Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik Haruldased liblikaliigid, kiilid Paljude lindude toidukoht Palju putukaid (1964.a. nt. Leiti ainuüksi 138 ämblikuliiki) Paljude imetajate toidukoht Niidutäpik Argyronome laodice Suur-kuldtiib Lycaena dispar Täname!
Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag ,
1. Antud kooslus tekib taimedest, loomadest, lindudest, putukatest ja kahepaiksetest. Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus
okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, sagedased on niidukäharik, harilik laanik, harilik viherik, lainjas lehiksammal. Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik Imetajad Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole
6. Iseloomusta loo- ja pärisaruniite kasvukoha ja tüüpilise taimestiku järgi. Looniit: kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veereziim, enamasti Lääne- ja Saaremaal, Liigirikas taimestik; kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda 8. Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii põhjaveest kui sademetest), 2) Järve kinnikasvamisel 9. Iseloomusta soo arengu etappe (elustiku kasvukohatingimused, mõned karakteersed taimeliigid)
9. Mis on puisniit ja kes seal kasvavad (8 taimeliiki)? * regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu * väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6. Hirsstarn 3. Punane aruhein 7. Harilik käbihein 4. Süstlehine teeleht 8. Madal mustjuur 10. Kui palju on Eestis soontaimi (+-100)? 1450 liiki 11. Kus võib sellist kooslust kohata? Ujuv penikeel, kollane võhumõõk, mürkputk, väike lemmel, konnaosi, luigelill, jõgikõõlusleht, pilliroog. Jõel ja jõekaldal 12. Kuidas nimetatakse metsatüüpi, mis kasvab jõgede üleujutusalal? Lammimets
Lõimise valem: 1 . Huumusprofiili valem: AO9 . Määramine: G(0) ehk küllastunud gleimuld. Tarna-angervaksa kasvukohatüüp. Alusmets on keskmise tihedusega. Sagedasemad on paakspuu, pihlakas, vaarikas, toomingas ja mage sõstar. Alustaimestikus kasvab angervaks, seakapsas, ojamõõl, soo-koertubakas, harilik metsvits, soomadar, ussilill, sõrm-, tupp-, hirsstarn, soo-, jänes-, püstkastik, luht-kastevars. Samblaid oli vähe, mis ei moodustanud pidevat samblarinnet. (Lõhmus, E. 2004). Kuna terve kvartal on liigniiske, siis on gleimullad terves kvartalis domineerivad. Puistu esimese rinde moodustas sookask ja teises rindes kasvas kuusk. Järelkasv: haab ja pihlakas. Lähtekivimiks on punakaspruun põhimoreen
Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud · Rohurinne- angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, sinihelmikas, jäneskastik, lubikas, tarnad ( tupptarn, harilik tarn, sõrmtarn, hirsstarn, raudtarn) Soometsad: · Puurinne-sookask · Puhmarinne- sookail,sinikas, kanarbik, kukemari, küüvits, hanevits, pohl ,jõhvikas · Rohurinne- tupp-villpea, rabamurakas, ümaraleheline huulhein, soopihl, ubaleht · Samblarinne- turbasamblad, karusammal, palusammal Mets mõjutab keskkonda: 1. Mets tasandab temperatuurikõikumisi- metsa ja lageda temperatuuride vahe võib ulatuda 11-17 kraadini 2. Mets vähendab tuule kiirust, kuid võib ka ise tuult tekitada 3
Metsad hõredate männikutega, IVVa, alustaimestk liigirikas Elustikus domineerivad lülijalgsed, vihmausside tegevus praktiliselt puudub (kadakas, lodjapuu, kuslapuu, mage sõstar, kibuvits, sarapuu jt.) ja varieeruva tihedusega. Lagunemine seenelise iseloomuga Alustaimestik: lubikas, vesihaljas tarn, hirsstarn, angerpist, tedremaran jt. Juurte sügavuti levikut takistab Ea ja veelrohkem Bf Samblaid vähe : metsakäharik, niiduehmik, roossammal, tähtsammal De 2,652,66 Mg cm-3, Hu sisseuhte korral väheneb, Fe sisseuhtel suureneb Dm 1,451,55 min. kihtides, Hu korral väheneb, Fe puhul suureneb Sügavamatel naadi kkt. salumetsad, kus domineerivad kaasikud ja kuusikud, esineb ka
sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. 3.3. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Taimestik – isel ntks lamba-aruhein, lubikas, jusshein, värvmadar, seaohakas, angervaks, mätastarn, lünktarn, hirsstarn. Loomastik. Selgrootud: sääsk, ämblik, ehmsetiivaline, kiil. Kalad ja kahepaiksed: haug, säinas, harilik kärnkonn, rabakonn. Imetajad: põder, metskits, rebane, kährik. Linnud: kiivitaja, mudatilder, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp. Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, lubikas, jusshein. Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein. Kuivad aasad: luht-kastevars, punane aruhein, aas-rebasesaba, harilik aruhein.
