· Nõukogude Liit soovis võimu laienemist Euroopas · Poola soovis säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust 4) MRP ehk MolotovRibbentropi Pakt. Sõlmiti 23.augustil 1939a. , selle kohta et Nõukogude Liit ja Saksamaa säilitavad erapooletuse ,kui üks astub sõtta mõne kolmanda riigiga. Mitte kallale tungi leping sõlmiti 10.aastaks. Lepingule lisati sala protokoll ,milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Euroopas. Selle alusel läksid Nõukogude Liidu mõjusfääri Soome ,Läti ,Eesti ,Poolaidaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda Poolalääneosa ja Leedu. 5)Miks oli MRP kasulik Saksamaale ja miks Nõukogude Liidule? · Saksamaale sellepärast ,et ta sai Leedu alalt endale sadamad.Sest mittekallaletungi lepind NLga tagas Saksamaale kindla tagala.Kui Saksamaa peaks ründama Poolat , olid lubanud Prantsusmaa ja Suurbritannia Poolale appi tulla .NL
selle eest nõudis ta punaarmee lubamist poola. poola olukord halvenes järsult 1939 sõlmitud nõukogude-saksa kokkuleppe sõlmimisel. 23. august 1939-nõukogude liidu välisminister vjateslav molotov ja saksamaa välisminister Joachim von ribbentropp sõlmisid mittekallaletungilepingu. aka molotov ribbentropi pakt. sellelle lisati ka salajane protokoll. salajane protokoll-selles piiritleti nõukogude liidu ja saksamaa huvipiirkonnad ida ja kagu euroopas. NSV mõjusfääri läksid selle alusel soome, eesti, läti, poola idaosa (praegune lääne ukraina ja lääne valgevene) ning bessaraabia(moldova). poola lääneosa ja leedu jäid saksa huvipiirkonda. 1922-genovas, itaalias toimus majandus- ja rahandusküsimusi hõlmav konkurents.seal osalesid 34 riigi esindajad. genova lähedal asuvas kuurortlinnas rapallos sõlmiti vene-saksa leping millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted.
Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel. MRP salajane lisaprotokoll – protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Antisemitism - on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Talvesõda - Soome ja NSVL vaheline sõda, mis toimus 100 aasta kõige külmemal talvel 30. novembril 1939- 13. märtsil 1940.
Tsehhi alistus ja Lääneriigid olid rahul. Kuid Hitler võttis seda märgina Lääne nõrkusest ja muutis tegevuses veelgi agressiivsemaks Kolmandaks põhjuseks Teises maailmasõjas võib nimetada Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist.See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled neile piiritletud maid vallutama. Näiteks okupeeris Stalin peale Bessaraabia ka Ees-Karpaatias Rumeeniale kuulunud Bukoviina ja see oli täiesti midagi uut, mis tekitas Saksamaale ärevust. Kindlasti ei olnud Teise maailmasõja põhjustajaks mitte ainult Molotov-Ribbentropi pakt , Rahvasteliit või Hitler
Molotovi- Ribbentropi pakt ( Saksmaa ja NSV Liit )- 23- augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajne protokoll, milles piiritlesti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Komiterni- vastane pakt ( Saksamaa, Jaapan ) . Potsdami konverents ( USA, Suurbritannia, NSV Liit )- toimus 1945. aasta juulis-augutstis. Arutati Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil. Adolf Hitler - Saksa führer, raamatu " Mein Kampf " autor.
ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ma NL olid vaenujalal, osutus see võimalikuks. Poolakate olukord halvenes, kui Saksamaa ja NL sõlmisid aastal 1939 23. augustil kokkuleppe Molotov-Ribbentropi pakti. See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Saksamaa kavatses minna uuesti Poolat ründama, kuid pidi arvestama, et Poolale tuleksid niikuinii appi Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nõukogude Liit plaanis laienemist läände, kuid pidi ka arvestama Suurbritannia vastuoludega. Kindlasti kõige olulisem põhjus Teise maailmasõja puhkemiseks oli MRP sõlmimine, kuna
müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus
ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi ning võtsid ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa sõtta Itaaliaga
3 PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika (arvasid leidvat sealt kulda), India ja Kaug-Ida, Ameerikas oli ainus Portugali valdus Brasiilia. Avastused: 1. H. Meresõitja algatusel avastasid Portugali meresõitjad Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ja jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. Need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. Suurte maadeavastuste ajastu algas B. Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning
inndu vähendada. Prantsusmaa ei julgenud üksi sõda alustada. MOLITOVIRIBBENTROPI PAKT Sõlmiti 23.august 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Alla kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Riigid kohustasid säilitama erapooletust juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lisati ka salajane protokoll. SALAJANE PROTOKOLL Piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas. NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung Poolasse 1.septemberil1939. aastal. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse ja Stalini Punaarmee. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda. NSV LIIDU LAIENEMINE 10
osapooled (riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 95). MRP- Molotovia-Ribbentropi pakt. See tekkis 23. August 1939. Sellega kohustusid riigid jääma erapooletuks, kui teine lepingu pool möne kolmanda riigiga sötta astuks. Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. – 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks
MRP tähendab Molotovi-Rebbentropi pakti ehk mittekallaletungilepingut. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (avalik). Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSV Liidu mjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Besaraabia. Molotovi-Ribbentropi paktiga lõid Saksamaa ja Nõukogude Liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks: Stalin andis Hitlerile vabad käed alustada sõjategevust Euroopas. Mittekallaletungi leping tõi kaasa II maailmasõja. 5.Miks ja millal (aastaarvud) toimus II maailmasõda? (lk 90) II maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal (9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti
1945 4-11 veebruar Jalta konverents 1945 17. juuli-2.august Potsdami konverents 1944 6. juuni Normandia dessant 1945 7. mai Saksamaa kapituleerub 1945 6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi. 1945 9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi. 1945 2. september Jaapan kapituleerub. Sõda on lõppenud. II MAAILMASÕJA ALGUS × Molotovi-Ribbentropi paktil oli ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Jagati pooleks ka Poola NSVL sai idaosa ja Saksamaa lääneosa. × Talvesõjale eelnes Baltimaadesse sõjaväebaaside rajamine, kui see tehtud, oli kord Soome käes. Soome NSV Liidu nõudmistega rahul ei olnud ja lükkas need tagasi, mille peale NSVL lavastas piiritüli ja alustas sõda. Soome suutis oma iseseisvust kaitsta, sest Venemaa alahindas neid ja nende võimekust suuresti ning seadis eesmärgiks Soome vallutada kahe nädalaga. Tänu sellisele hoiakule
MRP mida see lühend tähendab, selle lepingu ametlik nimetus, miks ja millal (kuupäev) tekkis, osapooled (riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 95). MRP- Molotovia-Ribbentropi pakt. See tekkis 23. August 1939. Sellega kohustusid riigid jääma erapooletuks, kui teine lepingu pool möne kolmanda riigiga sötta astuks. Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa
5. Tead, mis on Molotovi-Ribbentropi pakt, millal ja kelle vahel see sõlmiti, mis seal otsustati. Oskad öelda, mis oli öeldud selle salajases protokollis ja mis oli selle tähendus Eesti jaoks. Miks üldse sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt? Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel millele kirjutasid alla moskvas 23.augustil 1939. aastal Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Otsustati see kuidas jagunevad alad ( piiritleti huvipiirkonnad) NSVL -le Soome , Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäi saksamaa huvipiirkonda. Eesti jaoks tähendas see sattumist venemaa võimu alla. Sõlmiti selleks et saksamaa ja venemaa sõdima ei hakkaks. 6. Millised olid II maailmasõja puhkemise poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised eeldused? Poliitilised põhjused: Ebapüsiv Versailles' süsteem: - Rahvasteliit ei suutnud rahu tagada -> Saksamaa muutus sõjakaks;
Millega nad seda põhjendasid? 6. Millised riigid liideti Saksamaaga veel enne sõja algust? Austria ja Tsehhoslovakkia 7. Mis oli MRP sisu (avalik ja salajane)? Hitleri ja Stalini tegelikud plaanid? See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. 8. Kuidas on MRP seotud Eesti ajalooga? baaside loomine-hiljem okupatsioon 9. Millise sündmusega ja millal algas II maailmasõda? Millal ja kuidas sõda lõppes? ALGUS 1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises) 3. septembril 1939. aastal kuulutasid SB ja Pr Sksm-le sõja (,,kummaline sõda") 17. septembril 1939. aastal tungis Poolale kallale NSVL SÕJA LÕPP 2. september 1945.a Jaapan kirjutas alla kapituleerumisaktile
Stalin loobus sellest lähenemisest ja otsustas sõjalise jõu kasuks. Ta oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. 1930. aastatel algaski Punaarmee ettevalmistamine eelseisvaks sõjaks. 1939. 23. augustil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millega kohustusid nii Venemaa kui Saksamaa säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Euroopas. Ühesõnaga jagati Euroopa kaheks. Jossif Stalin suri 1945. aastal. 5 Itaalia diktatuur- fasism Pärast Esimest maailmasõda oli Taalia suurtes raskustes. Itaalia majandus oli väga nõrk ja tööpuudus väga suur. Samas oldi pettunud ka Pariisi rahukonverentsis, sest loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia. Itaalias oli terevalt lõhenenud ühiskond ja tugev streigiliikumine haaras tervet riiki.
