Hiljem lagunes sektideks Sai hinduismi eelastmeks Peajumal Brahma Hinduism Tekkinud kahest usundist Puudub kindel rajaja Tolerantne teiste uskude vastu Jaotub kolmeks : Višnuism Šivaism Šaktism Višnuism Višnu maailma alalhoidja, inimeste abistaja Põhja-Indias märgiks kolm vertikaaljoont laubal Šivaism Šiva Jumalik hävitaja Jooga isand Kolm horisontaaljoont laubal. Igal pool Indias Budism Arenes brahmanismist VI ja V sajandi keskel Rajaja Gautama Buddha ehk Valgustatu Eesmärgiks nirvaana saavutamine Suurimaid maailmareligioone Budism Eestis Algus 1960, 1970ndatel Linnart Mäll Hakkas tõlkima budistlikke tekste algkeelest. • Seadmuseratta käimapanemine (2004) • Dhammapada (1977, 2004) • Teemantsuutra (1975, 2005) • Südasuutra (1989, 2005)
· Kloostrite ehitamine · Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. · Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. · Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem
kirikutel olid enamasti ehitusmeistrite töökojad. puukatused, ehitati romaani Ehituskivina kasutati kirikutele juba ka kohalikku maakivi, mida kivikatuseid; kirikute seinad tahuti parajateks plokkideks. olid piisavat paksud, et Kasutati ka tellist. Kirik on vastata ümarvõlvide poolt küllaltki madal, rõhutatakse väljaspoole suunatud survele. horisontaaljoont ja Alates 1100. aastast hakkasid ümarkaart. Pikihoone ja ehitusmeistrid välja tulema põikhoone ristumiskohal lahendustega, mis kõrgub võimas torn - võimaldasid katuse raskust nelitistorn ja selle alla jäävat paremini jaotada. Nad võtsid ruudukujulist ruumi kasutusele teravkaare, mis nimetatakse nelitiseks. avaldas seintele ümarkaartest Alumise korruse
Tänapäeval nim seda kirja antiikvaks, vihje ANTIIKAJALE. Arhitektuur .. mingit murrangut Itaalias ei toimunud, kuna seal ei olnud ka gooti stiili. Hakatakse kasut silinder võlvi ja ümarkaart. Kõige vanem ja levinum= palazzo vararenessansist. Range, kindluse taoline elamu ülikutele, pidi kaitset pakkuma ülestõusude puhul. 3- kordne, I korrus ehitatud tahumata esiküljega kividest, sellist ehitusviisi nimetatakse rustikaks. Teised korrused tehti tahutu pinnaga kividest. Rõhutati horisontaaljoont. Palazzo keskel oli ava, sammaskäiguga õu. Peetri kirik- Bvamante loodud. 1506. aastal alustati hoone ehitamist, Michaelangelo jätkas 1547, valmis lõplikult 17. sajandil. Maalikunst Inimeste ja esemete tõetruu kujutamine. Eelduseks on perspektiiviseaduste ja anatoomia uurimine. Botticelli maalidest on kuulast mütoloogilised maalid- ,, Kevad" ja ,, Veenuse sünd". Veenuse sünd- antiikmaailmast pärinev legend, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust ( merekarbina)
Barokis esineb teatav vägivald. Väga iseloomulikuks detailiks barokile on murtud viilud, voluudid. Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest. Sisekujundus Suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seina pindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad sambad, poolsambad, pilastrid (kandiline poolsammas), karniisid, sageli ka keerdsambad. Sammaste vahel asuvad skulptuurid, reljeefid, maalid. Vahel on neid nii tihedalt, et vaba seinainda ei näegi
siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine). Nii on olnud ja nii saab jälle olema. Peasuunad Hinduismis on kolm peasuunda: Visnuism Keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krishna. Levinud eriti Põhja-Indias. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal. Sivaism Keskne on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Ganesha, Parvati, Kali, Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal. Saktism Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid. Braahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulab. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle,
