Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hoiustamissüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hoiukohad, hoiukohtade, selliselt, fifo, lifo, liituv, efektiivseks, efektiivsust, vigade, kaubad, tõstuki, missugust, põhimõtetest, hoiustamine, kombineeritud, ladudes, parima, paindlikkus, lähenemine, saavutataksevahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 13. Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi. Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Erimõõduliste kaupade laod-kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või konstruktsioonidel. Pakendi iseloom ja eripära: peenkauba laod, alusekauba laod, plaatkauba laod, kangkauba
2. Selgitada, mida tähendavad põhimõtted ,,mees kauba juurde" ja ,,kaup mehe juurde"? 3. Miks võivad tänapäevased poolautomaatsed laosüsteemid osutuda lõppkokkuvõttes nende soetajale kasulikumaks kui manuaalsete tehnoloogiate ja suure hulga inimtööjõu kasutamine? 11.6. Ladude jaotus muude tunnuste alusel Ladusid jaotatakse eri tüüpidesse ka mitmete muude tunnuste alusel. Hoiukohtade suu- ruse ja eripära järgi jaotatakse laod kaubaaluseladudeks, peenkaubaladudeks ja eri mõõtu kau- pade ladudeks. Kaubaaluse ladudes hoitakse kaupa eri mõõduga kaubaalustel, mis on paigutatud kaubaaluste riiulitele või virnadesse. Ühe hoiukoha ruumala on enamasti vahemikus 1,02,0 m3. Peenkaubaladudes hoitakse kaupa peenkaubariiulitel, kus ühe hoiukoha ruumala on tavapäraselt vahemikus 0,20,3 m3 .
osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke · tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt · kaubaalused on paigutatud hoiukohtadle korrapäraselt, aluste esiservad on ühel joonel. 12. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühiku omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 13
· tükikaubad (kastid, karbid jne.) · kangkaubad (torud, latid, vardad jne.) · plaatkaubad (erinevatest materjalidest ehitusplaadid jne.) · nõukaubad (vedelikud vaatides ja kanistrites) · rullkaubad (kaabel, lehtmetall jne.). 5. Tööalad: · vastuvõtuala, · konsolideerimise ja sisestamisala, · ühitamisala, · pakkimisala, · loovutusala, · klienditeenindus, · lisateenuste tootmiseks vajalikud alad, · kontoriruumid 6. Hoiukohtade süsteemid · ühe kliendi kaubad hoiustatakse laos kindlas piirkonnas · sarnased või ühe rühma tooted hoiustatakse ühes piirkonnas · ühesugust erikäsitsemist (tõstuki lisaseadme kasutamine jne) nõudvad tooted hoiustatakse ühes piirkonnas · ABC - analüüsi alusel rühmitatud tooted hoiustatakse selliselt, et mingi kindla rühma tooted asuvad ühes piirkonnas · tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad alumistel riiulikorrustel ja harvemini
........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8 6.INVENTEERIMINE................................................................................................................9 7.HOIUSTAMINE, HOIUSTAMISSÜSTEEMID JA HOIUKOHTADE HOOLDAMINE ...10 8.LAOTÖÖ KORRALDUS......................................................................................................12 9.LAO PLANEERIMINE, LAOTEHNIKA JA -TEHNOLOOGIAD..................................... 14 10.PUHASTUSTÖÖD LAOS.................................................................................................. 18 11.KLIENDITEENINDUS.......................................................................................................19 12
maksimaalne täiteaste? 4. Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurendamine kaubaühiku veokulusid? 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele Kuna teatud osa saabunud kauba väljastamisega on enamasti kiire, tuleb kaup paigutada kohe pärast vastuvõtmistoimingu lõpetamist hoiukohtadele riiulitel, virnas või põrandakohal. Selleks vajatakse hoiukohtadele paigutamise lehte. Kui laoprogrammist pole võimalik seda koos toote- ja hoiukohtade infoga printida, tuleb kasutada vastavat dokumendivormi, millele saab vajaliku info märkida korrastatult ja korrektselt. Pole õige kasutada selleks valget paberilehte, kuna siit võivad saada alguse mitmed vead. Kui arvutiprogrammist prinditakse hoiukohtadele paigutamise leht, mis sisaldab saabunud tooteartiklite ja koguste loetelu ning soovituslikke hoiukohtade aadresse, saadakse parim võimalik tulemus. Vigu tehakse
täiteaste? 4. Kuidas mõjutab veoühiku koormaruumi täiteaste suurendamine kaubaühiku veokulusid? 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele Kuna teatud osa saabunud kauba väljastamisega on enamasti kiire, tuleb kaup paigutada kohe pärast vastuvõtmistoimingu lõpetamist hoiukohtadele riiulitel, virnas või põrandakohal. Selleks vajatakse hoiukohtadele paigutamise lehte. Kui laoprogrammist pole võimalik seda koos toote- ja hoiukohtade infoga printida, tuleb kasutada vastavat dokumendivormi, millele saab vajaliku info märkida korrastatult ja korrektselt. Pole õige kasutada selleks valget paberilehte, kuna siit võivad saada alguse mitmed vead. Kui arvutiprogrammist prinditakse hoiukohtadele paigutamise leht, mis sisaldab saabunud tooteartiklite ja koguste loetelu ning soovituslikke hoiukohtade aadresse, saadakse parim võimalik tulemus. Vigu tehakse
