kärbselised: viljakärblane, päriskärblane, ro hekärblane ja ka erinevaid liike parme. Ämblikud on võrreldes mujal paiknevate kooslustega rabas domineerivad. Rabas võib kohata väga paljusid linnuliike. Nendest enamlevinumad on rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik. Lind - rabapistrik Kakerdaja raba tingimused Rabas esineb palju laukaid. Hapesus suur Sademetest ja sooveest toituv umbjärv. Järves puudub taimestik. Tüüpiline huumustoiteline järv, väärtuslik omapärase ökosüsteemiga. Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Kakerdaja rabajärv Tingimused püsima jäämiseks. Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda. Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega harjunud. Kui 1 liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmist liiki jne. See laviin suureneks aina enam.
vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne järvevesi (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodus- tavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesi- roose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4. Düseutroofse toitelisusega (segatoiteline) järv on kollakat või rohekat tooni veega ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved.
läbipaistvus on 0,4 m) ning orgaaniliste ainete rikas veekogu. Järv on nõrga läbivooluga ja taimestikuvaene. Vesi on hoolimata järvemadalusest ja tuule tugevast mõjust väga tugevasti kihistunud - suvel pinna- ja põhjaveekihtide temperatuuride vahe on ~20,3 ºC. Mustjärve pindala on 22 ha, keskmine sügavus 4 m (suurim sügavus 9 m) ning kõrgus merepinnast 60,4 meetrit. Mustjärv on tuntuks saanud, kui äärmuslikus seisundis olev huumustoiteline järv. Järves olid 1950.-1960. aastail palju haruldasi looma- ja taimeliike. Praeguseks, alanenud veetasemest tingituna, on kuivaks jäänud tarnavöönd, kus elas väga haruldasi vesikirbulisi. Sulfaatide hulk on suurenenud enam kui 10 korda ning hõljum on muutunud väga liigivaeseks. [2] Valgjärv paikneb Haanja kõrgustiku kirdealal asuvas metsarikkas sandurmaastikus.Ta on põhjakirde-lõunaedela suunas ovaalse kujuga, väheliigestunud lauskade kallastega
lamedalehine jõgitakjas jt. vesilobeelia (õistaim, lobeelialised) järv-lahnarohi (sõnajalgtaim) Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. männas-vesikuusk Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved.
kasvab tipust ja kõduneb alumisest otsast. Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad. Eestis kasvab 36 liiki turbasamblaid; tavalisimad on rabades pruun turbasammal), punane turbasammal; eriti Lääne-Eestis), lillakas turbasammal) ja balti turbasammal, siirdesoodes nõgusalehine turbasammal. Älves - rabas äravoolu pidurdumise tõttu moodustuv märg, ajuti veega kattuv lohk. Älvest võib areneda laugas. Laugas - väike huumustoiteline, harilikult pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravool on seiskunud. Lauka kaldad on järsuservalised ja põhi turbamudane. Sügavus võib ulatuda 4-5 meetrini, enamasti siiski ca 2m. Laukasaared on lainete kulutava tegevuse mõjul ümmargused või ovaalsed. Lähestikku asetsevad käärulised laukad on väga iseloomulikud suurtele rabadele. Laugasjärv - enamasti ümmarguse kujuga huumustoiteline turbamudapõhjaga soojärv, mis on
vähetoiteline sisaldab vähe nii mineraal- kui orgaanilisi aineid, vähe biogeene, vesi hele ja läbipaistev, hapnikurikas, elustik haruldane ja seetõttu väärtuslik. Puhverdusvõime väike, tundlik välismõjude suhtes. Eutroofne e. rohketoiteline looduslikult, enamasti aga inimtekkeliselt toitesooladega rikastunud, rikastumise astmest sõltuvalt mitu astet: mesotroofne, mõõdukalt eutroofne, tugevalt eutroofne, hüpertroofne eristatav eraldi tüübina. Düstroofne e. huumustoiteline pruuni veega, kõrge orgaaniliste ainete sisaldusega, hea puhverdusvõimega. Väike läbipaistvus, tugev kihistus. Miksotroofne e. segatoiteline sisaldab mõõdukalt nii toitesooli, mineraal- ja orgaanilisi aineid. Kalgi- ja pehmeveelised. Viimased on eutrofeerunud düstroofsed. Alkalitroofne e. lubjatoiteline väga kalgiveeline, enamasti lämmastikurikas, fosforivaene, vesi hele ja läbipaistev, planktonit vähe. Halotroofne e. soolatoiteline mingil määral on või on olnud
Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) Toitelisus: Mineraalainetevaesed keskmise huumus-ainete sisaldusega Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest Düstroofne (huumustoiteline) Toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad Vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane Reaktsioon: happeline Leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad) Iseloomulikud liigid: soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Osatähtsus: 9% uuritud järvedest Düseutroofne (segatoiteline) Toitelisus: Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv
Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest.Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. *Poolhuumustoiteline(semidüs)- Toitelisus: Miner.ainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega. Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest *Huumustoiteline (düstroofne)- Toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad Vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane Reaktsioon: happeline Leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad) Iseloomulikud liigid: soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Osatähtsus: 9% uuritud järvedest *Segatoiteline Toitelisus: Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv
Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved
tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Poolhuumustoiteline toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega liivaste või osalt rabastunud kallastega leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv iseloomulikud liigid: lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest huumustoiteline (düstroofne), toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane reaktsioon: happeline leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad ka rabalaukad) iseloomulikud liigid: soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus penikeelt osatähtsus: 9% uuritud järvedest segatoiteline, rohketoiteline (eutroofne)
muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved - Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus- penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved - Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja
järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved. Mineraalainete vaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikas punase happelise veega, väga huumusainete rikkad, kuid mineraal-ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved.Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved
-tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne – poolhuumustoiteline -toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega -liivaste või osalt rabastunud kallastega -leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv -iseloomulikud liigid: lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske -osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest Düstroofne – huumustoiteline -toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad -vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane -reaktsioon: happeline -leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad ka rabalaukad) -iseloomulikud liigid: soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus penikeelt -osatähtsus: 9% uuritud järvedest Düseutroofne – segatoiteline
· Secchi kettaga mõõdetaksejärvede läbipaistvust Eesti järvetüübid · Alkalitroofne e allikatoiteline e lubjatoitelised (2,6%) Pandivere kõrgustikul · Äntujärved · Oligotroofne e vähetoiteline (8%) unikaalse elustikuga · Nohipalu Valgejärv, Koorküla Valgejärv · Semidüstroofne e poolhuumustoiteline (5,8%) värvus pruunikam · Tuuljärv, Tänavjärv, Uljaste järv · Düstroofne e rabade huumustoiteline (9%) rabade keskel, või rabadest tuleva veega järved. Väga toitainete vaene. Värvuselt pruunikad, tumedad, isegi mustad. Väga happelised · Tudu, Kakerdi, Nohipalu Mustjärv · Eutroofsed e rohketoitelised (36,4%) põllumajanduslikus maastikus. Peipsi · Arvukalt · Segatoitelised ehk düseutroogsed (36,6%) · Eesti oludes järvede arengu lõpplüli, millele järgneb soo · Rauatoitelised ehk siderotroogsed (0,2%)
Taimekoosluse d- d leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Peamise rinde dominanti nimetatakse edifikaatoriks. Dominantsus e. katvus ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Dumping heitmete kaadamine merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Düstroofne huumustoiteline (veekogu). D-d veekogud paiknevad rabades (rabajärved, laukad) ja toituvad pms. sademeteveest, nende põhja katab düü (turbamuda), vesi on pruun või kollane, happeline, sisaldab rohkesti huumus- ja vähe mineraalaineid (s. h. biogeene); elustik on liigi- ja isendivaene, puuduvad limused, paljudel juhtudel ka kalad. Edaafiline mullastikuline, mulla-. Edasfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte, st. maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed
8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas- vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4. Düseutroofne (segatoiteline) järv on kollakat või rohekat tooni veega ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja
annaabi.ee 
