Kasutatakse enamasti juhtudel, kui ühe toote laoseisu maht ruumalaühikutes on vähem kui 0,5 kuupmeetrit. 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Vastus : . Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasitagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel. Kuna tugiratastega aluse vahedesse ei sõideta, vajab tõstuk töötamiseks laia vahekoridori (2,73,0m). Enamik tõstukitest on varustatud ka külgnihutamisseadmega, mis võimaldab kaubaaluse paigutamisel riiulikohale korrigeerida aluse asendit külgsuunas.
Sellistel puhkudel annab parima võimaliku tulemuse tavaliselt paindlikkus ja toote- ning kliendipõhine lähenemine hoiustamisviiside rakendamisel. Toodete paigutamisega on vaja pürgida selle poole, et sagedamini liikuvad tooted paigutatakse alati neile kõige enam sobivatele hoiukohtadele, millega saavutatakse: komplekteerimisteekondade lühenemine (tooted paiknevad lähestikku); liikumisteekondade lühenemine hoiukohale paigutamisel. Toodete liikumissageduse mõõtmisel arvestatakse väljastuskordade arvu ajaühikus (päev, kuu, kvartal, aasta). Kasutatud materjal http://e-ope.khk.ee/oo/hoiustamissysteemid/index.html
Suurtes ladudes kasutatakse peenkaubariiuleid ka läbi kahe ja kolme riiulikorruse. Tavaliselt toimub suuremate kaubakoguste üles-alla toimetamine sel juhul liftidega. 5. Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed.Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus, kuna mast liigub horisontaal asendis edasi-tagasi koos kaubaalusega, on tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt,tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2-3,2t. Mootori võimsused on tavaliselt 4-6kW ,hüdraulika mootorite võimsused on 10-11 kw ja kiirematel mudelitel on liikumiskiirus kuni 12km/h 6. Kaubaaluste paigaldamine kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, ilma et tugiratastega esimese korruse hoiukohale peaks sõitma. 7. Tugiratastõstukite puhul eeldatakse, et kauba paigutamisel teisele riiulikorrusele ja
d) juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel 2. Mis ei ole tavaline kauba käsitlusega seotud tegevus? a) Kaubale lisaväärtuse loomine b) Kauba markeerimine c) Kauba hävitamine d) Kauba inventeerimine 3. Mis tegevus on kauba vastuvõtul tavaliselt kõige ajamahukam a) Kauba laadimine b) Dokumentide haldus c) Kauba markeerimine d) Kauba kontroll 4. Kaupade hoiukohale paigutamisele eelnevalt on kõige olulisem... a) Kaupade iseloom b) Kaupade hulk c) Hoiukohtade asukoht d) Hoiustamise planeerimine 5. Mis on läbivooluriiulite kasutamise eelis? a) Ruumi kokkuhoid b) Inventuuride läbiviimise lihtsus c) Madal investeering 6. Missugusel järgneval juhul on kõige mõttekam virnastamise tehnoloogiat kasutada? a) Kartongpakendis mahlade puhul
suured. Kasutamisel on puuduseks väike paindlikkus ja asjaolu, et esimese korruse kaubaalused peavad olema paigutatud kohtadele alati väga täpselt. Sellest sõltub ülemistel korrustel olevate aluste käsitsemise lihtsus. Pöördkahvliga tõstukid Pöördkahvliga tõstukeid kasutatakse kõrgete ladude kitsastes vahekoridorides (1,7m). Tõstuk sõidab vahekoridoris risti pööramata ja kaup paigutatakse hoiukohale tõstuki kahvleid 90° pöörates. Tõstuki suunamine kitsas koridoris toimub siinide abil, mis on kinnitatud riiulipostide ette või induktsiooni teel. Need tõstukid on valmistatud arvestusega, et koormusi tuleb tõsta kuni 8 - 9 riiulikorrusele. Selleks, et suurel kõrgusel oleks kauba paigutamine ja haaramine võimalik, on pöördkahveltõstukid varustatud videokaamerate ja monitoridega. Ka kuuluvad tõstuki põhivarustuse hulka erinevad turvaseadmed. Toodetakse tõstejõuga 1,0t - 1,5t
