Biootilised tegurid Parasitism- haavtaelik tekitab südamemädanikku Herbivooria- oksad ja haavakoor on toiduks kitsedele, jänestele, hiirtele Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik. Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva. Fotoperiodism haavale ei mõju Populatsioonitüüp Haava populatsioonitüüp on kasvav, kuna haab annab väga rikkalikult juurevõsudest uusi taimi, eriti siis, kui vana puu maha raiuda, nii ei olegi temast võimalik metsas lahti saada. Eestis on haavikute pindala viimastel aastakümnetel suurenenud, mis on tingitud
puuliik. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Minu töö eesmärk on võrrelda hariliku männi puidu omadusi. PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Puidu normaalseks arenguks ja produktsiooniks on ka männil, nagu kõikidel taimedel, omad nõudmised toitainete kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise suhtes (Mandre, 2000). Männi puidu omadused erinevad säsist kuni kooreni ning juurtest kuni ladvani. Puidu kudede ja rakkude arenemise ajal puidu struktuur ja karakteristika on mõjutatatud geenidest, keskkonnast ning inimtegevusest. Sellest tulenevalt võib saada ühest ja samast tüvest erineva
Need erikooslused on tekkinud antropoloogilise teguri toimel. Seda liigitatakse vastavalt mullastikule ja niiskusreziimile erinevatesse tüüpidesse. Suhteliselt liigirikkad on endiste salumetsade asemele kujunenud aruniidud. Traditsioonilise põllumajanduse taandumisega on haruldasteks jäänud looniidud. Huumusrikastel lammimuldadel levivad luhaniidud, rannaniidud ning puisniidud -- hõredad poollooduslikud puistud, mida regulaarselt niidetakse ja karjatatakse. 13 July 22, 2012 Footer text here 14 July 22, 2012 Footer text here Kasutatud kirjandus http://stage.estonica.ee/et/Loodus/Taimestik_ja_loomastik/Metsakooslused/ http://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg
Sookask 5. Mille järgi otsustame, et seen on söödav? Välimuse peame tundma seeni! 6. Miks on oluline tunda, arvestades teie personaalset õpitavat eriala, mürgiseid taimi Eestis? Kuna minust võib saada bioloogiaõpetaja, siis on eluliselt oluline, et õpetaksin enda õpilasi õigesti mürgiseid taimi tundma. 7. Millised tingimused valitsevad loometsas (muld, niiskus)? Nimeta 4 tüüpilist taimeliiki. * Loometsad kasvavad paealadel, õhukestel (vähem kui 30cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbikuivavad. * Põhjavesi on neil aladel sügaval ning seetõttu paljudele väikestele taimedele kättesaadaval. Seetõttu kasvavad seal lubja- ja kuivalembesed taimed. 1. Harilik mänd 3. Arukask 2. Harilik kuusk 4. Metsakäharik 8. Joonige alla putuktoidulised taimed: pikalehine huulhein, härjasilm, vesihernes, alpi võipätakas,
sest ka ta ise on meil looduses harv. Eestis ainsana looduslikult kasvav harilik vaher on tuntud eelkõige kui laialdaselt kultiveeritav ilupuu. Ta on tavaline nii koduõues, linnaparkides ja haljasaladel, puiesteedel, kalmistutel kui ka vanade mõisate ümbruses. Looduses leidub vahtrat tunduvalt harvem: üksikult ja madala puuna ainult Põhja- ja Lääne-Eesti ning saarte viljakatel lubjastel savi- ja huumusrikastel ning niisketel muldadel laialehistes salumetsades, peamiselt segus tamme, saare, pärna ja jalakaga, mõnikord ka sanglepa ja arukasega. Välimus ja kohastumused Noore puu koor on hall ja sile, täiskasvanult püstiselt vaoline ja rõmeline. Lehed on sõrmjalt viiehõlmalised, hõlmad üksikute suurte teravate hammastega. Lehe pikkus ja laius on kuni 15 cm. Lehed on erkrohelised. Leheroots on pikk ja peenike, roosakaskollane. Õied on erkkollased,
Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv põõsaliik. 1.1 Levik ja kasvukohad Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, lagendikel jm. 1.2 Kirjeldus Püstine põõsas kasvab üldjuhul 1,01,5 (2,0) m kõrguseks, ladvaosa on tavaliselt lookas. Esimese aasta võrsed on kaetud väikeste harjastega. Lehtedeks on sulgjad liitlehed, mis on 1220 cm pikkused, 1013 cm laiad, 35 (7) lehekesega. Lehekesed on terava tipuga, piklik-munaja kujuga, kuni 8 (10) cm pikkused, laius kuni 4 cm, ümara 4
Metsataimkond Vertikaalstruktuur Geobotaanikas Metsanduses Puurinne ülarinne Esimene rinne alarinne Teine rinne Järelkasv Põõsarinne Alusmets Puhmarinne puhma-rohurinne Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran.
