Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendamine toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. a. toimunud suuremast remondist. 19. sajandist pärineb maokujutistega peauks. Apteegihoone teine korrus oli kasutusel apteekri eluruumidena.
igal aastal 3 mm. Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal. Mont-Saint-Michel'i klooster Mont-Saint-Micheli klooster on klooster Prantsusmaal Mont-Saint-Micheli saarel. Mont- Saint-Micheli klooster paikneb Mont-Tombe nimelisel künkal, 8. sajandil ehitatud Notre- Dame-sous-Terre'i kiriku kõrval. Klooster rajati 10. sajandil benediktiini munkade poolt.13. sajandil toimus kloostris tulekahju ja mahapõlenud hooneosa asemele rajati hoonekompleks, mida tuntakse La Mervelle'i nime all. Mont-Saint-Michel elas üle piiramised Saja-aastase sõja ajal ja Prantsusmaa ususõdades. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muudeti klooster vanglaks ja see tegutses vanglana kuni 1863. aastani. Aastal 1874 kuulutati Mont-Saint-Michel ajaloomälestiseks ja seda hakati restaureerima.19. sajandi lõpul ehitati kloostrile ka torn ja tornikiiver, mida kroonib peaingel Miikaeli kuju.1966. aastal pöördusid kloostrisse tagasi
· Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik · Ponderatsioon- kunstiteose, eriti skulptuuri kompositsiooniline ülesehituse tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada · Seinad krohvitud · Põrandad tehtud tambitud savist või kiviplaatidest · Hilisem interjöör muutub rikkalikumaks, dekoratiivsemaks Voodi ehk kliine
plaanilahendused. Maja ehituslik maht ja pinnad oluliselt ei muutu, plaanilahend ja ruumide kasutusotstarve võivad varieeruda. Kui ehitustööde käigus hoone ei säili või säilib ainult alus või vundament, on tegemist uue hoone ehitamise, mitte rekonstrueerimisega. Aeg-ajalt võib segadust põhjustada asjaolu, et kuigi ehitusseaduse kontekstis tähendab rekonstrueerimine konkreetselt olemasoleva ehitise ümberehitamist, võidakse sama sõna mõnel puhul kasutada ka hävinud hoone või hooneosa taastamise tähenduses, sest humanitaarteaduste kontekstis laiemalt tähendab see ka "taasloomist". Renoveerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast renovo: korda seadma, uueks tegema, uuendama, taastama; või renovatio: taastamine, uuendamine, tagasipöördumine. Selle alla kuulub ehitise või selle osade korrastamine, taastamine ja uuendamine. Hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid oluliselt ei muutu, põhiliselt säilib ka selle kasutusotstarve.
empoor - külglöövide kohal olev võlvitud käik trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari asukoht peamiselt varakristlikul ajal kooriümbriskäik - ruum, mis moodustub külglöövide pikendustest ümber koori krüpt - maa-alune kabel torn – kirikutel oli tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal ja üks nelitisel 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.(gootika vastand) 6. Romaani skulptuuri põhitunnused.
Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal renoveeriti täielikult kogu lavatagune hooneosa. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 kooseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Olulisematel lavastustel on sünkroontõlge vene keelde. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega.
Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art nouveau stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal renoveeriti täielikult kogu lavatagune hooneosa. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega
funktsiooni. See on pidevas kontaktis niiske maapinnaga, kohati isegi surveveega. Plaatide kleepimiseks kasutatakse bituumenliimi. Plaadi tagumisele pinnale pannakse 6 taldrikusuurust pätsi, ning seejärel surutakse plaat vastu isolatsiooni, ning surutakse kinni. Soojustusmaterjalidest kasutatakse EPS, XPS ja vahtklaasi. (http://www.scieroofing.com/tanking.htm)Probleemne osa sokkel Niiskuskoormuse seisukohalt jaguneb vertikaalne hooneosa kolmeks: fasaadid, sokkel ja keldrisein. Fasaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Allpool läheb fasaad üle sokkliks, kus mõjuvad lisaks eelnevale veel pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi, lisaks veel mustus ja soolad. Soklile mõjuvad veel mehaanilised löögid. Niiskustehniliselt peab sokli joon olema min 50 cm üle maapinna. Soklikrohvid tuleks valida selliselt, et nad oleksid püsivad: · vastupidavad mehaanillistele koormustele
osa ja taastada või vajadusel ka tugevdada vana konstruktsioon. 7 Mädaniku- või raskete putukakahjustuste puhul on mõistlik eemaldada silmaga määratav kahjustatud ja selle kõrval olev osa vähemalt 0,5 m ulatuses. Kui kahjustus (kahjurid) on levinud kaugele, tuleb peale kahjustatud osade eemaldamist kaaluda kulukamate vahendite kasutamist, majavammi puhul näiteks hooneosa või kogu hoone termilist töötlemist, konstruktsioonide ulatuslikku väljavahetamist, ka järelejäävate osade keemilist töötlemist jne. Eemaldatud kahjustatud osad tuleb põletada. Kahjustusaltide osade asendamiseks tuleks kasutada süvaimmutatud materjali. Puitkonstruktsioonide (puitelamute, -hoonete, -ehitiste) renoveerimisel peaks sooja- ja tuulepidavuse tõstmiseks panema väljapoole tuulutatava soojustuse, tuulutuspilu soojustuse ja välisvoodri vahele (või hingava
kuid omab ka kahekordseid ehitusosi. Hoonet katab lame, plekkkattega viilkatus, millel laiad, kuid v ähese profileeringuga räästakarniisid. Aknad on v õrdlemisi suured, kaetud lameda kaarega ja raamitud tagasihoidliku profiiliga. krohvi ääristega. Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka kitsamad, all 4ruudulised ülal 6ruudulised. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin on keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda, 9 mille küljed lahtised, lamedat katust toetavad lihtsad neljatahulised puittulbad, nende vahel lihtne laudtahveldisega rinnatis. Verandast laskub parki kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett saali laes, säilinud ahjudkaminad. Erilist hindamist
õppeasutus. Hoone rajati aastatel 1981-86 Eesti Maaehitusprojekti poolt, arhitektiks Ignar Fjuk. Vanema funktsionalistliku koolihoone (1941) juurdeehitisena valmisid 1985. aastal postmodernistlik 3-korruseline õppekorpus, 1988 võimla ja 1991 ujula. [12] Parkmetsa keskel asuv koolikompleks on orienteeritud piki Piibe maanteed. Juurdeehitis hoonestab telgkeskme, markeerides seda peasissepääsu tähistava ekraanehitisega. Etteastena kujundatud hooneosa eraldab tinglikult vana uuest. Peasissepääs avaneb kõrgesse vestibüüli, kus asuvad garderoobid, käigud vanasse ja uude hoonesse, õpetajate ning direktsiooni ruumidesse. Uus õppekorpus on kõrge rekreatsiooniruumiga, millesse avanevad õppekabinetid kõikidelt korrustelt. Mõnevõrra nihutatult kesktelje suhtes paiknevad söökla ja aula. Täismõõtmetega võimla on seotud II korruse söökla-aula teljega ja ühendatud ujulaga, galerii kaudu
3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisega mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks. Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis mõeldakse sellega kõikide eelpool märgitud teguritekoosmõju. 4. LADUSTAMINE Kipsplaatide ladustamine sisetingimustes Kipsplaadid ladustatakse tasasel alusel max 600 mm vahedega alustugedel. Plaat peab olema kaitstud otsese niiskuse mõju eest. Juhul kui plaadid on lattu saabudes niisked, tuleb alustoed paigutada vahedega, mis välistaks plaatide deformeerumise kuivamise käigus. Ladustamispaik peab olema korralikult ventileeritav.
