HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata.
0 Transitionali puhul siis järgnev nimi: www.w3.org/1999/xhtml. Näeb välja väga hüperlingi moodi. Aga selline kuju võeti nimeruumide nimetuste puhul ette vaid selleks, et kogemata ei satuks mitmel eri firmal ette samanimelist nimeruumi. Kas vastavale lehele ka selgitav tekst andmete kohta pannakse see on juba vajaduse ja viisakuse küsimus. Veebilehe kood koosneb kahest suhteliselt iseseisvast osast. Ühe nimeks head (päis) ning teiseks body (sisu). Esimesse neist pannakse pealkiri (title) ning soovi korral lisaks igasugu muud andmed lehe kohta, mida otse näidata ei soovita. Näiteks lehe autor, märksõnad, kooditabel jm.
kättesaadavad meetodite abil. · Objektidel on omadused ja neid omadusi saab muuta neile väärtuste omistamise teel ning kontrollida neid väärtusi võrdlemise teel. · Objekti saab luua kahel viisil. · Esiteks saab selle luua läbi operaatori new, mis loob operaatorist paremal olevast konstruktorfunktsioonist uue isendi. · New loob uue tühja objekti ning seejärel käivitab funktsiooni, edastades funktsioonile viite this äsja loodud uue objekti juurde. · Konstruktorfunktsioon on mõeldud uue objekti algväärtustamiseks vajalike väärtuste ja tegevustega. · Objekt (object) moodustab sorteerimata väljade kogumi, koosnedes nendes väljades olevatest võtme-väärtuse paaridest. · Iga väli võib seega hoida endas teist objekti, primitiivset väärtust või meetodit. Minu näide: var a=10;
iseseisvalt. Üldselt peaksime hakkama saama nelja tüübiga: INT DECIMAL DATETIME VARCHAR Andmete lisamine andmebaasi Andmete lisamiseks tabelisse kliki soovitud tabeli nimel. Minu näite puhul tuleb jälgda, et olen endiselt andmebaasis 'muusikapood' ja seejärel klikin tabelil 'albumid'. Nüüd muutuks aktiivseks Lisamenüü, millele klikkides kuvatakse tühjad lahtrid. id lahter jäta täitmata, sest see täidab ennast ise aga teistesse lisa mõned artistide albumid ja hind. Hinna puhul jälgi, et komakoht tähistatakse punktiga. Salvestamine saab olla edukas, kui klikid nupul Mine. Lisatud albumeid näed, kui klikid menüüs Vaata. See on ka vaade, kus saad teha muudatusi andmetes või vajadusel kustutada. Ülesanne 1 Loo andmebaasi oma kasutaja Loo andmebaas muusikapood Lisa 5 väljaga tabel - id, artist, album, aasta, hind
# kaivitame funktsiooni sum()
# ja kirjutame tulemuse väljundisse
echo $a.' + '.$b.' = '.sum($a, $b);
/*
Funktsioon summa leidmiseks. Sisendiks on
2 argumenti ja tulemuseks on nende summa
*/
function sum ($x, $y) {
return $x + $y;
}
?>
Näide 1.3.2
Eraldajad
PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid
sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga:
separators.php
käsk: defineeri muutuja $a ja selle väärtuseks pane 1
$a = 1; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: defineeri muutuja $b ja selle väärtuseks pane 3
$b = 3; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta valjundisse muutuja $a väärtus
echo 'a = '.$a; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta väljundisse reavahe
echo '
'; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta väljundisse muutuja $b väärtus
echo 'b = '.$b; // käsu lõpp - semikoolon
?>
Näide 1.3.3
Echo
meid sponsoreerida kommidega . Me tahakasime anda igale külalisele ühe kommi ja külalisi on 120 . Ette tänades kaheksas klass . Lugupidamisega Kristiina . Allkiri 5 Protokolli kirjutamine Vasakjoondus ! Internet Internet on arvutivõrkude võrk . internet kohtvõrk (väike esitäht) Internet ülemaailme võrk · Internet ei kuulu kellelegi · Ühe osa sulgemine ei sega teiste toimimist · Keegi ei loenda baite, mis liiguvad · Pole vahet, kas suheldakse kõrvaltoa või teise mandriga Interneti arengust · 1960 hakati USA-s välja töötama sõjalist võrku · 1969 saadi esimene proovivõrk tööle ( 4 arvutit "ARPANET") · 1971 saadeti esimene e-mail · 1987 aastast saavad kõik kasutada · 1990 Eesti 1
Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. Siin näites paistab, et alamprogramm Main' i sulg on sama kaugel taandes kui alamprogrammi alustav rida ise. Ning klassi sulg on sama kaugel kui klassi alustava rea sulg. Nõnda saab programmi pikemaks kasvamisel kergemini järge pidada, millises plokis või millistes plokkides vaadatav käsk asub. Nõnda on esimene väike programm üle vaadatud ja loodetavasti tekib natuke tuttav tunne, kui vaadata järgnevaid ridu: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2008) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ja midagi ilmubki.