Kestvus: aastatel nõrk, soodsates kasvutingimustes võib hiljem valitsevaks kujuneda. Harilik aruhein Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) ,,ARNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal Sorditüüp: Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel. Keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha Külviaeg: Juuli lõpp
Nende igihaljas lehestik on aastaringselt väga dekoratiivne. Perekonnas üle 300 liigi ja suur hulk alamliike ning vorme. Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki. Kivirikud on madalad, harva ühe-, enamasti aga mitmeaastased taimed, kasvavad sageli muruna, vaibana või padjandina. Õied valged, roosad, punased või kollased, asetsevad kas üksikult, kännases või pöörises. Kivirikud kasvavad olenevalt liigist nii päikesepaistelises kasvukohas parasniisketel vett läbilaskvatel huumusrikastel muldadel kui ka poolvarjulistel ja varjulistel niiskematel huumusrikastel muldadel. Kõige sagedamini kasvatatakse neid kiviktaimlas. Sobivad ka püsilillepeenra eesäärele, kalmistule ja aiavaasidesse. Ilusad koos pisikelluka, mägisibulate, aubrieetade, halli nelgi ja hariliku müürilillega. Varjutaluvamad liigid sobivad hoonete ja hekkide põhjaküljel asuvatesse peenardesse koos kopsurohu, bergeeniate, lõhnava kannikese, väikese igihalja ja priimulatega. 13. Kukehari
neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja 3 heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid. Jaapani nulg Abies veitchii Puu kasvab tavaliselt 20–30 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 0,9 m. Võra on kitsaskooniline kuni kooniline, ulatub valgusküllases kasvukohas maapinnani, vanadel puudel sammasjas ja lamendunud ladvaga. Tüve koor on noortel puudel pruunikashall ja vaigumuhkudega, vanadel puudel peaaegu sile ja hall. Jaapani nulg õitseb mais-juunis, käbid
on väga väike. Teisendite jaotus GEOGRAAFILINE TEISEND Geograafilised teisendid ja alamliigid kujunevad välja sellistel liikidel, mis oma ulatusliku leviala tõttu kasvavad väga mitmekesistes kliimatingimustes, näiteks siberi lehis , harilik kuusk . ÖKOLOOGILISED TEISENDID Ökoloogilised teisendid kujunevad välja teatud keskkonna tingimuste erinevuse juures.Heaks näiteks on harilik saar , millel on olemas kuivematel kasukohtadel kasvav teisend nn lubjasaar ja niiskematel huumusrikastel aladel levinud luhasaar. FENOLOOGILINE TEISEND Siia alla kuuluvad vara- ja hiljapuhkevad teisendid. Sellised teisendid on välja kujunenud näiteks harilikul kuusel ja harilikul tammel . MORFOLOOGILINE TEISEND ehk VORM Vorm erineb teistest oma liigi isenditest mingi konkreetse välistunnuse poolest. Erinevused võivad olla võra kujus, viljades, võrsete värvis jne.vormil ei ole selget levimispiirkonda , ta esineb kogu levialal hajusalt.
Külgrood hargnevad enne leheserva jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust kolmehõlmised. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist aprillis. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied pruunikad, karvase servaga. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib umbes 2,5 cm läbimõõdus. Viljad valmivad juunis. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel. Juurestik hästi arenenud. Annab rikkalikult kännuvõsu. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus: hinnatud puit, kasutatakse masinaosades, mööblitööstuses. Levinud pargipuu. Kasvatatakse mitmeid vorme, talub kärpimist ja saastunud õhku. Vanemas eas kannatab sageli seene põhjustatud jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mis puu üsna kiiresti hukutab. Künnapuu (ulmus laevis) KP 1. Leviala: Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa. 2
Bioloogiline 1. Füüsikalis - keemiline (asendusneeldumine) Mehaaniline neelamisvõime - mulla omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu. Mida peenemad on mulla poorid seda suurem on mulla mehaaniline meelamisvõime. Kõige suurem neelamisvõime on savi - ja liivsavi muldadel. Füüsikaline Neelamisvõime - tuleneb mullaosakeste vabast pinnaenergiast ja on seotud pindpinevusnähtustega. Kõige suurem huumusrikastel savi - ja liivsavimuldadel ning kõige väiksem huumusvaestel liiv - ja saviliivmuldadel. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. 1) Positiivne - koonduvad kolloidoskaesed ja seda ümbritsevad lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. 3) Negatiivne - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritsevad lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkur jt ained, sest nad suurendavad pindpidevust.
