Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha
kuna pelgalt teooriat pähe tuupides ei saavuta me arengut pikemas perspektiivis ehk ühel korral pähe tuubitud teadmised ei meenu meile juba mõne päeva pärast. Aktiivne tegevus aga tekitab meile alati teatud emotsioone ja sellepõhine õppimine on kindlasti lõbusam ning efektiivsem. VEEL MÕNINGAID LIIMETSA VAATEID Kui õpilastele jäetakse liiga palju kodutöid, siis vähendab see oluliselt õpilase võimalusi suhelda oma eakaaslastega ja tegeleda huvialaga! Positiivse suhtumise kujundamine on oluliseks normaalse õppeprotsessi eelduseks! Kui klassi õpimotivatsioon on nõrgenenud, tuleb õpetajal tunda huvi selle põhjuste vastu ja leida lahendusi. Õpetaja on õpilaste suur abistaja! Rühmatöö oluline tunnus on see, et rühm töötab kui organiseeritud tervik! Koostöö muudab suhtumise asjalikumaks ja kaalutletumaks, vähenevad puhtemotsionaalsed suhtumised! MOTIVATSIOON JA SELLE TAASTAMINE
seda. Kõige hullem on aga see, kui noored tabivad uimasteid ja mõnuaineid. Uimastid ja mõnuained tekitavad sõltuvust ja sellest on väga raske lahti saada. Noored, kes elavad ebatervislikult peaks omale otsima huvi, mis arenab nende vaimseid või füüsilisi võimeid. Minu arvates on enamus 15-aastased noored tujukad, kuid paljud on ka väga asjalikud. Tujukad selle poolest, et kõik peab neile meelejärgi olema ja neile meeldima. On ka selliseid, kes tegelevad väga tõsiselt oma huvialaga ja õppimisega. Minu seisukoht on see et 15-aastane on raske olla. Kaisa Vallas Olari Simson Rauno Odem Raido Vaan
Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid. Haridus arenes ärkamisajal samuti kiirelt. Eriti tähtsad olid maakooli õpetajad, kuna nad pidid joolt kandma selle eest, et rahvas saaks hariduse. Samuti oli neil ülesandeks kohalikus kogukonnas levitada ajalehti. Kui varem nimetati eestlasi maarahvaks, siis nüüd hakati kasutama ametlikku nime eestlased.
Riigipea kõrval on ka parlament ja nende võimu piirid panebki paika põhiseadus. 10. Monarhia- võim on päritav, vabariik- võim on valitav, diktatuur- võim põhineb jõul 11. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus. Teised valdused peavad olema kooskõlas. 12. Kodanikuühiskond- omaalgatus, inimesed loovad vabatahtlikult seltse, ühinguid, organisatsioone. Ül: 1) olla erialaselt tugev 2) tegeleda oma huvialaga 3) mõjutada riigivõimu. Koolis- läbi õpilasomavalitsuse saab muuta koolireegleid. 13. Majoritaarne- võidavad need, kes saavad rohkem hääli Proportsionaalne- kui mitu % valijate häältest erakond sai, nii mitu kohta saab ta parlamendis Koalitsioon( valitsus)-erakonnad, kes moodustavad valitsuse Opositsioon- erakonnad, kes parlamenti pääsesid, kuid valitsusse mitte Radikaalne- käremeelne, kiireid ja põhjalikke muutusi sooviv
jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning kanda uhkeid firmariideid. Siin peab panema riik oma õla alla, ta peab võimaldama noorel inimesel areneda, saada haridust ja võimaldama igal noorel inimesel tegeleda mõne treening- või huvialaga. Eesti Vabariigi kohustus on hoolt kanda oma riigi kodanike eest, see tähendab, et riik peab toetama suuri peresid, üksikvanemaid, võimaldama noortel saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal võimalik tegeleda millegi kasulikuga. Nii on võrdsustatud nii rahakamad kui ka natuke vähema rahakamad pered, sest lapsed on sõltuvad vaid oma vanematest ja nemad ei pea kandma karistust oma venemate eest, kui nad on alkoholist või