%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf 6. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini? Liikuvmastiga tõstuk - Madalates, laiade vahekoridoridega ladudes enim kasutatav tõsteseade, mille eelisteks on universaalsus ja paindlikkus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis ette- ja tahapoole koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid riiulikorrustele distantsilt, hoiukohale sõitmata. http://wiki.eek.ee/index.php/Liikuvmastiga_t%C3%B5stuk 7. Kirjeldada tugiratastõstukit. Tõstekõrgus on vahemikus 3–6 m, keskmine tõstetava koorma kaal 400–500 kg, maksimaalne aga 1600 kg. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf 5 http://www.estonian- warehouse
· hoiukohtadele paigutamine, ümberpaigutamine ja komplekteerimine ei tohi üksteist segada · kaubavood laos peaksid kulgema nii, et oleks võimalikult vähe kohti, kus tõstukite liikumise trajektoorid ristuksid · tuleb hoiduda kauba ümberpaigutamisest ühelt hoiukohalt teisele see on tühi töö, mille eest keegi ei maksa. Kaup paigutatakse kohe pärast vastuvõtmist õigele hoiukohale ja jääb sinna kuni väljastamiseni · kaup võib paikneda laos ainult kolmes eri kohas: vastuvõtualal, hoiukohal või loovutusalal - rohkem võimalusi ei tohi olla · komplekteerimisel peaks olema korraga käsil palju erinevaid tooteartikleid 5 3. Pakendiliigid ja transpordipakendi koostamine Tarbijapakend on toote lõpptarbijale mõeldud pakend
2) plast; 3) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; 4) metall; 5) puit; 6) muu materjal. 17. Kuidas vähendada pakkimisest tekkivat keskkonna kahjustamisest? Üks võimalus on vähendada pakendamist, teine suurendada korduskasutust. 18. Mis kasu lisab kaubaalus ja konteiner? *Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend (vähendab laadimis- ja laooperatsioonidele kuluvat aega). Ta võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohale toimetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. *Konteinerit on võimalik kasutada kõikide veoliikide mere-, raudtee-, lennu- ja maanteeveo puhul. Vedamisel tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümber laadimata. Konteinerid on kavandatud kordusvedudeks ja nad on tõstukitega hõlpsasti teisaldatavad. . 19. Millised pakkimist puudutavad seadused on Eestis? Eesti Vabariigis on välja antud järgmised seadused: pakendiseadus, pakendiaktsiisi
3600mm 4-le EUR alusele 2300mm 2-le FIN alusele 3400mm 3-le FIN alusele Kaubaaluste vahe 10cm. Kaubaaluse ja posti vahe 10cm. Eelised: · tõstukite liikumine vahekoridorides on kiire; · samaaegselt on võimalik ühes vahekoridoris viia läbi erinevaid toiminguid (paigutada kaupa hoiukohale ja komplekteerida); · kiiresti liikuvate toodete hoiustamisel riiulite vahekoridoris ei teki ´´pudelikaelu´´; · alumiselt riiulikorruselt on võimalik komplekteerida käsikäru kasutades; · vahekäikude kasutamine on paindlik ja efektiivne (tõstukid võivad teineteisest mööduda); · võimalik on kasutada eri tüüpi tõstukeid. Ainsaks puuduseks on efektiivne ruumikasutus. Vahekoridoride laiused:
· lao 100%-lise täiteaste juures ei vähene käsitsemise efektiivsus · Ruumi ühesuguse põrandapinna ja kõrguse juures on võimalik alusekoha siirderiiulitega saavutada kuni 70% parem ruumikasutus, võrreldes madalate riiulite ja laiade vahekoridoridega laoga. 30. Kirjeldada pöördkahveltõstukit. Pöördkahvliga tõstukeid kasutatakse kõrgete ladude kitsastes vahekoridorides (1,7m). Tõstuk sõidab vahekoridoris risti pööramata ja kaup paigutatakse hoiukohale tõstuki kahvleid 90° pöörates. Tõstuki suunamine kitsas koridoris toimub siinide abil, mis on kinnitatud riiulipostide ette või induktsiooni teel. Need tõstukid on valmistatud arvestusega, et koormusi tuleb tõsta kuni 8 - 9 riiulikorrusele.Selleks, et suurel kõrgusel oleks kauba paigutamine ja haaramine võimalik, on pöördkahveltõstukid varustatud videokaamerate ja monitoridega. Ka kuuluvad tõstuki põhivarustuse hulka erinevad turvaseadmed.Toodetakse tõstejõuga 1,0t - 1,5t