3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisegl mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks. Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (=minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis mõeldakse sellega kõikide eelpool märgitud tegurite koosmõju. METALLKARKASS-SEINAD. Karkassi samm 600 mm. Plaadid GN 13, GEK 13 Kõrgemad seinad jäigastatakse lisa- ja tugevdatud karkassipostidega Heliisolatsiooni näitajad on antud 66 mm karkassi ja GN 13 kipsplaadiga seinte puhul. Kui konstruktsioonis on kasutatud GEK plaate, on heliisolatsiooni näitajad paar detsibelli kõrgemad Jooniste tähised 1. 1 x Gyproc GN 13 või GEK 13 2
3. Helilekked pragude kaudu Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisegl mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks. Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (=minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis mõeldakse sellega kõikide eelpool märgitud tegurite koosmõju. METALLKARKASS-SEINAD. Karkassi samm 600 mm. Plaadid GN 13, GEK 13 Kõrgemad seinad jäigastatakse lisa- ja tugevdatud karkassipostidega Heliisolatsiooni näitajad on antud 66 mm karkassi ja GN 13 kipsplaadiga seinte puhul. Kui konstruktsioonis on kasutatud GEK plaate, on heliisolatsiooni näitajad paar detsibelli kõrgemad Jooniste tähised 1. 1 x Gyproc GN 13 või GEK 13 2
aastal maha põlenud kiriku kohale, mis omakorda oli rajatud basiilika kohale, kus legendi järgi ristiti 496. aastal Chlodowech I. Reimsi katedraal kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Mont-Saint-Micheli klooster on klooster Prantsusmaal Mont-Saint-Micheli saarel. Klooster paikneb Mont-Tombe nimelisel künkal, 8. sajandil ehitatud Notre-Dame-sous-Terre'i kiriku kõrval. Ehitis rajati 10. sajandil benediktiini munkade poolt. 13. sajandil toimus kloostris tulekahju ja mahapõlenud hooneosa asemele rajati hoonekompleks, mida tuntakse La Mervelle'i nime all. Mont-Saint-Michel elas üle piiramised Saja-aastase sõja ajal ja Prantsusmaa ususõdades. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muudeti klooster vanglaks ja see tegutses vanglana kuni 1863. aastani. Aastal 1874 kuulutati Mont-Saint-Michel ajaloomälestiseks ja seda hakati restaureerima. 19. sajandi lõpul ehitati kloostrile ka torn ja tornikiiver, mida kroonib peaingel Miikaeli kuju. 1966.
ühise katuse all. kesklööv - külglööv - pikihoone - Altari ristteljel paiknev kiriku suurim ruum ilmalike (koguduse) jaoks, iseloomulik basiilikale, 1- 5-lööviline. transept - Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. koor - Transepti ja apsiidi vahel olev nelinurkne ruum. kooriümbriskäik - Külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. apsiid - Poolringja või hulknurkse põhiplaaniga eenduv hooneosa. nelitis - Pikihoone ja transepti lõikmiskohta nim. nelitiseks. nelitistorn - Nelitise kohale ehitatud torn. kabelitepärg - Mitmest radiaalselt ümber kooriümbriskäigu paiknevast koorikabelist koosnev ruumikompositsioon krüpt - Koori all olev kabel. läänetornid - kampaniil - Peamiselt Itaalias esinev kirikust eraldi seisev kellatorn. arkaad - Kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.
vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust. Tuletõkketarind peab ruumi läbi lõikama kogu kõrguses, sealhulgas ripplae ja selle taguse ruumi. Pööningu tuletõkketarindid peavad ulatuma katusekatteni. Samuti peavad olema katkestatud räästad ja muud katuseõõnsused. Kommunikatsioonide läbiviigud ei tohi halvendada tuletõkketarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Tulemüür eraldab hoonet või hooneosa teisest hoonest või hooneosast. Ehitatakse kui hooned ehitatakse kokku või teineteisele lähemale kui normid tegelikult lubavad. mittepõlevatest materjalidest peab olema staatiliselt püsiv hoone tarindite varisemise korral avatäited tulemüüriga samast tulepüsivusklassist 11 24. Elamute ja saunade tuleohutusnõuded Korsten