HINDUISMI VOOLUD Visnuism- austatakse jumal Visnut, kes on maailma alalhoidja, inimeste abistaja ja sõber. Tal on mitmeid kehastumusi ehk avataarasid. Visnu naiselikkaasa on Laksmi, kes on ilu ja õnne jumalanna. Austatakse peamiselt Põhja-Indias, märgiks kolm vertikaaljoont laubal. Sivaism- austatakse jumal Sivat, kujutatakse sageli neljakäelisena. On julm jumal, hävitaja ja purustaja. Väga austatakse ka Siva poega- elevandipeaga Ganesa-t. Märgiks kolm horisontaaljoont laubal. Austatakse igal pool Indias. Saktism- emajumalanna austamine, sageli Parvati. Sakti- ürgjõud. Brahma- loojajumal. Naiskaasa on Sarasvati- teadmiste ja kunsti jumalanna. Veel jumalaid ; Hanuman- ahvjumal, Kama- armastuse jumal. KULTUS Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju. Need on
Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur, eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur ehk kulturistliku otstarbega arhitektuur. See domineeris ilmaliku arhitektuuri üle. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas ka teisi kunstiliike. Sakraalarhitektuuri on tänapäeval ka palju säilinud, profaanarhitektuuri aga vähe. Romaani kirikud oli suhteliselt madalad, massiivsed, paksude seintega ehitised. Rõhutatakse horisontaaljoont ning dekoratiivseid kaunistusi esineb harva. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ehitust nagu varem elanud roomlased. Siiski arendasid romaanlased välja täiesti uue ja omanäolise ehitusstiili. Selle tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata ukseavade, akende ja muude ehitusosade juures. Romaanide arhitektuurile olid iseloomulikud paksud müürid, kitsad ning väikesed aknad ja uksed kuna kivimassid olid väga rasked ning seintesse ei saanud teha suuri
Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. Romaani kirikute massiivsus ilmneb suurepäraselt nende eksterjööris: suhteliselt madalates ehitustes rõhutatakse just stiili olulisi tunnuseid horisontaaljoont ja ümarkaart. Domineerib geomeetrilisus, mõjudes tihti nõnda, et kirik tundub olevat erinevatest geomeetrilistest mahtudest kokku laotud. Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide ülaosa välisseintel ja eriti apsiidil on dekoratiivseks motiiviks kääbusgalerii, iseloomulik on ka petikkaarte ja petiknisside kasutamine seinte liigendamisel. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide
Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rma ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgts. Levinud on see vool eriti Põhja-Indias. Uskliku tunnusjooneks on koln püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Prvat, Kl ja Durg. Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Selles suunas on palju voole ja filosoofiaid, samuti kasutatakse riitustes mantraid (võimsaid loitse). Tähtsad mõisted: Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Ümbersündide eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et aatman on brahmaniga tegelikult üks ja seesama.
Tähtsamad on: Krišna ja Rama. Višnu naiselik täiend e abikaasa on Lakšmi- õnnejumalanna. Tuntud on ka ahvijumal- HANUMAN- abiline. Märgiks kolm vertikaajoont laubal II. Šivaism Austatakse jumal Šivat. Kujtatakse sageli neljakäelisena. On hävitaja ja hirmuäratav. Austatakse ka abikaasat ja väga. Tal on mitu palet: Parvati- sõbralik. Kali- julm. Väga austatakse ka Šiva poega Ganešnat, austatakse igal pool Indias, märgiks kolm horisontaaljoont laubal 11.2 Hinduismi usuline praktika Puudža- jumalateenistuse üldnimetus On templipuudžad, laiendatud puudža (suured pidustused) Hindud ei kuulu ühtegi kogudusse. Oma jumalaid austatakse kõige sagedamin kodus, kuhu on püstitatud ka altar Templeid on indias väga palju Nt. Varanasis on ~1500 templit Templid on ka igas külas Regulaarseid jumalateenistusi ei peeta. Templid on lahti päev läbi ning preestrid ja
Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhoone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem
Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgitas. Levinud on see vool eriti Põhja Indias. Uskliku tunnuseks on kolm püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Parvati, Kali ja Durga. Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (tamas) eest. Selles suunas on palju voole ja filosoofiaid, samuti kasutatakse riitustes mantraid (võimsaid loitse). · Tähtsad mõisted Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Ümbersündide eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et aatman on brahmaniga tegelikult üks ja seesama.