meste juhtimisel ja osavõtul. Manuaallaod on maailmas kõige levinum laotüüp ning jääb selleks tõenäoliselt veel mitmeks aastakümneks. Poolautomaatladudes tehakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid arvuti või inimese vahetu käsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti hoiuühiku (plastikust kast, kaubaalus jne) viimisega hoiukohale ja/või kauba toimetamisega komplekteerija juurde. Laotöötaja osaleb vahetult laotoimingutes, laadib kaupa maha, teeb vastuvõtukontrolli, pakib, väl- jastab ja inventeerib. Automaatladudes teevad kõrgtehnoloogilised seadmed ja automaatselt töötavad voolu- liinid inimese osavõtuta enamiku järjestikustest laooperatsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti
selle tootmine lõpetatakse. Lõpptellimus peab olema piisava suurusega, et rahuldada prognoositav nõudlus lähitulevikus. Lükandmastiga tõstuk (Reach truck) Lükandmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on kasutamise suur universaalsus ja paindlikkus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasi tagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel Ladustamisala Piirkond laos (keskmiselt 75-80% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade hoiustamiseks. Ladustamisala hulka loetakse ka riiulite vahelised koridorid, kuna ilma nendeta pole hoiukohtade kasutamine laos võimalik
korraga vastavalt saabumisajale. 66. Kuidas paiknevad hoiukohad aktiiv- ja reservkohtae süsteemi kasutamisel? Aktiivkohad paiknevad väljastamisala läheduses esimestel riiulikoruustel ja areservkohad nende läheduses ülemistel riiulikohtadel. 67. Kuidas toimib pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteem? Toodetel puuduvad kindad hoiukohad , saabuvad tooted paigutatakse laos parajasti vabadele hoiukohtadele. Kindel toode võib sattuda alati erinevale hoiukohale. 68. Mis hoiukoht on komplekteerimiskoht ja kuidas toimub selle täitmine? Aktiivkoht on komplekteerimiskoht. 69. Kuidas on õige pigutada laos sagedasti liikuvad tooted? Alumistele riiulikorrustel väljastamisala lähedal. 70. Millist hoiukohtadesüsteemi kasutatakse kõige rohkem suure ringlemissagedusega hulgikaubanduse ladudes? Pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteemi 71. Kuidas oleks õige paigutada kaupu hoiukohtadele nii, et komplekteerimistöö efektiivsus
veopakendi hulka ja EV pakendi ja pakendijäätmete direktiivid talle ei kehti. 1.3.1. Kaubaalus 1.3.1.1. Kaubaalus kui pakendi osa Tõstukite ilmumisega hakati tööstuses ja laonduses kasutama väikest platvormi kaupade ühest kohast teise siirdamiseks. Sellest arenes kaubaalus. Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend 8 vähendab laadimis- ja laooperatsioonidele kuluvat aega). Ta võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohale toimetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. Mõõtmistega on selgitatud, et kaupade mahalaadimine sõidukilt ilma aluseta ja paigutamine alusele hoiustamiseks nõuab kuus korda rohkem aega, võrreldes sellega, kui kaup on koormaruumis alusel. Sama kehtib pealelaadimise kohta. Kaubaaluste kasutamine võimaldab tõhustada logistilisi operatsioone järgmiste abinõudega: · Moodustada kaubast pakmeühikuid ja transportida ning käsitseda kaupu kompaktseina
