Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
iidsetest aegadest. Astelpaju (Hippopha÷ rhamnoides) on kuni 6 m kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kannavad rikkalikult väärtuslikke marju. Vana-Kreekas lisati hobuste söödale astelpaju võrseid hobused võtsid kiiresti kaalus juurde, nad muutusid lihaseliseks ja nende karv hakkas läikima. Sellest ka astelpaju ladinakeelne nimetus: Hippophae rhamnoides L. hobuseläigeldaja (lad hippos hobune, phaos läikima). Siberis kutsutakse astelpaju hellitavalt siberi ananassiks. Astelpaju sisaldab palju mitmesuguseid mikrotoitaineid, eriti palju aga organismi antioksüdantse süsteemi komponente. Astelpajumarjad on esimese viie toiduaine hulgas nii karoteeni- kui ka askorbiinhappe- (C-vitamiini) ja E-vitamiini sisalduse poolest. Erinevatel andmetel on astelpajumarjades karoteeni 3040 mg/100,
· Mustikad sisaldavad kiudaineid, C-, PP- ja B1- vitamiini, karotinoide, tsinki, mangaani, seleeni jm. · Mustikas on hea silmadele, samuti parandab verevarustust, kaitseb aju ja võib ennetada vananemisega kaasnevaid haigusi. Selles on palju organismile kasulikke antioksüdante. · Tuntud on ka mustikate põletikuvastane toime, tänu millele on neist abi kõhuhädade ja muude nakkuste korral. Astelpaju · ladina k: Hippophae rhamnoides, inglise k: sea-buckthorn · Viljad sisaldavad C-vitamiini, vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. · Astelpajut soovitatakse eelkõige gripi ja teiste külmetushaiguste ennetamiseks ja raviks. · Astelpaju viljadest pressitakse ka õli, mida kasutatakse näiteks vigastatud kudede taastumise kiirendamiseks, kehvveresuse korral, ainevahetuse korrastamiseks, nahapõletike, ekseemide ja põletuste puhul.
· Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill. · Lehelaba kuju-elliptiline · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-teravsaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik tamm Quercus robur L. · Lehelaba kuju-hõlmine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-lainjas
28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum
28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum
- Metaan tekib looduses: o vesinik + süsihappegaas o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini - azot lämmastik - trifolii ristik - juuremügara teke (võib tulla eksamisse) - alnus lepp - gingko hõlmikpuu - hippophae astelpaju Aineringed Biogeokeemiline tsükkel - Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe - Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polüsahhariididest
28 29. Caracana frutex Väike läätspuu 29 30. Tilia platyphylla Harilik pärn 30 31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin 33 34. Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju 34 35. Phellodendron amurense Amuuri korgipuu 35 36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher 36 37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40
Õitsemise aeg: 3. mai - 15. mai. Meeproduktiivsus: kuni 200 kg/ha. Väga levinud puu eesti parkides ja maakodude ümbruses. Vaher hakkab õitsema umbes samal ajal kui kask läheb lehte. Õitseb kuni 2 nädalat. Mesilased saavad ilusate ilmadega rohkelt nektarit ja rohekat õietolmu. Saagikus hektari kohta on ca 200 kg. Enamasti segavad heitlikud ilmad vahtral nektarit eritamast ja mesilasperedel pole sel ajal piisavalt korjemesilasi. 1.6 Astelpaju ladinakeelne nimetus: Hippophae rhamnoides. Õitsemise aeg: 5. mai - 25. mai. Meeproduktiivsus: kuni 50 kg/ha. Astelpaju kasvatatakse ilutaimena parkides ja haljasaladel, ka aedades viljade saamiseks. Astelpaju õitseb mais. Õied väga väikesed, rohelised. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha. 4 1.7 Pirnipuu ladinakeelne nimetus: Pyrus communis. Õitsemise aeg: 10. mai - 25. mai. Meeproduktiivsus: kuni 20 kg/ha
Kaunad valmivad augustis. Seemned mustad, veidi läikivad. KASVU- Mõõdukalt külmakindel. Nõudlik mullastiku suhtes, poolvarjutaluv. Paljuneb hästi vegetatiivselt. TINGIMUSED KASUTAMINE Sageli esineb talviseid külmakahjustusi, seetõttu tuleb kasvukohta valida, kasutatakse haljastuses. Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Dekoratiivsete viljadega (käbidega) taimed Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides AREAAL Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa. SUURUS 5-10 m. VÕRA Rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepruun või mustjas. Noored võrsed kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad.