Kiviraidurid olid nii ehitajad kui skulptorid. Romaani kirik mõjub raskepärasena oma paksude müüride ja suhteliselt väikeste akendega. Ehitusmaterjalina kasutati kohalikku kivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Vähesel määral kasutati ka tellist. Valitses arvamus, et ehituse tugevus sõltub vundamendi laiusest. Paks müür pidi kaitsma ka vaenlase kallaletungide korral. Romaani kirikud on ka kaitse funktsiooniga. Väljast vaadates tuleb esile see raskus- kirik on madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva. Romaani kirik kuulub arhitektuuris harva esinevate ehituste hulka, kus siseruumide jaotus kajastub välisarhitektuuris. Ruumide planeering on väljakujunenud liturgilisest otstarbest. Ehitaja ei saanud siin enam midagi muuta. Põhiplaan on ladina rist. Pisa katedraal. Pisa on Itaalias, võtab romaani stiili vastu, jab selle juurde. Gootit Itaalia vastu ei võta. Kooriruumides paiknes vaimulike koor, kus keerukad tseremooniad läbi viidigi
seinal. Arutelu, milline aastaaeg on sinu lemmik ja miks?! Mida huvitavat said teada ja mida soovid veel teada!? Õues: Õ/m Aastaaeg (lisa, õ/m) Vihm Vanus: 3-4a. Aeg: Septembrikuu Vahendid: Õlipastellid, vesivärvid, kostümeerimiseks riided (vihmakeep, jope jne) Eesmärgid: Laps teab, mis on vihm Oskab mõnesõnaga kirjeldada vihma Teab, et vihma sajab, päike paistab Teab, miks on vihma vaja Oskab pliiatsiga tõmmata vertikaal- ja horisontaaljoont Oskab teha pintsli trükki Oskab paberi pinda kanda Teab, et vihma sajab ülevalt alla(mõisted: üleval- all, taevas-maapind) Kasutab oma fantaasiat ja oma teadmisi Oskab kirjeldada(analüüsida)enda ja teiste tööd Tegevusekäik: Sissejuhatus teemasse Laul-,, Päevak" kuulamine, laulmine Vihma tegemine sõrmedega(vaikselt-valjemini) Vihma kuulamine(müristamine jne.) CD
minema. Rind peab olema mdukalt lai, alarind vimalikult pikk ja hästi arenenud. Rinna sügavus peab olema 45 kuni 48% turja krgusest. Roided peavad olema mdukalt vlvjad. Tünjas rind on viga nagu ka liiga kitsas rind. Saba ulatub vähemalt kannani, kuid ei tohi ulatuda üle poole pöiast. Saba alumisel küljel on karv veidi rikkalikum ning saba hoitakse alla rippuvana veidi kaardu. Ärritudes ja liikudes on ta rohkem tstetud, kuid ei tohi siiski horisontaaljoont ületada. Kärbitud saba on lubamatu. Esijalad on igast küljest vaadatuna sirged, eest vaadatuna täiesti paralleelsed. Labaluu ja lavars on ühepikkused ja tänu tugevale lihastikule kindlalt vastu keha asetsevad. Nurk labaluu ja lavarre vahel on ideaaljuhul 90 kraadi, kuid tavaliselt 110 kraadi. Küünarnukid ei tohi seistes ega liikudes olla välja- ega sissepoole pöördunud. Küünarvarred peavad olema igast suunast vaadates sirged ja
need vajasid eelkõige ehitusmeitreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele
(Näited) kasutati võimu teiste gruppide suhtes? (Näited) Merlecons ja Ko OÜ 260 MÕISTATUSLIK TÄHESTIK Tööleht Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Milline on ainus tähestiku täht, mis on avatud kõigis neljas suunas? 2. Milline on ainus kõverjoonega tähestiku täht, mis on nii ülevalt kui alt ühesuguse kujuga? 3. Millised tähed sisaldavad ühte horisontaaljoont? 4. Milline on ainus tähestiku täht, milles on kaks paralleelset horisontaalset joont? 5. Millises tähes on kaks diagonaalselt lõikuvat joont? 6. Mõtle inglise keele sõnade ja tähestiku hääldusele. Millistele tähtedele tähestikus vastab a. näo osa? b. putukas? c. jook? d. veekogu? Merlecons ja Ko OÜ 261
raskepärasena. Samba tüvi on massiivne, baas moodustub tihti kuubi või risttahukakujulisest (harvem ümmargusest) kiviplokist, kapiteel on kas kuubi või tagurpidi pööratud tüvipüramiidi kujuline. Kõige lihtsamatel kuupkapiteelidel on neli alumist nurka ümardatud, keerulisemad kaunistatud madala reljeefse ornamendi või figuuridega. Romaani kirikute massiivsus ilmneb suurepäraselt nende eksterjööris: suhteliselt madalates ehitustes rõhutatakse just stiili olulisi tunnuseid horisontaaljoont ja ümarkaart. Domineerib geomeetrilisus, mõjudes tihti nõnda, et kirik tundub olevat erinevatest geomeetrilistest mahtudest kokku laotud. Suur tähtsus on tornidel, need on kas ümmargused, nelja või kaheksakandilised. Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide ülaosa välisseintel ja eriti apsiidil on dekoratiivseks motiiviks kääbusgalerii, iseloomulik on ka petikkaarte ja petiknisside kasutamine seinte liigendamisel.
ehk kehastused on Rama ja Krishna. Rama on oluline tegelane Ramayanas, Krishna Bhagavadgîtâs (Mahabharatas). Visnu kaaslane on Laksmi. Visnuism on kõige levinum hinduismi suund. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal. -- Põhjalikumalt artiklis Visnuism. Sivaism 135 Sivaismis on keskne neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Ganesha, Parvati, Kali, Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal. Saktism Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (tamas) eest. Kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid. Brahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulama. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta
annaabi.ee 
