polüseem mitmetähenduslikkus (rohi, mustama, sulg) hüponüümia hierarhiline suhe o Hüperonüüm (puu) o Hüponüüm (kask) II suhted tähistajate vahel homonüümia - lekseemid, mis on juhuslikult ühesugused, st eri tähenduste vahel pole seost ( o Täielik (tee, saar) o Osaline (soe, tuli, loo) o Homofoon - müüa/müüja o Homograaf palk, tall, kooli Paronüüm sarnase kõlaga, sageli sama tuletusalus (käsitlema, käsitama, käsitsema; enamus, enamik)
Struktualistliku fonoloogia alus: minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus Kana – kala; kann- kann`; kas- kass Distinktiivne distributsioon (vähemalt üks minimaalpaar)- eri foneemid Komplementaarne distributsioon(vähemalt üks minimaalpaar ja sarnasus)- sama foneemi allofoonid 4. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna on ortograafias see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Suulises kõnes pause tavaliselt ei ole ja sõnapiiri määratlemine raskem. Tüüpiline sõna: • Esineb üksi • Liigub tervikuna • Omab tähendust Ebatüüpilised sõnad on artiklid, sisesõnad, ei Sõnavorm- mingi sõna muutevorm, grammatiline sõna Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve paradigm Sõne- statistiline sõna
Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.” Fraselogism - piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf - sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon - sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid - kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad • käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). 1 Polüseemia - ülekanne • sulg linnul - sulg kirjutamiseks - sulepea
Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus." Fraselogism piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad · käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). Polüseemia ülekanne · sulg linnul sulg kirjutamiseks sulepea · laud nagu põrandalaud söögilaud või inimese jalg lauajalg
Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus erinev nt. Õieti ja õigesti, ennem ja enne, vahel ja vahest. 3) Häälikud ja foneetika
kõnelejast varieeruvate tunnustega. Strukturalistliku fonoloogia alus: minimaalpaar – kana – kala – tikk-takk-tukk-tokk-tekk – kann - kann´; kas - kass – ingl. beat bi:t - boot bu:t • distinktiivne distributsioon (leidub vähemalt üks minimaalpaar) -> eri foneemid • komplementaarne distributsioon (+sarnasus) -> sama foneemi allofoonid 6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna: • Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Suulises kõnes pause tavaliselt ei ole ja sõnapiiride määramine on probemaatilisem. • Tüüpiline sõna o esineb üksi o liigub tervikuna o omab tähendust o ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Sõnavorm - ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas
Grammatilise sõna mõiste on kasulik morfoloogilise analüüsi vahend siis, kui sõnavorm on struktuurilt mitmeti seletatav. (eesti keele viis, ingl cut) Struktuurilise mitmetähenduslikkuse üldterminiks on homonüümia, mis hõlmab nii fonoloogilist mitmetähenduslikkust ehk homofooniat kui ka ortograafilist mitmetähenduslikkust ehk homograafiat. Mitmetähenduslik üksiksõna on vastavalt homonüüm, homofoon või homograaf. Ühele ja samale lekseemile vastavate grammatiliste sõnade vormid ei käitu homograafia ja homofoonia osas alati sümmeetriliselt. Kõnealuse sõnavormihomonüümia ulatus on keeliti erinev. Eestikeelses ilukirjandustekstis esineb sõnavormihomonüümiat umbes 40% juhtudest. Erinevuse põhjus on morfoloogiliste kategooriate hulk. Kirjutatud teksti lugemisel ja kõne vastuvõtmisel kulub osa tõlgendusprotsessist homonüümiajuhtude analüüsiks: õige homograaf või homofoon valitakse
Õ - - - - - Ä - + + - - Ö - - + - + Ü + - + - + Kõrged: ÜIU Madalad: AÄ Eesvokaalid: EIÄÖÜ Tagavokaalid: AUO Labiaalsed: OUÖÜ 8. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. * Homonüümid – kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee * Homofoonid – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. * Homograafid – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 9. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid.
tunnuste märkimine. Transkriptsioon on vajalik selleks , et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna õhesugusel ja arusaadaval viisil. minimaalpaar – kana – kala – tikk-takk-tukk-tokk-tekk– kann - kann´; kas - kass eesti vokaalide destinktiivsed tunnused distinktiivne distributsioon (leidubvähemalt üks minimaalpaar) >eri foneemid komplementaarne distributsioon(+sarnasus) > sama foneemi allofoonid Sõna, homonüüm, homofoon, homograaf Sõna Tüüpiline sõna • esineb üksi • liigub tervikuna • omab tähendust ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei sõnavorm sõne – statistiline sõna lekseem – sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt • homonüümid tee - tee • homofoonid müüja - müüa • homograafid palk - palk Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega.
