotud erinevate hälbiva käitumise vormidega 4. kuidas reageerivad teised inimesed mittekonformsele käitumisele 5
...........................................................................................3 1.1.1.Ühiskond...........................................................................................................3 1.1.2.Kultuur..............................................................................................................5 1.1.3.Sotsialiseerumine..............................................................................................7 1.1.4.Hälbekäitumine.................................................................................................8 1.1.5.Sotsiaalne stratifikatsioon.................................................................................9 1.2.Sotsiaalsed institutsioonid.....................................................................................10 1.2.1.Perekond.........................................................................................................10 1.2.2.Religioon........
häid külgi võrreldes sealsega. Peale saare päästmist tuli kogu külaelanikel desotsialiseeruda. Enam ei pidanud nad olema hirmul suure diktaatori ning sõdurite ees. Saadi vabalt tänavatel jalutaa, kaubelda ning aega veeta. Loobuti oma varasemast rollist ning staatusest alandliku inimesena. Elanikud said juurde enesekindlust ning nüüd võis saar hakata taas raha tootma, uusi ehitisi rajama ning tulevik tundus helge. Lõpuks oli võimalik ka turistide pääs saarele. 1.6 Hälbekäitumine Hälbekäitumist oli filmis üsna palju. Juba esimeses episoodis, kus meeskond oli vabastamas pantvange ja paratamatult puhkes tulistamine, tahtis Gunner terroristi üles puua. Teised ei lubanud, sest tegu ei oleks olnud professionaalidele kohase käitumisega ja oleks olnud barbaarne. Sellele samale mehele heideti korduvalt ka ette sõltuvust narkootikumidest ning vaimset ebapüsivust, mis tihtipeale tipnes liigse vägivallaga ja mõtlematute tegudega.
3p. Antropoloogiat eristavad sotsioloogiast enamasti järgnevad tunnused: A.) Orienteeritus väiksemamõõdulisusele, kohalikule kogukonnale B.) Suurem kvalitatiivsete meetodite osakaal C.) Laiem uuritavate ühiskonnatüüpide spekter D.) Uurija kui autori roll on vähem teadvustatud E.) Kasutatakse enam kvantitatiivseid uurimismeetodeid 1p. Milliste teemadega seoses käsitletakse näitena kula ringi? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Hälbekäitumine D.) Majandusantropologia E.) Kinkimine F.) Sotsialiseerumine 2p. Millist või milliseid kapitali tüüpe kirjeldab Bourdieu? A.) Kultuuriline kapital B.) Sümboliline kapital C.) Pärimisõiguse kapital D.) Mütoloogiline kapital E.) Riskikapital F.) Ökoloogiline kapital G.) Sotsiaalne kapital 2p. Strukutuurifunktsionalistlikest hälbekäitumise teooriatest lähtudes võib väita, et: A.) Hälve määratleb ja tugevdab piiri normi ja keelatu vahel B
inimene ka ise sellele teele sattuda. Hälve võib väljenduda käitumistendentside tasandil isik ise reaalselt paneb toime õiguserikkumisi, kui selleks on tema jaoks soodsad subjektiivsed ja objektiivsed asjaolud. Kuigi hälve esineb kõigil kolmel tasandil, karistatakse isikut aga ainult käitumistendentside tasandil. Mis on hälbiv käitumine ja kuidas seda ära tunda? · Ameeriklane Parsons ütleb, et hälbekäitumine on kõrvalekaldumine normatiivsetest standarditest . iga inimene peab täitma temale ühiskonnas pandud rolliootusi. Ühiskonnas on laialt levinud ootused, et me peame end konkreetses sotsiaalses rollis ettenähtud viisil üleval pidama. Kui me käitume teisiti, siis meie käitumine ongi mittenormatiivne. Näiteks kui teatris näitleja hakkab inimeste riideid välja andma ja garderoobi töötaja hakkab laval mingit osa täitma.
