Tööleht USA 19.s Millistelt riikidelt ostis/haaras USA alasid. Nimeta vähemalt 3 riiki ja 3 uut osariiki läänerannikul ja 3 USA kesk- ja lõunaosas. Ostis/haaras Prantsusmaalt, Hispaanialt, Inglismaalt ja Mehhikolt. · riigid Aska (Venemaalt ostetud), Hawaii (liidedi 1898). · uued osariigid läänes California (vallutati Mehhikolt), Washington (Inglismaa andis selle neile), Orgegon (loovutas Inglismaa). · uued osariigid kesk- ja lõunaosas Texas (Mehhikolt saadi), Lousiana (osteti Prantsusmaalt), Florida (osteti Hispaanialt). Millised asjaolud soodustasid Metsiku Lääne hõlvamist ameeriklaste poolt?
ESIMENE SLIDE 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid
Iirlased olid katoliiklased, Inglased aga protestandid, näljahäda. Vaene piirkond jne. 6. Keda toetasid föderalistid/demokraadid Ameerkias? Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7. Iseloomusta Ameerika lõuna- põhjaosariikide majanduslikku elu - Põhjaosariigid: Farmerid, tööstus oli arenenud, Lõunaosariigid: Istandused, vähe arenenud tööstus. 8. Millistelt riikidelt sa Usa mõned osariigid? Prantsusmaalt, Inglismaalt, Mehikolt, Hispaanialt, 9. Iseloomusta Aleksander I valitsejana tema ajal toimus palju reforme, liivi- ja eestimaal kaotati pärisorjus, valitsemisaja lõpus pääses võimule tagurlus. 10. Milliseid talureforme viidi läbi Eestimaal ja Liivimaal erinevatel aastatel? 1802. Eestimaal võeti vastu talurahvaseadus,1816. kaotati eestis pärisorjus, 1819. kaotati see Liivimaal, 11. Iseloomusta klassitsismi ja romantismi Klassitsism: pöörati suurt
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks
keeles entente tuleb liidu nimetus Antant · Konfliktid Saksamaaga Maroko pärast 1906 ja 1913 · Prantsusmaa oli Venemaa peamine võlausaldaja Venemaa · Absoluutne monarhia, keiser Nikolai II · Kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-05 ja ebaõnnestunud revolutsioon 1904-05 USA · Majanduslikult kõige võimsaim riik · USA püüdis kõrvale jääda võimalikest konfliktidest · Aktiivne Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, hoides eemale Euroopa riike ja nende kaupu · 1898 vallutas USA Hispaanialt Kuuba ja Puerto Rico ning Filipiinid Jaapan · Valitses keiser Mutsuhite-Meiji, valitsusajal muutus Jaapan tugevaks imperialistlikuks riigiks · Tõestas sõjalist võimsust Vene-Jaapani sõjas sai Lõuna Mandz´uuria · 1910 annekteeris Jaapan Korea Itaalia · Heaolutase Euroopa madalamaid · Katsed luua impeeriumit olid edutud Austria-Ungari · Habsurgide kaksikmonarhia oli pidevas kriisis · keegi Euroopas ei teadnud mis saab riigist pärast Franz Joseph I surma
Kolonialismi ja koloniaalsüsteemi lagunemine · Suurbritannial tekkis üha rohkem raskusi oma koloniaalimpeeriumi kooshoidmisega (Inglise-Buuri sõda 1899-1902, Iiri küsimus, autonoomia- ja iseseisvusnõudmised Indias). · Saksamaa võitles lõplikult jagamata maailmanurkade pärast (Hiina, Maroko). · USA püüdis mitte sekkuda Euroopa konfliktidesse (isolatsionism), olles aktiivne Ladina-Ameerikas. · 19. sajandi lõpul vallutasid ameeriklased Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid · Prantsusmaa, kes otsis kompensatsiooni lüüasaamise eest Prantsuse-Preisi sõjas 1870- 1871, teostas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Indo-Hiinas. · Vene keisririigil olid tõsised koloniaalpoliitilised vastuolud Suurbritannia ja Jaapaniga (Vene-Jaapani sõda 1904-1905). · Itaalia huvid olid seotud enamasti Põhja- ja Kirde-Aafrikaga. · Koloniaalsüsteemi lagunemine saavutab hoo pärast Teist maailmasõda seoses:
asub üsna Assoori saarte lähedal. 5 Elades Portugalis, pakkus Kolumbus oma projekti jõuda Indiasse lääne poolt, kuningas Joao II-le, kes polnud sellest just vaimustuses. Nimelt 1483.- 1484. aasta vahemikus polnud kuningal mahti mõelda kaugekspeditsioonidele. Teda küll huvitasid edasised avastused Aafrikas, kuid läänesuunalised Atlandi-retked jätsid ta külmaks. Järgnes mitu äraütlemist, kuni lõpuks õnnestus Kolumbusel saada Hispaanialt kolm väikest laeva, et oma plaan teoks teha. Laevad mehitati ning 3.augustil 1492 lahkus Hispaania Palose sadamast väike eskaader, võttes suuna läände Indiat otsima. Kuu aega soosis neid soodne pärituul. 15.septembril silmasid Kolumbus ning tema meeskond midagi rohetavat, ent nende rõõm asendus peagi pettumusega. See ei olnud kauaoodatud maismaa, vaid Sargasso mere gigantne vetikateväli. 18.-20.septembril, nähes lääne poole lendavaid linnuparvesi, arvas meeskond, et
Kolooniate võitlus Pranstusmaaga (Elsass-Lotring), soovis saada valitsevaks Euroopas. AMEERIKA ÜHENDRIIGID Valitses vabariiklik kord kaheparteisüsteem (kord juhtisid riiki demokraatliku, kord vabariikliku partei esindajad). Majanduslikult võimas, huvi Aasia turgude vastu. Välispoliitika oli Euroopa suunas isolatsionalistlik ehk USA püüdis kõrvale jääda konfliktidest Euroopas ning mitte Euroopa suurriikide tülidesse sekkuda. Samas aga vallutas 1898 Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid seda selleks, et hoida eemale Euroopa riike ja nende kaupu oli USA aktiivne just Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. PRANTSUSMAA Prantsusmaal oli vabariiklik kord, riik oli toibunud lüüasaamisest 1870.- 1871.aasta Pranstuse-Preisi sõjast, oli palju parteisid. Alsace-Lorraine'i kaotamine ja suure kontributsiooni maksmine olid majandusele pärssivalt mõjunud, kuid Prantsusmaa sai taas jalad alla, Prantsusmaa oli kui maailmapank. Peamiseks
Seepärast nimetatakse Monroe doktriini sageli ka Isolatsionismiks. Isolatsionismi tekkel oli veel üks põhjus nimelt 19. sajandi alguses puhkes Lõuna- ja KeskAmeerikas vabadusvõitlus Hispaania ja Portugali ülemvõimu vastu. Põhjaameeriklased pidasid oma moraalseks kohustuseks lõunaameeriklasi selles võitluses toetada ja nad olid vastu, et eurooplased sekkuksid Ameerika mandrite siseküsimustesse. 1803. aastal osteti Prantsusmaalt Louisisana, 1819. aastal osteti Hispaanialt Florida. Põhja-Ameerika sisealadel tekkis rohkesti uusi osariike. Peamised sisepinged 19. sajandi 1. poolel: tsiviliseeritud idaranniku alad (eriti linnad) ja nn metsik lääs, vabad põhjaosariigid ja orjanduslikud lõunaosariigid. Lõunaosariikides vaadeldi orjust kui nende elustiili lahutamatut osa. Palju vaidlusi tekitas USA-s see, millised peavad olema Põhja-Ameerika sisemaal tekkinud uued osariigid: kas orjanduslikud või tuleb neid orjus juba kohe keelustada. 1819
a. presidendivalimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat Woodrow Wilson, kes lubas tõsiseid reforme. 1914. a. võetigi lõpuks vastu trustidevastane seadus, millega määratleti hinnapoliitikat, keelustati aktsiate kokkuostu konkurendi nõrgestamiseks jms. VÄLISPOLIITIKA. Tuginedes oma majanduslikule võimsusele, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. Suurriikliku vallutuspoliitika näiteks võib tuua Hispaania-Ameerika sõda (1898), mil Hispaanialt vallutati Filipiinid ja Kuuba. Eriti toetas seda Vabariiklik Partei. 2. SAKSAMAA RIIGIKORD. Saksamaal oli valitsevaks riigikorraks liberaalne konstitutsiooniline monarhia, kus viimane keiser Wilhelm II oli troonile asunud 1888. a. Uus riigipea oli veendunud, et keisri tahe on kõrgeim seadus riigis ning olnud 1890. a. erru saatnud senise riigikantsleri, keisririigi tegeliku looja O. von Bismarcki, algas Saksamaa sise- ja välispoliitikas uus ajajärk