aastal sõlmitud Poola-Saksa mittekallaletungileping) Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude-Saksa suhted · 23.08.1939 kirjutasid NSVL-i välisminister V.Molotov ja Saksamaa vm J. Von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. · Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine mõni kolmanda riigiga sõtta astuks · Lepingule lisati ka salajane lisaprotokoll, milles piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad o NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia o Saksamaa: Poola lääneosa ja Leedu MRP-ga lõid Saksamaa ja Nõukogude liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, kuid pidi arvestama, et võib sattuda sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaaga · NSV Liit plaanis laienemist läänes (sh Eesti), kuid pidi samuti arvestama, et tema vallutuskavad ei meeldi Suurbritanniale Ptk 11A Kuidas sai MRP võimalikuks
- võeti kasutusele ladina puri sai sõita vastu tuult, uus laevatüüp karavell Kokkuvõte põhjustest: - vürtsid - ristiusu levitamine - uute mereteede avastamine - legendid rikastest riikidest - kullajanu Avastusretked Portugal ja Hispaania Portugal soodne asukoht, suured geogr. Teadmised. Henrique Meresõitja > esimene meresõidukool Peamised huvipiirkonnad: Aafrika, India, Kaug-Ida, Brasiilia. Hispaania otsisid läänepoolseid mereteid, sest idapoolsed olid portugallaste käes 1492 Kolumbus (itallane)-> Ameerika (India-indiaanlased) 1513 selgus lõplikult, et Ameerika on uus maailmajagu (maadeuurija Amerigo Vespucci) 1519-1522 Magalhaes -> ümbermaailmareis (läbis kõik meridiaanid) 234 mehest jäi järgi 20, surid skorbuuti (C-vit. Puudus, söödi ainult kala)
Poolakad aga ei tahtnud alluda ei Hitlerile ega Stalinile ning üritasid saavutada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ja Nõukogude Liit olid vaenujalal, osutus see võimalikuks. 1939. aastal kirjutati alla Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelisele Molotovi-Ribbentropi paktile. Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mingi kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti mõlema osapoole huvipiirkonnad idas ja kagus. Selle paktiga lõid Saksamaa ja NL eeldused uue sõja puhkemiseks. Saksamaa kavatses rünnata Poolat, kuid pidi arvestama erimeelsusi Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Stalinile oli tähtis kokkulepe Saksamaaga, kuid ka tema pidi arvestama, et tema vallutuskavad ei meeldi Suurbritanniale. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist segamata, kuid neist ei saanud sõbrad. Vastuolud natsionaalsotsialismi ja kommunismi vahel säilisid ning varem või hiljem pidi see viima
olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutati kahel korral maailmameistri tiitel. Eesti Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu koosseisus 23. august 1939. Kirjutasid NSVL valisasjade rahvakomissar V.Moltov ja Saksamaa välisminiuster J.Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Sellega kohustusid riigid säilitama neutraliteeti, juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingule lisati ka salajane protokoll, millega piiritleti riikide huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSVL mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Balti riigid säilitasid sõjas erapooletuse, Probleeme tekitasid põgenikud. Tallinnas otsis varju poola allveelaev Orzel, kui NSVL Poolale kallale tungis, põgenes Orzel Tallinnast. Moskva süüdistas Eestit erapooletuse rikkumises ning nõudis Punaarmee baaside toomist Eestisse. Keeldumisel lubati kasitada jõudu
annaabi.ee 