tajutakse hääldust. Diftong - täishäälikuühend Geminaat - sama konsonant, mis on silbi piiril (kal-la) Afrikaat - sama häälduskohaga sulghääliku ja ahtushääliku ühend, näiteks ts, tš, dz, dž, pf. Palatalisatsioon - pehmendus, kass’, pall’, loll’, vann’ Vokaalharmoonia - ühes sõnas ühte tüüpi häälikud Konsonantühend - mitme kaashääliku ühend 6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna- Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna, omab tähendust. Sõnavorm Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma. Sõne- statistiline sõna Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Hononüümid- kirjas ja häältuselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad
- kann - kann´; kas - kass · s s' · n n' · t t' · l l' (palk); (tall; tal) distinktiivne distributsioon (leidub vähemalt üks minimaalpaar) eri foneemid komplementaarne distributsioon (+sarnasus) sama foneemi allofoonid: ühes kontekstis üks allofoon, teises teine allofoon (nt kanngi ja kangas) 6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna keele kõige olulisem üksus. Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Tüüpiline sõna: 1. esineb üksi 2. liigub tervikuna, ei jäta oma osasid maha 3. omab tähendust On ebatüüpilisi sõnu, nt artiklid, mida ei saa sõna juurest liigutada, nt "ei" ei liigu tegusõna eest kuskile; sidesõnad.
Õ - - - - - Ä - + + - - Ö - - + - + Ü + - + - + Kõrged: ÜIU Madalad: AÄ Eesvokaalid: EIÄÖÜ Tagavokaalid: AUO Labiaalsed: OUÖÜ 5) Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. Homonüümid kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall.
Ä - + + - - Ö - - + - + Ü + - + - + Kõrged: ÜIU Madalad: AÄ 4 Eesvokaalid: EIÄÖÜ Tagavokaalid: AUO Labiaalsed: OUÖÜ 5) Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. Homonüümid kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 6) Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid.
diftong koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist (ae,ou,ei, oa jne) Vokaale lahutada teineteisest ei saa, kuna dif hääldamisel keel pidevalt liigub. Foneetiline transkriptsioon - Häälikute täpset kvaliteeti ja pikkust kajastavat kirjaviisi nimetatakse. Seda on vaja, et keeli uurida, et hääldusi üles tähendada. Allofoon sama foneemi erivariant (keelelise iseärasuse tõttu. Nt kinnisem e sarnaneb i'le) 5. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna - Keel on märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks. Keelelise väljenduse aluseks on häälikud. Häälikuid on tohutult palju.Aga häälikud, mida inimene suudab oma kõneelunditega kuuldavale tuua ei ole veel keelesüsteemi üksused ( keelesüsteemi mõte ongi panna nendest tähenduseta häälikutest kokku tähendusega üksused) Foneem ongi keelesüsteemi väikseim üksus, millel on ühelt poolt olemas vorm (hääliku märk) ja teisalt
NT: foneemid e/l/u annavad kokku morfeemi elu. Foneemide liigid Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ 17 konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', š, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /š/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Minimaalpaar - sõnad, mis erinevad ühe foneemi poolest NT: „kana“ ja „kala“ Foneemide distinktiivsed omadused 6. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna on keele vähim iseseisvalt kasutatav üksus lauses. Sõnad koosnevad morfeemidest. Tüüpiline sõna liigub üksi, esineb tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilised sõnad: artiklid, sidesõnad, eitus. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad ( tee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall) Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja
mittelabiaalne vokaal 5.Sõna- Sõna on keele vähim iseseisev (iseseisvalt kasutatav) üksus, millel on tähendus. Sõnad koosnevad morfeemidest, mis saavad tähenduse sõnas. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, eitus. Homonüüm - kirjas ja häälduselt ühtemoodi sõnad, nt. tee - tee Homofoon kirjas erinevad aga häälduselt samad sõnad, nt. müüja - müüa Homograaf kirjas ühtmoodi aga häälduselt erinevad sõnad, nt. palk - palk 6.Morfoloogia e vormiõpetus on keeleteaduses grammatika haru, mis tegeleb sõnavormidega nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid. Morfeem on väikseim tähenduslik üksus lauses (foneem väikseim tähendust eristav). Morfeemide liigid: · vabad / seotud · esinevad ka üksi / üksi ei esine · (juured ja) tüved / afiksid
annaabi.ee 