Hoiustamissüsteemide ülesandeks on määrata kaupadele hoiukohad selliselt, et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Kindlad hoiukohad- Iga erinevat toodet hoiustatakse kindlaks määratud hoiukohal või hoiukohtadel. Pidevalt muutuvad Hoiukohad-Toodetel puuduvad kindlad hoiukohad, saabuvad tooted paigutatakse laos parajasti vabadele hoiukohtadele. Kindel toode võib sattuda alati erinevale hoiukohale. ABC analüüüsi alusel määratud hoiukohad- tooted paigutatakse hoiukohtadele vastavalt ABC- analüüsi tulemustele. A- rühma tooted paigutatakse võimalikult pakkimis- ja loovutusala lähedale, tükikauba komplekteerimisel ka madalatele( 1. 2.) riiulikorrustele. Tootevaliku järgi määratud hoiukohad- Sarnased või ühte tooterühma kuuluvad tooted paigutataskse lao ühte piirkonda. Käsitsemisviisi järgi hoiukohad- Ühesugust käsitsemist nõudvad tooted hoiustatakse lao ühes
3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks? 4. Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis? 5. Miks on vaja toodete liikumised registreerida laoarvestusprogrammis võimalikult kohe pärast liikumisi? 11. Hoiustamine, hoiustamissüsteemid ja hoiukohtade hooldamine Hoiustamine on laotöö toiming, mis algab hetkest, mil kaup paigutati hoiukohale ja lõpeb selle komplekteerimisega väljastamiseks. Nende kahe sündmuse vahele võib jääda mõni tund või mitu aastat. On selge, et kui tooted seisavad laoriiulil kuid, ladestub neile rohkem või vähem tolmu. Aegumistähtajaga toodete puhul võib tähtaeg vahepeal mööduda ja tooted muutuda realiseerimiskõlbmatuiks. Esimesel riiulikorrusel põrandal hoiustatavad kaubad võivad saada vigastusi tõstukitelt, nende ümber võib tekkida pakkekile, kartongi ja
laosaldod? 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks? 4. Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis? 5. Miks on vaja toodete liikumised registreerida laoarvestusprogrammis võimalikult kohe pärast liikumisi? 11. Hoiustamine, hoiustamissüsteemid ja hoiukohtade hooldamine Hoiustamine on laotöö toiming, mis algab hetkest, mil kaup paigutati hoiukohale ja lõpeb selle komplekteerimisega väljastamiseks. Nende kahe sündmuse vahele võib jääda mõni tund või mitu aastat. On selge, et kui tooted seisavad laoriiulil kuid, ladestub neile rohkem või vähem tolmu. Aegumistähtajaga toodete puhul võib tähtaeg vahepeal mööduda ja tooted muutuda realiseerimiskõlbmatuiks. Esimesel riiulikorrusel põrandal hoiustatavad kaubad võivad saada vigastusi tõstukitelt, nende ümber võib tekkida pakkekile, kartongi ja pakkelindi
Peenkaubaladudes on tööalade pindala 15-20%. 1. Konventsionaalne ladu. Kaubaaluseriiulitega ladu, mis koosneb moodulitest (külgraamid, talad, nii riiulite sügavus kui kõrgus on suures osas ja lihtsalt reguleeritav. Riiulite kõrgus tavaliselt 3-12 m. riiulitalad kannavad tavaliselt koormust 850-1200 kg kaubaaluse kohta Eelised: otseligipääs kõikidele hoiukohtadele aluseid saab siirdada ilma teisi aluseid ümber paigutamata inventuuri tegemine lihtne, kuna igale hoiukohale otseligipääs universaalne, võimalik ladustada erineva suuruse ja kaaluga kaubaaluseid riiulitalade kõrgust saab suhteliselt hõlpsalt muuta või neid lisada / eemaldada riiulikomponendid kergestiasendatavad (näiteks kõverakssõidetud raamid lihtsalt paigaldatav tõstukite liikumine reavahedes küre, head 2. Peenkaubariiulid. Enamasti tegemist tavaliste avatud lao riiulitega. Riiulite tüüpiline kõrgus 2- 2,3m, sektsiooni laius 1 m, räulite kõrgus 0,3-0,5m