Valiva toimega preparaadid - Kaheiduleheliste tõrjumine üheiduleheliste taimede seast ja vastupidi. Ei tohi sassi ajada, et kultuuri ennast ära ei tõrjuks. Toimib ainult teatud taimede peal ja teisi taimi ei puuduta. Sobivale kultuurile otsida vastavat preparaati (peet alles, muu kaob). Mullaherbitsiidid - Kasutatakse enne, kui midagi maha külvatakse või enne kui midagi tärkab. huumusvaestel ja kergetel muldadel on toime tugevam, kui huumusrikastel ja raskematel muldadel. Paagisegud - Omavahel segatud preparaadid. Nende kohta on ka teatud tabelid, mida võib üldse omavahel segada. Kasutatakse just suurte põldude juures. Siis hoiab raha kokku, kui piserdad mitut preparaati korraga. Segud ei pruugi olla nii efektiivsed, kui ükshaaval pritsides. Pritsid peaksid olema plastikust, metallist lähevad rooste. Kasutusnorm 10. Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiustamise nõuded Säilitatakse originaalpakendis (mitte limpsipudeli sees)
kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kõrgus 20...30 m. Eestis leidub pea kõigis linnades. Sagedased on nad maaparkides ja aedades. Põhiliik kasvab Lääne-Eestis kuni 18 m kõrguseks ja kannab sageli käbisid. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid. · Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. · Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgalt läikivad. · Pungad suured · Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste
Kivikoristuse kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt ning hinnatakse koristamata jäänud nähtavate kivide arvu järgi 2.3. Külvikud ja väetusamasinad. Otsekülv kõrrepõldu säästab mullastruktuuri, hoiab kokku kulutusi maaharimisele ja tõstab põlluharija töö tootlikkust. Peale sajust sügist on sageli vajalik tasan-dada masinate poolt põllule jäänud sügavaid rattajälgi. Rasketel muldadel on minimeeritud mullaharimine enamasti kõige mõistlikum lahendus. Huumusrikastel ja turba- muldadel tagab künd aga kiirema kuivamise kevadel. Maestro 3000 ja 4000 on lihtsalt ümberseadistatavad ja eri muldadele kohandatavad põimkülvikud. Soomes toodetud ja põhjamaistesse tingimustesse sobiv Maestro on lihtne, täpne ja töökindel. Maestro on moodullahendusega külvi- ja väetusmasin. Seda annab erinevate muldade tarvis ümber seada ja kiirelt kohandada põllumeeste poolt eelistatud külvimeetoditega.
Kõrge on orgaaniliste väetiste efektiivsus erodeeritud ja huumusvaestel muldadel. Orgaanilise väetise normid sõltuvad mullaviljakusest ja andmise viisist. Rajamisel võib anda mulda suuri koguseid 40-100t/ha sõnnikut või sõnniku-turba komposti. Pealtväetisena antakse sõnnikut iga kolme aasta järel, kogus mitte üle 30 t/ha. Huumusevaestel (alla 2%) antakse sõnnikut iga kolme aasta tagant, keskmise sisaldusega muldadel(2-3% huumust) iga nelja aasta tagant. Huumusrikastel muldadel (üle3%) iga 5 aasta tagant. Sõnnik tuleks laotada sügisel septembrikuus, selleks, et toimuksid veel samal aastal aktiivsed mikrobioloogilised protsessid. Võib kasutada ka turvast (50-100t/ha), eriti erodeeritud ja huumusevaetele muldadele. Turba efektiivsus suureneb oluliselt komposteerides sõnnikuga. Vedelatest orgaanilistest väetistest kasutatakse enim virtsa ja läga, mis on lämmastiku- ja kaaliumirikkad, täiendavalt tuleks lisada fosforit. Karjamaade kasutamine 1
antule ka pealtväetisena 3...5 a. tagant. Orgaaniline väetis ei ole ainult mulla orgaaniliste ainete varu täiendamiseks vaid ka mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimiseks. Viimane omakorda loob eeldused nõudliku kuid liigirikka ja väärtusliku taimiku kujunemiseks. Pealtväetisena võib kasutada sõnnikut ja komposte mitte üle 25...30 t/ha. Huumusvaestel muldadel (alla 2%) tuleks seda teha üle 3 aasta, keskmise huumusesisaldusega muldadel (2...3%) iga 4 aasta ja huumusrikastel muldadel (üle 3%) iga 5 aasta tagant. Sõnnik tuleb laotada hoolikalt rohumaale sügisel septembrikuus. Sellisel juhul jätkub aega ja soojust, et toimuksid aktiivselt mikrobioloogilised protsessid. Talvel lume peale väetisi ei tohi anda. Fosfor- ja kaaliumväetised on aeglase toimega ja neid ei uhuta nii kergesti kui lämmastikku mullast välja. PK-väetised antakse karjamaale sügisel. Teiseks soovitatud PK-väetiste andmise ajaks on varakevad külmunud maale (s.o. keltsale)
Tänan kolleege Külle Viksi, Ivi Põntsonit, Maila Talvet, Ell Tuvikest, Vello Keppartit ja Jaanus Järsi, kes aitasid kaasa õppevahendi valmimisele. Koostaja METSABOTAANIKA I ARUMETSADE KLASS 2 Arumetsade klassi kuuluvad mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm). 1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju- nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas
annaabi.ee 
