SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum
19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. 24. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf – seeneniit Mütseel – seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum
Lapikud ja lamedad, enamasti paiknevad kihtidena, aga vöödilised ei ole. Paiknevad vaheliti, st kokkutõmbed on lühemad ja aeglasemad (vaid 1/3 kuni ¼ rakust), kuid seega on nad ka vastupidavamad ei väsi. Ei allu tahtele, enamik neist töötaba automaatselt ja ilma närviimpulsita (pigem hormoonide poolt reguleerituna). Paikneb peamiselt torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu luudele. Pikkus on ~1/3 vöötlihaskoe rakust. Vöötlihaskude: Silinderjad hulktuumsed pikisuunas paiknevad rakud, mis müosiini ja aktiini filamentide korrapärase paiknemise tõttu tunduvad triibulised. Kiired, suure ulatusega ja tugevad kokkutõmbed, kuid seega ka väsivad kiiresti. Kui teed trenni, suureneb kontraktsioonivalkude hulk ja väsivad aeglasemalt, lisaks hakkavad nad paremini taluma tekkivat piimhapet. Korraga töötab vaid mingi 10% rakkudest, st võtavad vahetusi. Alluvad inimese tahtele ning kinnituvad luudele. Kõik skeletilihased on siin all.
6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. - Olemas on neli koetüüpi: Epiteelkude, lihaskude, sidekude ja närvikude. *Epiteelkude. Ehitus: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahesein peaaegu, et puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmine osa ja katab siseorganeid. Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudemeid keskkonnamõjutuste eest, Limaskestade epiteelkude eritab erineva koostisega lima. *Lihaskude. Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad raku kuju ja mõõtmete muutusi, Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat võõtlihaskudet, siseelundite(nt soolestiku) ehitusse kuuluvat siselihaskudet ja südamelihaskudet. Lihaskude moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele iseloomulikke liigitusi. *Sisekude. Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Erinevad
Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid. Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste ees. Limaskestade epiteelkude eritab erineva kosotisega lima. Lihaskude Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi fibrille- need võimaldavad muuta raku kuju ja mõõtmeid. Eristatakse : 1 Vöötlihaskude , silelihaskudet, südamelihaskudet Lihaskoe moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihas kokku ja tekivad sellega loomorganismidele iseloomulikud liigutused. Sidekude Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Sidekoed on nt: luukude, rasvkude ja veri.
Rakutuumas on kromosoomid ehk DNA koos sellega seotud valkudega. Rakutuuma piirkonda, kus moodustuvad ribosoomid, kutsutakse tuumakeseks. Sinna on koondunud rRNA-d kodeerivad kromosoomide piirkonnad. Rakutuum on tavaliselt mahult 1/5 kuni 1/10 tsütoplasma mahust. Spermidel on rakutuum sama mahuga, kui on tsütoplasma, munarakul on tsütoplasmat 1000X rohkem. Rakutuumal on kaks funktsiooni: 1. Raku elutegevuse juhtimine; 2. Osalemine raku jagunemises. On rakke, mis on hulktuumsed, nt vöötlihas- ja südamelihasrakud, kingloomal on 2 tuuma. On rakke, millel täiskasvanuna ei ole tuuma, nt erütrütsüüdid. Eelneval arenguetapil on neil tuum siiski olemas olnud. Kromosoom Kromosoom on nukleoproteiin koosneb DNAst ja sellega seondunud valkudest. Eristatakse autosoome ja sugukromosoome. Kõigis organismi keharakkudes on ühesugune kromosoomistik. Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraansete kanalite, tsisternide
2. juhib raku elutegevust Kõikides päristuumsetes rakkudes on teatud eluetapil rakutuum Tuumade arv 1. Teatud eluetapil rakus tuuma pole nt imetajate erütrotsüüdid, kus tuuma pole. 2. Ühes rakus üks tuum - enamikes päristuumsetes rakkudes (naharakud, maksarakud jpm) 3. Ühes rakus 2 tuuma - kingloom nt, pisituum vastutab paljunemise eest ja suur tuum juhib elutegevust. 4. Ühes rakus palju tuumasid a) vöötlihaskoe ja südamelihaskoe rakud b) hulktuumsed ripsloomad Tuuma kuju ja mõõtmed Tavaliselt on tuumad ümarad või ovaalsed, piklikes rakkudes tuumad väljaveninud. Väga omalaadsed tuumad on leukotsüütides - segmenteerunud Ja tuumalingud kasvajarakkudel Mõõtmed on tavaolukorras tuum rakust 10 - 20%, erandid on sugurakkude hulgas spermides võtab tuum endale 50% ja munarakkudes 1%. Rakutuuma ehitus 1. Tsütoplasmast eraldab tuuma tuumaümbris - membraanne struktuur, mida võib käsitleda sisemembraanistiku ühe osana