Vastus: Siirdamistõstukid töötavad enamasti suure osa ajast laadimisrampidel, autofurgoonides, treilerites ja konteinerites www.logiproff.com/popFile.php?id=112 13.Kirjeldada komplekteerimistõstukeid. Vastus : Madalkomplekteerimistõstuk Kasutatakse tükikauba komplekteerimisel esimeselt ja teiselt riiulikorruselt. Tõstuki kasutamiseks on vaja kauba paigutuse süsteem muuta selliseks, et komplekteerimiskohad ehk aktiivsed hoiukohad, asuvad esimesel ja teisel korrusel ning reservkohad kõrgemal. Keskmiste kõrguste komplekteerimistõstuk Kasutatakse kõrgelt komplekteerimiseks (24 riiulikorrus) madalates ladudes. Tõstuk on kompaktne ja efektiivne. Hind on võrreldav liikuvmastiga tõstuki hinnaga. Tõstuki kasutamisel eeldatakse, et komplekteerimiskohad asuvad kõikidel riiulikorrustel, ehk tegemist on laoga, kus on suur tootenomenklatuur ja tükikauba komplekteerimine toimub kõrgetelt riiulikorrustelt. Juht seisab
%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf 5 http://www.estonian- warehouse.com/eraamat/Ladudes_kasutatavad_seadmed/Tostukid/Tugiratastostukid/ 8. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini? Tugiratastõstukeid ehk virnastajaid kasutatakse madala ja keskmise intensiivsusega töödel virnastamiseks, riiuli hoiukohtade teenindamiseks ja maha- või pealelaadimistöödeks. Need sobivad kasutamiseks väiksemates ladudes, tootmisettevõtetes, kauplustes ja supermarketites lühikestel või keskmistel distantsidel. Kõikide tugiratastõstukite kasutamisel eeldatakse, et kauba paigutamisel teisele riiulikorrusele ja kõrgemale kasutatakse esimesel korrusel standardseid kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole ühendatud alt laudadega, sest tugirattad liiguvad aluse
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal
vilunud“; vanasti kasutati sõjaväes ametinimetusena, kes vastutasid vägede varustamise eest kõige vajaminevaga; sama Prantsusmaal vägede liikumise planeerimine jne - > enamus Euroopa armeed said sellise nim ametikohad. Kuni 20nda sajandini ainult militaarmaailmas kasutusel olnud termin. Tähtsal kohal konkurentsis, ajalooliselt on märgata, et kui kiire konkurentsi tõusul hakatakse logistikat efektiivsemaks muutma, sest kõik muud pidepunktid on juba viidud nii efektiivseks kui võimalik. Sama kehtib ka majanduslanguse puhul, kus saab kulusid vähendada logistika optimeerimisega. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Kiisler ptk 1 kl 51-70 Kiisler ptk 2 süsteemsus logistikas lk 71-78 Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid (slaid 69-), kogukulude kontseptsioon lk72, kulude kompromiss 74,
järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. ADR (1) (ADR (1)) Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna " Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks," mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent)
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
vahel; Pärsitud infovoog ja koostöövõime; Ebakindlus ja viivitused; Keerulisem planeerida; Olulise info kadumine ebaolulise alla; Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus. Tulemus: madalam konkurentsivõime Integratsioon tarneahelas- Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonna sees, osakondade vahel kui ka ettevõtete vahel tarneahelas. Läbi integratsiooni tarneahelas on võimalik kas paremini maksimeerida efektiivsust või suurendada lõppkliendi saadavat väärtust. Vertikaalne integratsioon- selgitab kui palju üks organisatsioon omab tarneahelat. Ostab osalusi teistelt ettevõtetelt, kes on tarneahelas (tarnijad, transpordi ettevõtted, tööstusettevõtted) või luues ise uue ettevõtte tarneahelasse. Ntx tööstusettevõtte oma transpordiettevõte. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine 3 tüüpi väärtus- 1. Tootmine - vormi kasulikkus. )
(TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. AGILE ehk nobeda logistika märksõnad: pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. Säästliku tootmise nimetus tuleb põhimõttest kasutada palju vähem ressursse,
optimeerida tarneahela kui terviku tulemusi. 13. Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas. LEAN : Säästliku (kerge) tarneahela põhieesmärgiks: toimimine minimaalsete kuludega, et saada toote võimalikult madalat müügihinda. Kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. AGILE : Nobeda tarneahela põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele. Eesmärk pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring,
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
ka juhtimisobjekti rollis, kuivõrd just nende poolt ja nende kaudu pannakse liikuma kõik see, mis on loodud ükskõik millises ühiskonnas või ettevõttes. Selles mõttes tähendab juhtimine alati ennekõike üksteisega mingil viisil seotud inimeste juhtimist. 1.1.2. Juhtimise koht ja roll Tuntud juhtimisteoreetik, ameerika teadlane Peter Drucker rõhutab: ,,Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks"4. Selles väites kajastuvad selgesti igasuguse organisatsiooni juhi peamised ülesanded, mille täitmise järgi tema üle otsustatakse, tema tegevust hinnatakse, määratakse töötasu suurus, viiakse kõrgemale või madalamale ametikohale: juht peab tagama temale alluvate inimeste ja organisatsioonide efektiivse (viljaka) töö. Juhtimist peetakse erilist liiki tegevuseks, kuna inimühiskonnas eraldus see tegevus muudest tegevustest: osa
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
