Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Tyler oli vastu kõigele n.ö tavalisele ja üritas kõike teha omamoodi. Eirata reegleid, olla seadusest kõrgemal. Ta ei nõustunud käima koolis, sest tema jaoks oli see liigne surve ta käis ülikoolis vabakuulajaks, mis ei kohustanud teda millekski. Ta käis seal millal tahtis ja kuidas õigeks pidas. Tal oli ka oma perekonna suhtes teatud mõttes hälbekäitumine . Tal oli uskumus, et ta isa on halb ja ta ei suutnud temaga olles tihti end taltsutada. Ta lihtsalt pidi vastu hakkama, näitama võimu ja isale näitama, et ta pole enam laps. Ning ta ütles alati ära abist, ka siis kui ta seda vajas. Ta ei suutnud olla tänulik ja mõista teisi inimesi. Ka Allyl oli omamoodi hälbekäitumine. Ta oli vaikne ja ei tahtnud olla ta ise. Ta tahtis valida ja olla vaba. Seega sobis ta Tyleriga ideaalselt kokku. Tyler viis ta maailma, kus ta sai olla...
Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
Tommyst sai süvausklik ning inimeste abistaja. Kui Evan oli peaaegu kujunenud olukorraga leppinud selgus, et sedakorda on suurimaks kannatajaks tema ema, kes peale tema invaliidistumist hakkas suitsetama ja põdes viimases staadiumis kopsuvähki. Viimases reaalsuse muutumises satub noore Kayleighi kätte dünamiit ja ta sureb plahvatuse tagajärjel. Evanis on saanud täiskohaga vaimuhaigla asunik. 1.6 Hälbekäitumine Hälbekäitumist esines filmis korduvalt. Esimene hälbekäitumuslik situatsioon mis kerkib esile on lasteaias kus Evan on joonistanud võika pildi inimeste tapmisest, kasvataja reageering on sellele tõsine ja tauniv, kui kasvataja pilti Evani emale näitab reageerib ka viimane sellele murega ja negatiivselt. Kui Evanilt küsiti, et miks ta sellise pildi joonistas, ei suuda ta selle joonistamist, ega ka põhjust miks selline pilt, meenutada....
Peale saare päästmist tuli kogu külaelanikel desotsialiseeruda. Enam ei pidanud nad olema hirmul suure diktaatori ning sõdurite ees. Saadi vabalt tänavatel jalutaa, kaubelda ning aega veeta. Loobuti oma varasemast rollist ning staatusest alandliku inimesena. Elanikud said juurde enesekindlust ning nüüd võis saar hakata taas raha tootma, uusi ehitisi rajama ning tulevik tundus helge. Lõpuks oli võimalik ka turistide pääs saarele. 1.6 Hälbekäitumine Hälbekäitumist oli filmis üsna palju. Juba esimeses episoodis, kus meeskond oli vabastamas pantvange ja paratamatult puhkes tulistamine, tahtis Gunner terroristi üles puua. Teised ei lubanud, sest tegu ei oleks olnud professionaalidele kohase käitumisega ja oleks olnud barbaarne. Sellele samale mehele heideti korduvalt ka ette sõltuvust narkootikumidest ning vaimset ebapüsivust, mis tihtipeale tipnes liigse vägivallaga ja mõtlematute tegudega....
4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine ........................................................................................................8 1.5 Sotsiaalne sartifikatsioon ja mobiilsus..................................................................10 2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID.......................................................................12 2.1 Perekond................................................................................................................12 2.2 Majandus...
54 7.1.7. Interaktsioon grupis....................................................................................... 55 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia ................................................................................ 56 6 7.1.9. Kokkuvõtteks:................................................................................................58 8. Konformsus ja hälbekäitumine ....................................................................................58 8.1. Hälbekäitumise sotsioloogia.................................................................................58 8.1.1. Mis on deviantsus?........................................................................................ 59 8.1.2. Erinevad vaatepunktid hälbivusele................................................................60 8.1.3. Deviantsus ja kriminaalsus sõltub:...
Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid) j. Perekond (milline perekonnasüsteem, millised perekonnaga seotud tunnused, perekonna tüübid, perekonna funktsioonid) k...