Rakuteooria: · Kõik organismid on rakulise ehitusega Jannsenid meisterdasid esimese liitmikroskoobi R. Hook valgusmikroskoop Leuwenhoek mitmesuguse konstruktsiooniga valgusmikroskoop ning esimene, kes nägi baktereid · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Epiteelkude Lihaskude Sidekude Närvikude Ehitus Tihedalt üksteise Piklikud, hulktuumsed, Rakud paiknevad Neuronid varustatud kõrval, rakuvaheaine vöötlihaskude, hajusalt, erinevad pikkade peaegu puudub. silelihaskude, sidekoed erineva jätketega(aksonid ja Naha pindmine osa südamelihaskude. Koos ehitusega, nt. dendriidid), ja katab sidekoega moodustavad luukude, moodustavad kesk-
c) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. st. et erineva talitlusega organite ja kudede rakkudel on vaid neile iseloomulik kuju ja ehitus. 7 Epiteelkude Ehitus rakud tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid. Talitlus kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. Limaskesta epiteelkude eritab lima. Lihaskude Ehitus Rakud pikliku kujuga, hulktuumsed, sisaldavad valgulisi müofibrille(võimaldavad raku kuju ja mõõtmete muutusi). a) vöötlihaskude skeletilihaste koostises b) silelihaskude siseelundite koostises (nt. soolestikus) c) südamelihaskude Lihaskude ja sidekude moodustab lihased. Talitlus Närviimpulsi mõjul tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele iseloomulikke liigutusi Sidekude Ehitus Rakud paiknevad hajusalt, palju rakuvaheainet. nt. luukude, rasvkude, veri
21. Looma raku ehituslik omapära Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts
Ühendavad lihased luudega · Kohehev ja tihe sidekude Seovad omavahel teisi kudesid · Toitefunktsioon Veri Kõhrkude Bioloogia Page 18 Konna veri Inimese veri Bioloogia Page 19 Bioloogia Page 20 Lihaskude 28. september 2009. a. 14:15 · Vöötlihaskude Ehitus: Lihaskiud on pikas ja hulktuumsed Ristippidi vöödilised ja paiknevad skeletilihastes Talitus: Allub tahtele Kontraktsioon kiire · Silelihaskude Ehitus: Ühetuumalised käävjad rakud Ei ole vöödilised Siseelusndite lihaskude Talitus: Ei allu tahtele Kokkutõmme aeglane Vegetatiivse närvisüsteemi poolt reguleeritavad · Südamelihaskude Ehitus:
3. toimub DNA kahekordistumine, toimub kromosoomide lahknemine poolustele mitoosi anafaasis, kuid jääb ära raku jagunemine 4. ristuvad erinevate kromosoomide arvudega vanemorganismid ja nende järglased ehk hübriidid on tavajärglastega võrreldes genoommutatsioonide kandjad. 5. Organismi rakkudes hävib üks kromosoom 6. Genoommutatsioon tekib ka olukorras, kus liituvad keharakud ja tagajärjeks on püsivalt hulktuumsed rakud (inimesel nt vöötlihaskoe ja südamelihaskoe rakud) Esinevad taimedel ja seentel, loomadel on neid harva. Mutatsioonide mõju vähendamine: · dominantse normaalse alleeli varjutav mõju muutunud retsessiivse alleeli üle · polügeensusnähe väga olulised tunnused on määratud paljude geenide koosmõjus, ühe geeni mutatsioon kompenseeritakse teiste geenide poolt, nt vaimsed võimed, pikkus, kehamass
Samaaegselt liitumisega lihasrakud differentseeruvad. bHLH faktorid Myogenin, ka MyoD ja Mrf4 -> lihasspetsiifilised geenid/valgud: aktiin, müosiin, tropomyosin, troponin, titin, nebulin, desmin, dystrophin, atsetüülkoliini retseptorid. Osa müoblaste jääb eellasrakkudeks – satelliitrakud. Müoblastid liituvad müotuubideks, mis differentseerivad ja korralduvad lihaskiududeks. Täiskasvanud skeletilihaskiud – hulktuumsed rakud. Sadu tuumasid, lihaskiu pinna all,müofibrillide ja rakumembraani vahel.Sklerotoomi rakud jagunevad eesmiseks-tagumiseks pooleks -> pooled ühinevad -> selgroolüli. Luude moodustumine (osteogenees). Jäsemete luud – külgplaadi mesodermi (lateral plate mesoderm) mesenhüümirakkudest,endokondraalne luustumine. Koljuluud – neuraalharjast ja pea prekordaalsest mesodermist, intramembranoosne luustumine. Endokrondaalne luustumine. Mesenhüümirakkude kõhreline determinatsioon.