küllastumata rasvhappeid (oomega-3 rasvhapped) omastatakse paremini. Nad avaldavad mõju rasvade ainevahetusele, soodustades organismi kudede vabanemist kolesteroolist. Pikaajaline polüküllastamata rasvahapete defitsiit võib viia maksahaigusteni. Tasakaalustatud rasvhappeline toidukoostis omab olulist tähtsust ateroskleroosi ja rasvumise ara hoidmine. Küllastumata rasvhappeid sisaldavad preparaadid: Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides) - Rasvõlis sisalduvad oomega-rasvhapped, mis alandavad VR, vähendavad vere viskoossust, takistavad trombide teket ja pärsivad ateroskleroosi. Kuningakepp (Oenothera biennis)-Polüküllastamata rasvhapetel on ateroskleroosivastane toime. Kalaõlid -Kalaõlid sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Oomega-rasvhapped aitavad ennetada südame- veresoonkonna haigusi, vähendavad tromboosiohtu ning leevendavad põletikulisi protsesse. Eriti head oomega-3
Lehed tumerohelised, valguse käes sinakashall/roheline. Allküljel karvatutid (roostepruunid) roodude nurkades. 29) Tilia platyphylla suureleheline pärn Kõik rood karvased. Mõnikord südaja alusega. 30) Tilia x vulgaris läänepärn Hariliku ja suurelehelise pärna hübriid. Paljas va. roodude nurkades hallpruunid karvatutid. Pealküljel rood sissevajutatud. 31) Daphne mezerum harilik näsiniin Lehed talbjad. Serv terve. Paljad. 32) Hippophae rhamnoides harilik astelpaju Lehed kitsad. Serv terve. Alt ja pealt hõbedaste soomuskarvadega kaetud. 33) Phellodendron amurense amuuri korgipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher
Nad mõlemad on sarnased punaste marjadega liivikute taimed. Kuid leesika varred lamavad enamasti maas, pohla omad on püstised. Teiseks on pohla marjad hapukad, leesikal jahused. Ja kolmandaks on pohla lehe alumine ots 15 ümar, leesika lehel aga pikalt sujuvalt rootsuks ahenev. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.9 Astelpaju (Hippophae rbamnoides) Astelpaju on äärmiselt mitmekesine ja paljulubav põllumajanduskultuur - selle viljelemine on väga keskkonnasäästlik ning suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju on ka tervislik - talle on raske leida raviomaduste poolest võrdset. Seetõttu on lausa kummaline, et Eestis astelpaju nii vähe viljeldakse. Siin me püüamegi aidata seda viga parandada - sest
Lehe allküljel on roodude juures hallikad karvad · Läänepärn · Tilia x vulgaris Talbjas Pikalt lehe rootsule laskuv Õhuke Terve servaga Paljad Tömpterava tipuga · Harilik näsiniin · Daphne mezereum Lineaarsüstjas Kaetud hõbedaste soomuskarvadega Pealt helerohelised, alt helehallid (Valgetäpiline) · Harilik astelpaju · Hippophae rhamnoides Paaritusulgjate liitlehtedega Piklikmunajad, terava tipuga Peentäkilise servaga Ripsmeline leheserv Karvane roodude juurest · Amuuri korgipuu · Phellodendron amurense 5-7 lehte, viljuvatel 3 Munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, Pealt ja alt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga Leheroots on väikeste ogadega · Kitsemurakas · Rubus nessensis Lehed 3-5 lehekesega,
- lehed südajad, ühemad - alt kahvatu rohelised - rood sisse vajutatud - karvatutid helepruunid või hallikad (suured, ebaühtlased, mustad täpid, pealt pole siserootsu näha!) * Daphne mezereum - harilik näsiniin - lehed õhukesed - talbja kujuga - tipust tömp teravad - terve servalised - alus pikalt rootsune laskuv (nagu indiaani vits kui võrse, tumerohekas tuhm, hallikas valge alt) * Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood (tumerohelised pealt nagu veresooned hargnemas, pikad tervad tipud, väga väga õrnad saagjad servad) * Acer pseudoplatanus mägivaher - leht 3 või 5 hõlmaga - südaja alusega