A. Makarenko meetodid on tänaseni populaarsed mitte ainult Venemaal, vaid ka Prantsusmaal, Taanis ja teistes Euroopa riikides. Sest neis on terve mõistus ja pole midagi üleloomulikku. Tema kasvandikeks olid noored kodutud ja kurjategijad, kes olid oma aja ohvrid ja, kes olid kaotanud usu tulevikku ja endasse. Kollektiivne vastutus tema loodud organisatsioonides tähendas, et kõik ühe ja üks kõigi eest. Kuigi oma tegevuses rõhutas ta individuaalset arengut ja laste tegelemist huvialaga vastavalt võimalustele. Inimesed kes on läbielanud sellised traumad nagu antud artiklis välja toodud inimkaubanduse ja väärkohtlemise ohvrid on nagu A. Makarenko kasvandikud kaotanud tihtipeale igasuguse tahtmise uskuda tulevikku ning sulguvad endasse ja langevad sügavasse depressiooni. Tantsu- ja liikumisteraapia aga lähtub arusaamast, et muutused liikumises viivad muutusteni käitumises. Seetõttu antaksegi Kolkata Sanvedi võrgustikus olevatele juhendajatele, eestkõnelejatele ja
olla mõne seltsi täieõiguslik liige. Ent sellest hoolimata ei ole inimesed selle kõigega rahul ning nende elu pole madala pensioni tõttu pooltki nii kerge ega roosiline, kui see olla võiks. Madal pension ning tööhõive on segavateks faktoriteks, mille tõttu ei saa meie pensionärid olla nii aktiivsed, kui nad olla tahavad. Leidub küll ka selliseid eakaid, kes sellest kõigest hoolimata üritavad endast maksimumi anda ning tegelevad mitme erineva huvialaga, kuid fakt on see, et rahapuuduse tõttu jääb neid aina vähemaks ja vähemaks. Kuigi elame Euroopa Liidus ja meil on üks raha, on meie ja välismaa eurol siiski suur vahe sees. Kui välismaal elavad pensionärid saavad oma pensioni eest rahulikult mööda maailma ringi rännata, tulevad meie vanema generatsiooni elanikud vaid ots-otsaga kokku. Seda on isegi erinevates statistikates näha, et Eesti pensionärid on Euroopa ühed vaesemad ning et meil elavad hästi vaid meie riigikogulased
Määramatus - Kui inimesed pole eneses kindlad, olukord on segane, siis on tõenäolisem, et nad jälgivad teiste käitumist ja peavad seda õigeks. Sarnasus inimesed kalduvad enam teiste endasarnaste eeskuju täitma. Meeldivus Meeldivus inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. Müügimehed kasutavad seda ära füüsilise atraktiivsuse läbi ja luues tunde, et müügimees on kliendile kuidagi tuttav või sarnane ( tegeleb sama huvialaga või on välimuselt sarnane ) sarnasus .tuttavlikus alateadlik sümpaatsus. Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse..assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest(einestamine, marsi sokolaad) Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tnne tekib tuleb ostetav ese ja
Määramatus - Kui inimesed pole eneses kindlad, olukord on segane, siis on tõenäolisem, et nad jälgivad teiste käitumist ja peavad seda õigeks. Sarnasus – inimesed kalduvad enam teiste endasarnaste eeskuju täitma. Meeldivus Meeldivus – inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. Müügimehed kasutavad seda ära füüsilise atraktiivsuse läbi ja luues tunde, et müügimees on kliendile kuidagi tuttav või sarnane ( tegeleb sama huvialaga või on välimuselt sarnane ) sarnasus .tuttavlikus – alateadlik sümpaatsus. Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse..assotsiatisooni printsiip – ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest(einestamine, marsi sokolaad) Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tnne tekib tuleb
Noorsootöö valdkonnad on tegevussuundade kokkuleppeline määratlus/jaotus, mis lihtsustab noorsootöö korraldust ning loob võrdlusvõimalused korralduse hindamiseks. Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine, noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu; Noorte huviharidus ja huvitegevus on pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel, tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal; Noorte teavitamine on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava teabe teavitamise ja teenuste tagamine noortele; Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, et võimaldada neil langetada nende elu puudutavaid otsuseid; Noorsoo-uuringud on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste
tüdrukud enda arvates kõige rohkem uusi teadmisi saanud on (vt Joonis 3). Joonis 3 25 kodutütart 26-st arvas, et enim uusi teadmisi on saadud matkatarkuste ja skaudioskuste vallas. 17 tüdrukut arvas, et arenenud on ka turvalisuse tundmine (mille all mõistetakse meditsiini ning hädaolukorras hädalise aitamist). Järgnesid Eesti loodus, käitumine ja loovus ning Eesti ajalugu. Seejärel küsiti, kas peale organisatsioonis osalemise tegeletakse veel mõne hobi või huvialaga. 26st vaid 2 vastas ei. Eelmise küsimusega seotud järgnev küsimus küsiti, et teada millega Järvamaa noored veel tegelevad. Välja toodi kõik vastanute hobid (vt Joonis 4). Hobid Vastanuid Laulmine 10 Tantsimine 9 Kergejõustik 6 Näitlemine 5 Õpilasesindus 4 Jalgpall 3 Saalihoki 3
· Rahvusvaheline noorsootöö · Noorsoo-uuringud · Noorsootööalane koolitus · Noorte osalus - Erinoorsootöö (sh. Alaealiste mõjutusvahendite seadus) Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu. (Noorsootöö strateegia 2006-2013) - Noorte huviharidus ja huvitegevus Süsteemne ja juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest, tööst ja perest vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal. Huviharidus on üks (pikkade traditsioonidega) noorsootöö valdkondadest. Huviharidust reguleerib Huvikooliseadus. Huviharidus on üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna. Huvikoolid tegutsevad viies valdkonnas:
Määramatus - Kui inimesed pole eneses kindlad, olukord on segane, siis on tõenäolisem, et nad jälgivad teiste käitumist ja peavad seda õigeks. Sarnasus inimesed kalduvad enam teiste endasarnaste eeskuju täitma. 2.4 Meeldivus Meeldivus inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. Müügimehed kasutavad seda ära füüsilise atraktiivsuse läbi ja luues tunde, et müügimees on kliendile kuidagi tuttav või sarnane ( tegeleb sama huvialaga või on välimuselt sarnane ). Sarnasus, tuttavlikkus alateadlik sümpaatsus. Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse. Assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest. Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda siis, kui teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Kui selline tunne tekib, tuleb ostetav ese ja
ajatäitmiseks või huvitavat võimetekohast tööd. Andekate enesehinnang oli positiivne. Andekate harrastusi küsitledes selgus, et kaks kolmandikku neist tegeleb spordiga, kusjuures esindatud olid erinevad spordialad. Märgiti veel muusika ja kunstiga tegelemist, kollektsioneerimist. Selgus, et pooled küsitletud andekatest lastest olid tegelenud oma hobiga kuni 4 aastat ja neist samapalju 4-8 aastat, samas kui pikemat aega olid oma huvialaga tegelenud 93% tavaõpilastest. Selgus, et andekad õpilased kulutavad hobiga tegelemisele aega, kuid nende hobid ei ole püsivamad kui teistel. Üsna loomulikult on hobi õppimise kõrval teisejärguline ning kolm neljandikku küsitletutest vastas, et kooliskäimine ei sega tegelemist hobiga. Kõige rohkem toetavad lapsi hobiga tegelemisel sõbrad ja vanemad. Toetus on loogiline, sest suur osa sõpradest ning sageli ka vanemad tegelevad sama harrastusega. Kookuvõtvalt võib tõdeda, et