soodustanud ka pehmed talved (puudub jää kulutav tegevus). IV Soostuvad rohumaad on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Soostuvad niidud on üleminekukooslused aruniitude ja soorohumaade vahel. Eristatakse rohketoitelisi (liigirikkaid) ja vähetoitelisi (liigivaeseid) soostuvaid rohumaid. Taimestikus esineb ohtralt tarnu ja sootaimi. Tavalised on harilik tarn, hirsstarn, luht- kastevars, tedremaran, angervaks, peetrileht jne. V Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed. Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Mahajäetud pealtparandatud või kultuurrohumaade eristamine arurohumaadest tugineb taimkattele ja kasutusajaloole. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Kultuuristamisest
Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba- aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar, niiduehmik, metsakäharik, harilik roossammal, lainjas lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu, türnpuu, sarapuu, paakspuu) Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal)
jää kulutav tegevus). IV Soostuvad rohumaad on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Soostuvad niidud on ülemikukooslused aruniitude ja soorohumaade vahel. Eristatakse rohketoitelisi (liigirikkaid) ja vähetoitelisi (liigivaeseid) soostuvaid rohumaid. Taimestikus esineb ohtralt tarnu ja sootaimi. Tavalised on harilik tarn, hirsstarn, luht-kastevars, tedremaran, angervaks, peetrileht jne. V Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed. Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Mahajäetud pealtparandatud või kultuurrohumaade eristamine arurohumaadest tugineb taimkattele ja kasutusajaloole. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat
(puudub jääkulutav tegevus). IV Soostunud rohumaad on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turba horisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodilist eüleujutuste piirkonda. Soostuvad niidud on ülemikukooslused aruniitude ja soorohumaade vahel. Eristatakse rohketoitelisi (liigirikkaid) ja vähetoitelisi(liigivaeseid) soostuvaid rohumaid. Taimestikus esineb ohtralt tarnu ja sootaimi. Tavalised on harilik tarn, hirsstarn, luht-kastevars, tedremaran, angervaks, peetrilehtjne. V Soorohumaad turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed. Järvede tüübirühmad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved. Veemineraal-, biogeensete-ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja-ja Lõuna- Eestis(Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest
Soodne toime on täheldatud ka hingamisteede haiguste, reuma, podagra, sapipõie ja neerukivide puhul, tugevdab südant, vereringet, laiendab veresooni, puhastab verd mürgistest ainevahetusjääkidest, alandab vererõhku, tõkestab veresoonte lubjastumist. Amarüllilised nartsiss, lumikelluke, kevadine märtsikelluke Võhumõõgalised iirised Käpalised ehk orhideed Lõikheinalised tarn, loomasöödana harilik tarn ja hirsstarn. Kõrrelised ühe või mitmeaastased rohttaimed, sinna hulka kuuluvad toidukultuurid(rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss), söödataimedena on tuntud timut, nurmikad. Kõrreliste hulka kuulub ka puu nt bambus-pilliroog. Kõrreliste peavarre hargnemine toimub varre alumistes sõlmedes, mida nimetatakse võrsumissõlmedeks. Võrsumise järgi jaotatakse kõrrelised: puhmikulisteks ja võsundilisteks. Puhmikulised omakorda jagunevad tiheda- ja hõredapuhmikulisteks.
tüvega. Vähesel määral esineb arukaske, kuuske, harva ka saart jt. Boniteet IV Va. Põõsarinne: mitmesuguse tihedusega ning mõnikord küllaltki liigirikas: kadakas, mage sõstar, lodjapuu, harilik kuslapuu, türnpuu, sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, harilik vaarikas. Rohurinne: on sõltuvalt peeneselise mullakihi tüsedusest ja veereziimist varieeruv. Tüüpilised liigid on: lubikas (D), vesihaljas tarn (K), ürt-punanupp, hirsstarn, võnk-kastevars, 12 kortsleht, angerpist, tedremaran, peetrileht, lillakas, lamba-aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar. ÜRT-PUNANUPP Nimi: Sanguisorba officinalis, tõlkimisel saame sanguis veri, sorbeo imen; parkhappeid sisaldavat risoomi tarvitati verejooksu vaigistava vahendina. Ofitsinaalne, s.o
* Lõikheinaliste õie ehitus on taandarenemise tõttu väga lihtsustunud. * Enamikul kolmekandiline sõlmedeta vars, kinnine lehetupp, puudub keeleke, * Majanduslik tähtsus väike, sest kareduse, vähese fosfori- ja kaltsiumisoolade sisalduse tõttu on lõikheinaliste toiteväärtus enamasti madal ja loomasöödaks kõlbavad nad vaid noorelt, enne õitsemist. * Suurimaks üle 2000 liigiga perekonnaks on tarn. Eestis liike 77. Harilik tarn, hirsstarn teatav tähtsus loomasöödana. Õied tähkjateks osaõisikuteks koondunud, tolmlemine tuule abil. 41. EESTI PUITTAIMED * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, selts pajulaadsed, sgk pajulised, perek paju (21 liiki Eestis, rohkem seotud putuktolmlemisega, head meetaimed, kasut korvipunumisel, vanasti tehti lookasid, eelistavad niiskeid kasvukohti, hõberemmelgas ehk hõbepaju hõbedased
üleujutatud, suvel põhjavesi sügavamal kui 1 m. Puistutest on tüüpilised kaasikud ja sanglepikud, kuivendatud kohtades ka kuusikud. Boniteet ulatub kuni III-ni. Alusmets on hõre kuni keskmine, sageli kasvavad h. pihlakas, h. vaarikas, h. toomingas, mage sõstar jne. Alustaimestikus domineerivad angervaksa kasvukohatüübi taimed, h. angervaks, ojamõõl, h. metsvits (Lysimachia vulgaris), soomadar, ussilill jt. kõrval tarnad (sõrm-, tupp- hirsstarn) ja kõrrelised (soo-, jänes- ja püstkastik (Galamagrostis stricta), luht- kastevars jt. Samblarinne tagasihoidlik, tüviksammal, soovildik, teravtipp, tähtsamblad. Raiestikel suureneb märgatavalt kõrreliste ohtrus, rohkelt kasvab tarnu ja laialehiseid rohttaimi. LU teke raskendatud, uueneb sanglepa või sookasega vegetatiivselt. Kuivendatud osades võiks kultiveerida ka kuuske kuni 3000 tk -ha-le, samuti sangleppa kuni 2500 taime ha-le.
annaabi.ee 