Tilia x vulgaris läänepärn( lehed on õhukesed, pealt küljelt rood on sissevajutatud, karvad esinevad karvatuttidena külgroogude nurkadel, eriti alaosas, tutid on hallikaspruunid heledamad) Thymelaeaceae- näsiniinelised Daphne mezereum harilik näsiniin(leht talbjas õhuke, terveservaline,karvadeta , õied lillakas- roosad, kõrgus 1m, viljad punased ja mürgised) Hõbepuulised- Elaeagnaceae Hippophae rhamnoides harilik astelpaju (lehed on lineaarsed, hõbedased karvad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid, lehed on terve servaga) Ruudilised- rutaceae Phellodendron amurense amuuri korgipuu( hästi ilus, paaritusulgjad lehed, kõva rootsuga, umbes 25cm pikkune, leht on teritunud tipuga, ovaalsed, pisikesed karvakesed servas, rood alt karvased, värske leht on tugeva spetsiifilise lõhnaga) Vaher- Aceraceae
Perekond kikkapuu Euonymus puud; Võrsed ruljad või neljakandilised; Kõrgus 3-5m, rohkesti hargnev põõsas. Atlad Perekond kukerpuu Berberis vaematel võrsetel. Kõrgus 5-6m; Võrsed kasvavad vanematest Liik Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides okstest välja tõusvalt; lühivõrsed lõpevad astlaga, võrsetel samuti astlad. Heitlehised puud ja põõsad liblikõieliste Perekond robiinia Robinia sugukonnast. Põõsad või madalad puud. Võrsetel väikesed
Nende hulka kuulub hulk olulisi toidutaimi nagu hernes (Pisum sativum), oad (Phaseolus spp.), sojauba (Glycine max), lääts (Lens culinaris) ja maapähkel (Arachis hypogaea), o Loomasöödana kasutatavaid taimi nagu ristikud (Trifolium) ja lutsernid (Medicago). Selts Rosales - roosilaadsed seltsi piiritlemine põhineb täielikult mol.andmetel Sug. Hõbepuulised Elaeagnaceae o p. Hippophae astelpaju Sug. Kanepilised Cannabaceae o Cannabis sativa- h. Kanep o Cannabis indica- india kanep o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed
- organismi puhastamisel on meeveel eriline osa täita, eeskätt maksa ja neerude töö stimuleerimisel; - kukekannusele panna soola ja mee kompress; 2.2. Astelpaju Astelpajumarjad ja -lehed sisaldavad rikkalikult antioksüdante. Taime bioloogiliselt aktiivsed komponendid võivad vähendada südamehaiguste ja kasvajate riski. Vana-Kreekas lisati astelpajulehti hobuste söödale, et loomad oleksid prisked ja nende karv läigiks. Sellest tuleneb ka astelpaju kreekakeelne nimetus hippophae, mis tähendabki läikivat hobust. Juba iidsetel aegadel täheldati sel taimel tervistavat mõju. Astelpaju keemiline koostis on väga rikkalik, sisaldades märkimisväärses koguses C-vitamiini, karotenoide (provitamiin A), tokoferoole (E-vitamiin), rasvhappeid, aminohappeid, aga ka kaaliumi, rauda, naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi ja tsinki. Viimastel aastatel on astelpaju keemilist koostist ja selles taimes leiduvate vitamiinide, eriti just
Puit tume. Puidust väikesed tarbeesemed. Ilutaim. 41. Siberi kontpuu Cornus alba Levik Ida-Euroopast Jaapanini. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 3m. Külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv. Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised ja lühikarvased, 5-10 cm pikad. Õied lamedates õisikutes, kollakasvalged, õitseb mais. Kasutatakse haljastuses. 42. Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Levinud Lääne-Euroopast Väike-Aasiani, Venemaal. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Kahekojaline. Valgusnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Talub mulla soolsust, linnatingimusi, üleujutusi ja toiteainetevaest pinnast. Lehed lineaarsüstjad, mõlemaltpoolt hõbedaste karvadega 3-7cm pikad. Õied väikesed, silmapaistmatud, meerikkad. Viljad oranžid, söödavad, hapud. Seemned piklikud, tumepruunid. Sümbioosis mügarbakteriga ja rikastab pinnast mullalämmastikuga