toimimisviise, mis koos annavad suurema osa praktikas esinevaist toimimisaktidest. o Selliselt mõistetava normipärase käitumise ja normist hälbiva käitumise piirjooned on reaalses elus tinglikud, muutlikud. o Normipärane ja hälbiv käitumine on omavahel seotud ka selles mõttes, et üks teiseta ei oma mõtet ega pole võimalik. Järeldub, et hälbekäitumine pole põhimõtteliselt likvideeritav. Ühiskond, kus on olemas toimimisvariantide valiku võimalus, ei saa eeldada ega postuleerida normist erineva käitumise mitteesinemist. Negatiivne hälve- selgeim variant on kuritegevus. Positiivne hälve- toimimisvariandid, mis antud tingimustes esindavad ebatüüpilist, selles mõttes normiga mitte-kokkukuuluvat, ent samas seesuguseid käitumistendentse, mis
Kui töötusperiood pikk, väga raske tööd leida Väga oluline hariduse mõju Mida kõrgem haridus, seda kergem leida tööd ja väiksem risk töötuseks Töötuse majanduslikud, sotsiaalsed ja psühholoogilised mõjud Töötuse mõju indiviidile Sokk optimism pessimism apaatia. Majanduslik Sotsiaalne Aja struktureerituse kadumine Sotsiaalse aktiivsuse langus Identiteedi ja staatuse kadumine Hälbekäitumine Psühholoogiline Häbi, enesekindluse kadumine, läbikukkumise tunne, apaatsus Pikaajaliste plaanide kadumine, eesmärgita elu Tervise halvenemine Konfliktid perekonnas Töötuse tajumist mõjutavad: Staatus tööturul Identiteet Rahaline olukord Staatus perekonnas Stigmatiseerimine Töötuse mõju noortele: Täiskasvanuks saamine lükkub edasi Edasi likkudes muutub töö saamine järjest raskemaks Töötuse mõju soo lõikes:
2. Rollivahelised konfliktid koosneb nii objektiivsetest, kui subjektiivsetest teguritest; hea tööline, kuid halb lapse vanem. Halb on nii see, kui ei tee midagi hästi, kui ka see kui kõike halvast teeme. Professionaalne deformatsioon selle puhul inimene tegi pikka aega sarnaseid töö ülesandeid omandades selle rollikäitumise stereotüübid nii sügavalt, et peale töö aega, ei suuda ta neist enam välja tulla. Hälbekäitumine Deviantne e hälblik e normist kõrvalekalduv e mittenormatiivne 22 Igasugune käitumine on seotud väärtustega. Ükski käitumine pole hälblik iseenesest, vaid selleks on alati see käitumine, mida ühiskond hälbelikuks peab. Baasväärtused need väärtused, mis on inimesele tähtsad läbi aegade, need on tema tõekspidamised
.................................. 54 7.1.7. Interaktsioon grupis....................................................................................... 55 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia ................................................................................ 56 6 7.1.9. Kokkuvõtteks:................................................................................................58 8. Konformsus ja hälbekäitumine....................................................................................58 8.1. Hälbekäitumise sotsioloogia.................................................................................58 8.1.1. Mis on deviantsus?........................................................................................ 59 8.1.2. Erinevad vaatepunktid hälbivusele................................................................60 8.1.3. Deviantsus ja kriminaalsus sõltub:
Sotsioloogia alused Liina Käär 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Esimene, kes hakkas õpetama sotsioloogiat, kui iseseisvat ainet. Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Rääkis esmakordselt sotsiaalsetest faktidest, asutas esimese sotsioloogilise ajakirja, tõi sotsioloogia ülikoolidesse, (hälbekäitumine) 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Mõisted võttis kaustusele E. Durkheim, kes jagas ühiskonna kaheks: traditsiooniline ja kaasaegne ühiskond. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus (arvestamine teistega) Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt Orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. Nt sõltume üksteisest. 13. Mida tähendab anoomia
Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 41. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbed on seotud tugevalt võimu ja ebavõrdsusega. Hälbekäitumine käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt järgitavate normidega. Hälbekäitumise põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsest keskkonnast. Ühiskonnas pealesurutud ootused toodavad ka hälbekäitumist. Intereaktsiooniteooria hälve tekib suhtlemise käigus. Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele; 42. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse
ROLLE. SOTSIALISEERUMISE KÄIGUS OMANDATAKSE ÜHISKONNA ELULAAD JA TAVAD, TEISALT ARENDAME VÄLJA OMA IDENTITEEDI. SEE ON ELUAEGNE PROTSESS, KUNA ELU JA ÜMBRUSKOND MUUTUVAD PIDEVALT. 67. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbed on seotud tugevalt võimu ja ebavõrdsusega. Hälbekäitumine käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt järgitavate normidega. Hälbekäitumise põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsest keskkonnast. Ühiskonnas pealesurutud ootused toodavad ka hälbekäitumist. Intereaktsiooniteooria hälve tekib suhtlemise käigus. Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele; 68
annaabi.ee 