tavaliselt katustele kaldega 12 0 kuni 60 0 Nõuavad tasast alust (laudis, see sõltub kasutatavast materjalist, seinale mõjuvast Siseuksed on tavaliselt sileuksed. Uste materjal ja viimistus sõltub vineer või laastplaadid) koormusest(vahelae paneelid toetuvad ühelt poolt või kahelt poolt) hoones toimuvast tootmisprotsessist, tuleohutuse nõuetest ja Mittekandvad- ehitatakse eeskätt ruumide üksteisest eraldamiseks. hooneosa kasutusotstarbest.(tootmis-, olmeruum, töökabinet) Tänapäevane matejalide valik on lai: mitmesugused laotavad Sageli jäetakse tootmisruume uksetiibadesse luugid ja aknad vaheseina plaadid- plokid, ISOTEX viimistusplaadid, klaasplokid, tööriistade väljaandmiseks. TERASKATUSED klaasitud vaheseinad, lükandvaheseinad, kipsplaadid nii puit- kui metallkarkassil, põletud tellised
Tuletõkketarind peab ruumi läbi lõikama kogu kõrguses, sealhulgas ripplae ja selle taguse ruumi. Pööningu tuletõkketarindid peavad ulatuma katusekatteni. Samuti peavad olema katkestatud räästad ja muud katuseõõnsused. Kommunikatsioonide läbiviigud ei tohi halvendada tuletõkketarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Tulemüür eraldab hoonet või hooneosa teisest hoonest või hooneosast. Ehitatakse kui hooned ehitatakse kokku või teineteisele lähemale kui normid tegelikult lubavad. · mittepõlevatest materjalidest · peab olema staatiliselt püsiv hoone tarindite varisemise korral · avatäited tulemüüriga samast tulepüsivusklassis 24. Elamute ja saunade tuleohutusnõuded Korsten · kõrgus katuseharjast 800 mm, kui korsten asub harja lähedal, muudel juhtudel vt
maja tagakülje väljapääsud, aknalauaalused õhupilud ja Skandinaavia tüüpi aknad. Asendati kaheavaline köögivalamu üheavalisega jne. (Kalm, 2001) Joonis 10 Orgaanilise arhitektuur Maaülikooli metsamaja Metsamaja on orgaanilise arhitektuur i silmapaistev esindaja. See asub Fr. R. Kreutzwaldi 5 Tartus. See valmis 1984. aastal ja arhitektiks oli Valve Pomeister. Valmis ehitatud hooneosa dominandiks on Tähtvere dendropargi poolsel nõlval konsoolselt eenduv auditooriumiplokk, mis koos selle taustaks oleva lihtsa vonkleva Joonis 11 hoonemahuga on Tartu 20. sajandi üks efektsemaid ansambleid. Hoone on tellisseintega ja viimistletud heleda terrasiitkrohviga. Kasutatud on nii monteeritavat kui ka monoliitset raudbetooni. 1990. aastail
Aiaküljele jäi avar veranda, mis koos seda jätkava terrassiga moodustas sujuva ülemineku aeda. Teisele korrusele oli paigutatud privaatsemad ruumid, raamatukogu koos lugemisnurgaga ja oldermanni ruum. Ülal torniosas paiknes väike galeriilaadne ruum, mille akendest avanes maaliline vaade Toomemäele. Hoone välisilmes annab tooni mahtude ekspressiivne dünaamika. Kompositsiooniliseks dominandiks on püramiidja kiivriga massiivne neljatahuline nurgatorn, mis kasvab välja alummise hooneosa tahukalisest põhimahust, andes selleletugeva vertikaalse aktsendi. Hoone põhiline osa on kaetud kõrge plaanikontuure järgiva kelpkatusega. Värvi lisab hoonele mitmekesine materjalikäsitlus: krohvitud seinapindade ja puitosade hele-tumedad kontrastid koos maakivist sokliosa ja punase kivikatusega. Hoonemahtude plastiline liigendus sujuva üleminekuga katuse- ja torniosale ning viimase ekspressiivne dünaamika on omased juugendile, kuid trafaretset juugendornamenti asendavad
Vajumisvuugid tuleb teha: Kohtadesse, kus koormused vundamenditaldmiku all on erinevad (erineva koormusega ja massiga hooneosade vahele, erineva taldmiku laiusega ja erineva rajamissü rajamissügavusega vundamentide vahele) ja kohtadesse, kus on oodata erinevaid vajumeid; vajumeid; Hooneosade vahele, millede all on erineva kandevõimega pinnas; Vana ja uue hooneosa vahele. 52 26 Deformatsioonivuugid Väikeplokkidest seintel tehakse deformatsioonivuugid: sooja ja kü külma seina liitumise või ülemineku kohtadesse, seina paksuse muutumise kohtadesse. Keramsiitplokkidest müüritis üüritis tuleb jagada
ehitise kapitaalosade materjali teise materjali vastu või muudetakse ehitise sisemiste kapitaalseinte, treppide ja trepikodade, ahjude, kollete, korstnate, suitsulõõride jne asetust.“ Aeg-ajalt võib segadust põhjustada asjaolu, et kuigi ehitusseaduse kontekstis tähendab rekonstrueerimine konkreetselt olemasoleva ehitise ümber ehitamist, võidakse sama sõna mõnel puhul kasutada ka hävinud hoone või hooneosa taastamise tähenduses, sest humanitaarteaduste kontekstis laiemalt tähendab see ka “taasloomine”, “taas esile manamine” vms (“kirjanik püüab ajaloosündmuste võimalikku käiku rekonstrueerida”). Seda kasutust kohtab ehitistega seotuna ennekõike arhitektuuriajaloo- alases kirjanduses (näiteks lauses: “Hoone vasak tiib on säilinud, sõjas hävinud parem tiib 1960. aastail taaspüstitatud rekonstruktsioonina”).
annaabi.ee 