suuremal hulgal mikroelemente kuni neli korda rohkem rauda, kaks korda rohkem vaske ja kuni 14 korda rohkem magneesiumi. Kanarbikumesi on üsna raske ja tugeva maitsega, seda palju süüa ei saa. Aavo Meister nimetab naerdes, et kanarbikumesi on meestemesi, aga õiemesi laste- ja pannkoogimesi. Astelpaju Astelpaju kui mõjusat ravivahendit on esmakordselt mainitud Tiibeti kroonikates juba 800 a. ema. Oma nime Hippophae on astelpaju saanud kreeka hobuste järgi, kelle karv hakkas pärast astelpaju lehtede söömist läikima. Taasavastati astelpaju 1930. aastate Venemaal. Astelpaju õitseb aprillis-mais. Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat
1000 seemne mass umbes 30 gr., Siberi k. on haljastuses meil kindlasti koos arvukate sortidega kõige enamkasutatud liik perekonnas. Väga dekoratiivse võrsevärviga, ilusate viljadega, lehtede sügisvärvusega ja rikkaliku õitsemisega põõsad paeluvad imetlejate tähelepanu alati. Tihti õitseb soojadel sügistel veel teistkordselt. On külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv liik.. Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) [rhamnoìdes] Rhamnoides (Rhamnus türnpuu) türnpuutaoline. Madalam kuni 10 m kõrgune puu või tavaliselt tihedavõrseline ja laiuv kuni 6 m kõrgune tumepruuni pikirõmelise tüvekoorega põõsas on kasvamas Lääne-Euroopast (Skandinaavia ps. lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate
..10 cm pikad, 2...7 cm laiad. · Õied on kuni 8 cm läbimõõduga tihedates, lamedates kännasjates õisikutes, kollakasvalged, õitseb mais. · Viljad: luuviljad piklik-kerajad, kuni 8 mm pikad, sinakasvalged kuni valged, kaetud kirmega, viljad valmivad augustis. · Lisaks haljasaladele kasutatakse nõlvade, veekogude kaldaalade jm. pinnase kinnistamiseks. 42. Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides) Levinud Lääne-Euroopast (Skandinaavia ps. lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate puistute alusrindes, jõgede, järvede ja ojade kallastel ning mererandades, tõustes mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna. Arvatakse, et hilisjääaja lõpul kasvas h. astelpaju ka Eesti aladel. Eesti võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 (10) m. Harilik a.
rikkaliku õitsemisega põõsad paeluvad imetlejate tähelepanu alati. Tihti õitseb soojadel sügistel veel teistkordselt. On külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv liik. Tugevas varjus muutuvad siiski põõsad hõredaks. Lisaks haljasaladele kasutatakse nõlvade, veekogude kaldaalade jm. pinnase kinnistamiseks. Sordid:'Aurea'; 'Argenteomarginata'; 'Behnschii'; 'Elegantissima'; 'Gouchaultii'; 'Kesselringii'; 'Rosenthalii' Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) Rhamnoides (Rhamnus türnpuu) türnpuutaoline. Madalam kuni 10 m kõrgune puu või tavaliselt tihedavõrseline ja laiuv kuni 6 m kõrgune tumepruuni pikirõmelise tüvekoorega põõsas on kasvamas Lääne-Euroopast (Skandinaavia ps. lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate puistute alusrindes,
Journal of Food added phosphate. Meat Science 58(1):1–7. Science 66(9):1409–1415. Püssa, T., R. Pällin, P. Raudsepp, R. Soidla, and M. Rei. Supavititpatana, T., and A. Apichartsrangkoon. 2007. 2008. Inhibition of lipid oxidation and dynamics of Combination effects of ultra-high pressure and polyphenol content in mechanically deboned meat temperature on the physical and thermal properties supplemented with sea buckthorn (Hippophae of ostrich meat sausage (yor). Meat Science rhamnoides):berry residues. Food Chemistry 107(2): 76(3):555–560. 714–721. Trespalacios, P., and R. Pla. 2007. Simultaneous appli- Regenstein, J. M. 1988. Meat batter: Why it is not an cation of transglutaminase and high pressure to emulsion. Proc Recip Meat Conf 41:40–43. improve functional properties of chicken meat gels. Renaudeau, D
annaabi.ee 