Antropoloogiat eristavad sotsioloogiast enamasti järgnevad tunnused: A.) Orienteeritus väiksemamõõdulisusele, kohalikule kogukonnale B.) Suurem kvalitatiivsete meetodite osakaal C.) Laiem uuritavate ühiskonnatüüpide spekter D.) Uurija kui autori roll on vähem teadvustatud E.) Kasutatakse enam kvantitatiivseid uurimismeetodeid 1p. Milliste teemadega seoses käsitletakse näitena kula ringi? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Hälbekäitumine D.) Majandusantropologia E.) Kinkimine F.) Sotsialiseerumine 2p. Millist või milliseid kapitali tüüpe kirjeldab Bourdieu? A.) Kultuuriline kapital B.) Sümboliline kapital C.) Pärimisõiguse kapital D.) Mütoloogiline kapital E.) Riskikapital F.) Ökoloogiline kapital G.) Sotsiaalne kapital 2p. Strukutuurifunktsionalistlikest hälbekäitumise teooriatest lähtudes võib väita, et: A.) Hälve määratleb ja tugevdab piiri normi ja keelatu vahel B...
Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine...............................................................................................7 1.5. Hälbekäitumine ..................................................................................................7 1.6. Sotsiaalne stratifikatsioon..................................................................................8 1.7. Perekond............................................................................................................8 1.8. Religioon............................................................................................................8 1.9. Majandus...
Kui töötusperiood pikk, väga raske tööd leida Väga oluline hariduse mõju Mida kõrgem haridus, seda kergem leida tööd ja väiksem risk töötuseks Töötuse majanduslikud, sotsiaalsed ja psühholoogilised mõjud Töötuse mõju indiviidile Sokk optimism pessimism apaatia. Majanduslik Sotsiaalne Aja struktureerituse kadumine Sotsiaalse aktiivsuse langus Identiteedi ja staatuse kadumine Hälbekäitumine Psühholoogiline Häbi, enesekindluse kadumine, läbikukkumise tunne, apaatsus Pikaajaliste plaanide kadumine, eesmärgita elu Tervise halvenemine Konfliktid perekonnas Töötuse tajumist mõjutavad: Staatus tööturul Identiteet Rahaline olukord Staatus perekonnas Stigmatiseerimine Töötuse mõju noortele: Täiskasvanuks saamine lükkub edasi Edasi likkudes muutub töö saamine järjest raskemaks Töötuse mõju soo lõikes:...
4 2. Ühiskond........................................................................................................................5 3. Kultuurilised komponendid...........................................................................................6 4. Sotsialiseerimine............................................................................................................7 5. Hälbekäitumine ..............................................................................................................8 6. Sotsiaalne stratifikatsioon............................................................................................10 7. Poliitika ja võim...........................................................................................................11 8. Haridus...
• Ida-Lääne koostöö õilmitses vaatamata erinevatele takistustele – erinev poliitiline ja kultuuriline kontekst, erinevad uurimisteemad ja teooriad, erinevad metodoloogiad: Idas suured kvantitatiivsed uuringud, Läänes väiksed kvalitatiivsed. 1980-l süvenes riigi kontroll noorsoouuringute üle. Kui uurijad pöörasid tähelepanu taolistele ametliku käsitlusega edukast noorsoopoliitikast ja lojaalsest noorsoost vastuolus olevatele teemadele nagu hälbekäitumine või noorte mässumeelsusele, siis võeti neilt raha ära. • Üksikuid uurijaid või terveid instituute karistati ning ei lastud osaleda rahvusvahelistes uuringuprojektides või väliskonverentsidel. Sotsiaalsed muutused pärast Berliini Müüri langemist 1989.mõjutasid noorteuuringuid tugevasti. Vaatamata sellele, et noored etendasid tähtsat osa velvetrevolutsioonides kaotasid nad senises kommunistlikus ideoloogias ja sotsiaalpoliitikas privilegeeritud positsiooni....
Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine....................................................................................................9 1.5. Hälbekäitumine .....................................................................................................11 1.6. Sotsiaalne stratifikatsioon.....................................................................................12 1.7. Perekond...............................................................................................................12 1.8. Religioon..............................................................................................................13 1.9...