retiikulumi sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub, tahtele allumatu, ei väsi – textus musculatis nonstriatus, veresoonte ja siseelundite seintes. * südamelihaskude – ristivöödilisusega, tahtele allumatu, ei väsi – textus muscularis striatus cardiacus * skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv, väsivad – textus muscularis striatus skeletalis 4.2. Vöötlihaste struktuur. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Skeletilihased kinnituvad luudele kollageeni kimpudest moodustunud kõõluste abil. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid
Rakud on pikad ja peenikesed Tänu valgulistele müofibrillidele on Lihas koosneb lihaskiududest lihaskiududele omane kokkutõmbumis- võime, need lühenevad ja pikenevad Müofibrillid koosnevad aktiinist ja (kontraktsioon) müosiinist. Erutusvõime, erutusele reageerimine 1) Vöötlihaskude …lihaskiud pikad ja hulktuumsed, Alluvad tahtele, paiknevad skeletilihastes. Iseloomulik kiire kontraktsioon e kokkutõmbumine. 2) Silelihaskude Ühetuumalised käävjad rakud. Tahtele mittealluvad. Reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt. Siseelundite lihaskude (va süda). Iseloomulik aeglane kokkutõmbumine. 3) Südamelihaskude …lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Tahtele mittealluvad, aga on erutuse juhtimise võime, omane automatism
avaldub pigmentide koostoimel. Leukoplastid sisaldavad varuaineid (tärklis, valgud). Paiknevad taime säilitusorganis Rakutuum ...päristuumse raku keskne struktuur, mis: a) Vastutab raku paljunemise eest b) Juhib raku elutegevust Tuumade arv: a) Teatud eluetapis rakus tuuma ei ole b) Ühes rakus 1 tuum (imetajate erütrotsüüdid) c) Ühes rakus 2 tuuma (kingloom) d) Ühes rakus palju tuumasid: · Vöötlihaskoe ja südamelihaskoe rakud · Hulktuumsed ripsloomad Tuuma kuju ja mõõtmed tavaliselt ümarad või ovaalsed. Tavaolukorras moodustab tuum rakust 10-20%. Erandid on sugurakkude hulgas Ehitus tsütoplasmast eraldab tuuma tuuma ümbris. Tegemist on membraanse struktuuriga Tuuma ümbris koosneb: a) 2 membraanist ja nende vahele jäävast õõnest b) Tuuma ümbrises on boorid. Boorides on kontrollivad kompleksid, mis reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. Boorkompleksi
* skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv – textus muscularis striatus skeletalis 22. Silelihaskude. Koosneb silelihasrakkudest – müotsüütidest. Rakkude suurus võib väga varieeruda, igas rakus on piklik tuum. Silelihasrakud paiknevad tihedalt teineteise kõrval. Esineb seedekanali lihaskestas, veresoontes, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites. Ei allu looma tahtele. 23. Skeletilihaskude. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – Isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid
3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas) Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste. Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina)
3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas) Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste. Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina)
annaabi.ee 