et üksiki riik mandril liiga tugevaks ei muutuks. Inglismaast sai 19 saj. maailma suurim kolooniariik. Inglismaad ja tema kolooniaid hakkati kutsuma Briti impeeriumiks. Vallutatud kolooniad olid eelkõige odav tooraine allikas kasvavale tööstusele. Impeeriumi riigipeaks oli aga Inglise kuningas. Üldiselt hakkati aga asumaade valitsemisel üha rohkem tuginema kohalike suguharude võimuladvikule. TEEMA NR. 8 -- Osteti Hispaanialt Florida, Mehhikolt saadi sõjaga Texsas ja California, Prantsusmaal osteti 15 milj. dollari eest Lousiana maavaldus. Ühendriikide territoorium suurenes ligi kolm korda, ning juurde loodi 23 osariiki. Pärismaalased võtsid algul valgeid seal sõbralikult vastu, kuid valgete massililne juurdetulek muuutis olukorda. -- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada
rannikust. Vaba laevasõit. Igasugune majandustegevus ainult rannikuriigi loal.Avaookean- Kõigile kuuluv. Tegevus toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Pinnakihtides asuvad kalade peamised toidu- ja elupaigad. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei taha või ei saa ettenähtud mahus kala püüda, võib ta selle õiguse müüa teisele riigile. Nt. Austria ostab kalapüügiõigust Hispaanialt. Müüvad ka USA, Kanada, Aafrika riigid. Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid? Millised on eri mõõtmis- ja hindamisviiside eelised ja puudused? Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused hindamisviisid 1.Metsade pindala Ha/km2 Üldine ülevaade 2. Metsastus % Üldine ülevaade 3. Puiduvaru m3/tm Töömahukas ega näita
Kansas, Nebraska, Minnesota, Põhja- ja Lõuna-Dakota, New Mexico, Montana, Wyoming, Colorado, Louisiana · Võimaldab ,,tõelise" Kaug-Lääne asustamise 5. 1818 Leping SB-ga · 1818 USA ja SB (Kanada) uus piir: 49 laiuskraad · USA saab väikese territooriumi juurde · Lisaks Oregoni regiooni ühisala, mis jagatakse 1846 USA ja Kanada vahel 6. 1819 Florida ostmine Hispaanialt 7. Uued osariigid 1812-1821: · Lõunas: Louisiana, Mississippi, Alabama, Missouri · Põhjas: Indiana, Illinois, Maine (Uus-Inglismaal) · 1824 USA koosseisu 24 osariiki · Osariigi staatuse saamine võttis aega: nt. Louisiana 1803, Louisiana osariik 1812 8. Enne kodusõda (1836-1861) juurde veel tuli 10 riiki · 1861 USA-s kokku 34 osariiki
>sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjalisi kulutusi >aktiive Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, hoidis Euroopa riike ja kaupu Ameerikast eemal >elanikkonna kasv >1898. a vallutas Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filippinid > USA huvide kasv Aasia turgudel Jaapani esilekerkimise põhjused >keiser Mutsuhito rajas mahajäänud riigist tugeva riigi (kaasaegne tööstus, raudteed, maksusüst) >tõestab oma võimsust Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) koloniaalsüsteem >1880. aastatest kogu Aafrika Euroopa võimu alla va: *Etioopia-suutis ainukesena iseseisvuse säilitada *Libeeria-ameeriklased rajasid selle riigi oma endistele neegerorjadele tagasipöördumiskohaks
võimuletulek Venes ei lubanud Prantsusmaal Suurbritanniat täielikult isoleerida. 1801 sõlmis Prantsusmaa aga rahu Portugali ja Napoliga. 1801 oli W. Pitt – Prantsusmaa põhivaenlane – sunnitud Briti peaministri kohalt tagasi astuma ja uus PM Addington alustas 1801 prantslastega rahuläbirääkimisi. 1802 sõlmiti Amiensi rahu – prantslased taandusid Napolist ja Kesk-Itaaliast, britid loobusid oma vallutustest (va Tseilon, mis oli võetud Hollandilt, ja Hispaanialt võetud Trinidadist). Malta anti ordule tagasi. Pärast Amiens’i rahu katkes sõjategevus umbes aastaks. Siiski oli mõlemale poolele, st Napoleonile ja Inglismaale selge, et rahu on ajutine, sest Inglismaale oli põhimõtteliselt vastuvõetamatu Napoleoni üha laieneva impeeriumi domineerimine Euroopa mandril. Inglismaad alarmeeris ka Napoleoni püüd rajada inglastega võrdne laevastik ning piirangud briti kaubandusele.