- I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis. Paigaldamise käigus küsitakse sul vaikimisi veebilehitsejat, kui Internet Explorer sobib, siis vajuta lihtsalt Open. Edasi päritakse ka sinu emaili kohta, mis jäta nii nagu on ja tulemüüri reageerimisel luba serveril kasutada internetti. Edukast paigaldamisest annab märku aken, kus on võimalik pärast Finish vajutamist server koheselt käivitada - Launch WampServer 2 now. Aga mina eemaldan valiku ja käivitan serveri Start-menüüst. WampServer käivitamine ja haldamine Serveri käivitamiseks leia üles selle käivitamise ikoon ja lihtsalt kliki sellel
väljundi vahel spetsiaalselt tähistada märgenditega - siis Pythoni skriptid on struktureeritud sarnased PERL keelele, kus terve fail ongi skriptifail ning koodiblokkide ja muu väljundi vahel PHP'le sarnast vahet teha ei saa. Juhul kui on soov midagi väljastada, tuleb teha seda näiteks print käsuga. Kõik skriptid algavad deklaratsiooniga, mis annavad keskkonnale teada skripti interpretaatori andmed ehk viite programmi juurde, kes antud faili käivitada oskab. Google App Engine puhul on selleks järgmine rida: #!/usr/bin/env python Juhul kui skriptifail ei ole ISO-8859-1 (Latin 1) vaid hoopis UTF-8 kodeeringus, siis tuleks see järgmisena (kohe teisel real) ära märkida. Nii teab Python 2.5 interpretaator millist kooditabelit kasutada. # coding: utf-8 Järgmisena tuleks sisse laadida erinevad abistavad teegid, kuid seda saab teha vajadusel ka
leht. Sünonüümid: pealeht, koduleht, esileht. Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab. Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli.
..................................................... 14 9.Põhitegevused lehtedega..........................................................................................................................14 10.Põhitegevused ridade ja veergudega......................................................................................................15 11.Enamkasutatavad hiirekursori tahendused.............................................................................................17 12.Aktiivne lahter ja lahtriplokid................................................................................................................17 13.Info sisestamine lahtritesse.................................................................................................................... 17 14.Andmeseeriate sisestamine....................................................................................................................18 15.Andmete märgistamise võimalused....................................
...................................................................................11 Töölehe ümbernimetamine.......................................................................................................12 Töölehtede järjekorra muutmine...............................................................................................12 Töölehe peitmine ..................................................................................................................... 13 Tausta lisamine lehele.............................................................................................................. 13 Tausta eemaldamine lehelt.......................................................................................................13 Ühe või mitme töölehe kustutamine..........................................................................................13 Andmete sisestamine vihikusse...........................................................................
loodud rahvusvaheliste projektide käsiraamatu elektrooniline versioon, kuid see ei sisalda multimeedia illustratsioone. Uut paberõpikut pole mõtet luua, sest vastavasisulist erialast kirjandust on piisavalt. Näiteks Eestis on kõige enam tuntud Algis Perensi Projektijuhtimise õpik ning Äripäeva Projektijuhtimise käsiraamat. Ülemaailmselt on tuntuim Projektijuhtimise Instituudi (PMI - Project Management Institute) PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge Guide). Pole mõtet luua ka projektijuhtimise õpikeskkonda, kui on olemas piisavalt head õpisüsteemid. Näiteks WebCT või IVA. Loodav konspekt peab olema kasutatav eelpool mainitud ja kõikides teistes õpihaldussüsteemides. Seepärast ei ole plaanis konspekti koosseisu lisada kommunikatsioonivahendeid, ülesannete üleslaadimise võimalust, õpilaste ja õppetöö tulemuse haldamise vahendeid. Rõhk on õppematerjalide ülevaatlikkusel, kasutamislihtsusel ja ühilduvusel
wonder how to connect several computers. Traffic was going to be bursty, meaning that there will be intervals of activity followed by a period of inactivity ie sending a message and then waiting for a response or contemplating the received response. Thus three groups of researchers, unaware of each others’ research, began inventing packet switching as an alternative to circuit switching. This pretty much laid down groundwork for nowadays Internet. In 67(I think?) the overall plan for ARPAnet was published, the first packet-switched computer network and the ancestor of today’s Internet. By 72 ARPAnet had grown from four to fifteen nodes and the first host-to-host protocol was completed. Since the latter was created, it was possible to begin developing applications. 1972-80 The initial ARPAnet was a solitary, closed network. To communicate with a host one had to be physically connected to another ARPAnet IMP
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