(2) Majandusministri määrusega kehtestatakse: 1) nõuded kemikaali käitlemise seadmele, lähtudes kemikaali ohtlikkusest ja käitlemisviisist; 2) ohtlike ettevõtete ohtlikkuse kategooriad ning kemikaalide summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära arvutamise juhend; 3) ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele. (3) Teede- ja sideministri määrusega kehtestatakse, lähtudes kemikaali ohtlikkusest: 1) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas, lennujaamas; 2) nõuded veovahendile; 3) tervisele, varale või keskkonnale kemikaalist johtuda võiva kahju vältimist või vähendamist võimaldavad nõuded veose jälgimisele ning veole teedel, veeteedel, õhu kaudu ja posti teel. (4) Siseministri määrusega kehtestatakse:
(2) Majandusministri määrusega kehtestatakse: 1) nõuded kemikaali käitlemise seadmele, lähtudes kemikaali ohtlikkusest ja käitlemisviisist; 2) ohtlike ettevõtete ohtlikkuse kategooriad ning kemikaalide summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära arvutamise juhend; 3) ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele. (3) Teede- ja sideministri määrusega kehtestatakse, lähtudes kemikaali ohtlikkusest: 1) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas, lennujaamas; 2) nõuded veovahendile; 3) tervisele, varale või keskkonnale kemikaalist johtuda võiva kahju vältimist või vähendamist võimaldavad nõuded veose jälgimisele ning veole teedel, veeteedel, õhu kaudu ja posti teel. (4) Siseministri määrusega kehtestatakse:
Paarisriiulite sõrestike vahele on soovitatav jätta vähemalt 30 cm laiune vahe. Riiulite horisontaaltalasid valmistatakse üldjuhul järgmiste pikkustega: Kaubaaluste vahele riiulitel ja kaubaaluse ning riiuliposti vahele peaks jääma aluse paigu- tamisel hoiukohale 80–100 mm vahe. Kaubaaluseriiulitel on võimalik hoiustada ka kaupu ilma alusteta. Toodetakse mitmesugu- seid lisadetaile, nagu plekist riiuliplaadid, võreplaadid, risttalad, vaaditoed ja kaablitrumli hoidjad. Riiulikonstruktsioonide külge saab kinnitada spetsiaalse moodulmõõtudega turvavõre, mis takis-
27.02.2009] § 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus (1) [Kehtetu - RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 1) [kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) [kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] 3) [kehtetu - RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.06.2009] 4) [kehtetu - RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele, samuti erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord;
27.02.2009] § 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus (1) Sotsiaalministri määrusega kehtestatakse: 1) [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 jõust.19.11.2004] 2) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 jõust.1.04.2003] 3) [Kehtetu RT I 2009, 12, 74 jõust. 1.06.2009] 4) [Kehtetu RT I 2006, 28, 209 jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 jõust.19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord;
27.02.2009] § 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus (1) [Kehtetu - RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 1) [kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) [kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] 3) [kehtetu - RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.06.2009] 4) [kehtetu - RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele, samuti erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord;
27.02.2009] § 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus (1) Sotsiaalministri määrusega kehtestatakse: 1) [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] 3) [Kehtetu RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.06.2009] 4) [Kehtetu RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile ; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord ;
annaabi.ee 