käitumishäired. Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva piiriseisundiga. Litskol on klassifikatsioon 11 tüübist, tuues paralleele teiste autorite samateemalistest töödest. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel noorukieas nelja põhilise intensiivselt areneva reaktsiooniga erinevast avaldumisviisist à grupeerumine eakaaslastega; püüd vabaneda vanemate eestkostest; tegelemine huvialaga; konflikti otsimine vastassugupoolega. Leonhard märgib korduvalt, et aktsentueeritud isiksus on normaalne inimene. Ta pakkus välja, et 50% Berliini elanikkonnas on aktsentueeritud ja ülejäänud 50% standardsed indiviidid. Lisaks oli Leonhard seisukohal, et negatiivse üldpildi puhul eelistavad arstid rääkida psühhopaatiast ja positiivse üldpildi puhul aktsentueeritusest. Litsko arvab aga, et on latentsed ja ilmsed aktsentuatsioonid ning keskmise ja raske astme psühhopaatia
tugineda ainuüksi teiste sarnaste isikute käitumisele. V. Meeldivus Meeldivus inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. NT: Tupperware peod-sõbrad müüvad sõpradele, sest nad meeldivad neile. Heategevusorganisatsioonid-saadetakse annetusi küsima oma naabruskonna inimene. Nimede-kett. Müügimehed kasutavad seda ära füüsilise atraktiivsuse läbi ja luues tunde, et müügimees on kliendile kuidagi tuttav või sarnane ( tegeleb sama huvialaga või on välimuselt sarnane ) Sarnasus, tuttavlikus alateadlik sümpaatsus. Komplimendid-komplimendid mõjutavad meid Koostöö- rühmi saab kokku viia ühiste eesmärkide nimel pingutamisega.(laager poistega metsas) Hea politseinik/halb politseinik-hirm halva ees ja pika karistuse ees-hea politseinik on kui päästja Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse..
grupi inimesi, kellel on näiteks sarnased huvid, tööülesanded, ülikooli kursused vms. Google`i gruppide vahel saab omavahel suhelda, koostööd teha ning teadmisi jagada. Kui hakata gruppi looma, saab valida, millistele inimestele liitumiskutsed saata.. Google`i grupi tegemine on lihtne ja tasuta, on tarvis on vaid Google`i kasutajakontot näiteks Gmaili e-posti. Google gruppe võiksid kasutada: Kindla hobi või huvialaga seotud teemade arutamiseks, ühisürituste planeerimiseks. Õpilastele ja tudengitele kodutööde jaoks grupikaaslaste leidmiseks, õppematerjalide jagamiseks ja arutelude pidamiseks Virtuaalsetele ja teineteisest füüsiliselt kaugel asuvatele töögruppidele infovahetuseks, teemade arutamiseks ja vajalike failide jagamiseks.
1.2 Harrastussport ratsutamises Eestis Ratsaspordi harrastamine mõjub hästi tervisele ning suurendab elurõõmu ja heaolutunnet (Kollom, jt., 2008). Ratsasport pakub toredaid elamusi ja piisavalt füüsilist koormust ning sobib igas eas harrastajale (Tults, 2008). Harrastussportlane käib tööl, enamjaolt esmaspäevast reedeni ja kaheksast viieni, omab kodu ja peret, mõningal juhul on võimeline tegelema veel mõne muu hobi või huvialaga (Varusk, 2012). Bodilsen Estonia finantsjuht ja juhatuse liige Kaia Kaljas näeb ratsutamist kui hobisporti, mis aitab tal välja tulla igapäeva rutiinist püüdes mõned korrad suvel ka võistlemas käia (Lemmik, 2006). Ratsutamine tähendab puhkust. Hobune teeb oma olemisega kõik selleks, et inimene ei mõtleks millegi ega kellegi muu, kui vaid tema ja ratsutamise peale. Harrastusspordina käsitletakse sportlikku tegevust, mis on suunatud edu 9
spetsiifilised nõrgad küljed, mille suhtes ollakse eriliselt tundlik.Järgnevalt anname ülevaate A. Litsko klassifikatsioonis toodud 11 tüübist,tuues paralleele teiste autorite samateemalistest töödest. A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). Epileptoidne tüüp Epileptoidsed (epilepsialaadsed) jooned muutuvad märgatavaks enamasti noorukieas. Kõige iseloomulikum sellele tüübile on ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine. Afektid on tugevad ja kestvad ja nende käigus võib esineda küüniline sõim, julmus, hoolimatus teise inimese abituse ja nõrkuse suhtes