Venemaa, UK, Austria ja Preisimaa kun.said aga vaid tegelikult otsuseid langetada- võtja riigid Suurriikide liit. 4 suurriiki hakkavad edaspidi probleeme lahendama rahumeelselt (Vene, Austria, Preisi + 1818 Pr.maa) Metternich ja tema põhimõtted. Austria kantsler, kes võõrustas Viini Kongressil viibijaid. Konservatiib. Pooldas restauratsiooni, taastada dünastiad, vana kord. Suurbritannia- võitis ennekõikke koloniaalvaldused, Mauriitius, Tobago, Hollandilt sai Kapimaa, Šeiloni Hispaanialt, Trinido, Joonia saared, Malta, Austria- kinnitati Lombardia, Veneetsia, anti juhtib roll Saksaliidus, Preisimaa- Rootsilt Pommer, kaotas suure osa oma Poola aladest , Rootsi (Bernadotte- vahetas õigel ajal pooli, algul oli Nap.armees)- sai Norra, kuid kaotas Soome ja Pommeri ja Venemaa- suurim saavutus oli Poola kuningriik, mille kun.kuulutati Aleksander I(autonoomsus jäi suureks), kinnitati Soome ja Besaraabia: saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart
4. Rootslased · 1637 Uus-Rootsi Delawares ... läheb inglaste kätte 5. Prantslased (inglaste peamised rivaalid) · Kanada aladel I püsikoloonia 1605, Quebec 1608 · Suure järvistu veetee mõõda Mississippi kuni Mehhiko laheni (New Orleans) · Vähe elanikke: karusnahakaupmehed · Prantsuse valdused piirasid nagu kuusirp Inglismaa kolooniaid: lahenduse toob rahuleping 1763: Prantsusmaa kaotab oma valdused SB-le , kes saab ka Florida Hispaanialt. Inglise kolooniad idarannikul: · 13 koloonia vöönd New Hapsirest kuni Georgiani; laius 150km · Põllumajandus · Poliitiline korraldus jälgis SB eeskujusid: esinduskogud; hääleõigus 50-70% valg.mees. · Probleemide allikaks on SB merkantilistlikud arusaamad koloniaalküsimustes: · PA kolooniad peavad tootma tooraineid emamaale ja ostma SB manufaktuuritooteid · Kolooniate maj. ärakasutamine
seadusega vastuolus olevad reklaamid. 33 4. TEISED RIIGID Tarbijakrediidi ettevõtete tegutsemistingimuste võrdlemiseks palus Rahandusministeerium EL liikmesriikidelt vastuseid, kuidas on nende riigis korraldatud tarbijakrediidi järelevalve ning kas on piiranguid antava krediidi intressimäärale või muudele kuludele. Jaanuaris 2014 tulid vastused Lätilt, Inglismaalt, Iirimaalt, Hispaanialt, Horvaatialt, Sloveenialt, Rumeenialt, Slovakkialt, Taanilt ja Austrialt. Kuna Taanis ja Austrias ei ole tarbijakrediidi andjatel registreerimis- või tegevusloa kohustust, ei ole neid käesolevas ülevaates täpsemalt kirjeldatud. Ülejäänud riikidest on alljärgnevalt antud lühiülevaade, mis hõlmab järgmisi aspekte: 1) järelevalve teostaja, 2) järelevalve sisu, 3) piirangud intressimäärale või krediidikulukuse määrale (kui on).
võimuletulek Venes ei lubanud Prantsusmaal Suurbritanniat täielikult isoleerida. 1801 sõlmis Prantsusmaa aga rahu Portugali ja Napoliga. 1801 oli W. Pitt – Prantsusmaa põhivaenlane – sunnitud Briti peaministri kohalt tagasi astuma ja uus PM Addington alustas 1801 prantslastega rahuläbirääkimisi. 1802 sõlmiti Amiensi rahu – prantslased taandusid Napolist ja Kesk-Itaaliast, britid loobusid oma vallutustest (va Tseilon, mis oli võetud Hollandilt, ja Hispaanialt võetud Trinidadist). Malta anti ordule tagasi. Pärast Amiens’i rahu katkes sõjategevus umbes aastaks. Siiski oli mõlemale poolele, st Napoleonile ja Inglismaale selge, et rahu on ajutine, sest Inglismaale oli põhimõtteliselt vastuvõetamatu Napoleoni üha laieneva impeeriumi domineerimine Euroopa mandril. Inglismaad alarmeeris ka Napoleoni püüd rajada inglastega võrdne laevastik ning piirangud briti kaubandusele.
annaabi.ee 
