EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
2) õigusaktist või planeeringust tulenevate metsa majandamise kitsenduste, majandamise eesmärkide ja metsakategooriate, metsa kasutamise viiside ja neid soodustavate metsa majandamise võtete loetelu ja kirjeldused; 3) kaitse ja tulundusmetsas uuendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud uuendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa; 4) kaitse ja tulundusmetsas harvendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud harvendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus; 5) metsa uuendamise, metsamulla vee ja toitereziimi reguleerimise, metsakaitse ja metsamaale teede ehitamise soovitused; 6) elustiku mitmekesisuse üksikelementide, potentsiaalsete vääriselupaikade ja pärandkultuuri objektide kirjeldused ning nende säilitamise abinõude kirjeldused; 7) märge metsamajandamiskava kehtivusaja kohta. (6) Kui metsaomanik teeb käesoleva seaduse § 11 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul metsamajandamiskava
Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda. Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 8-10 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enam-vähem sama kõrgusega segapuistu. Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Harvendusraiet tehakse puistus, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm. Arenguklasside järgi tehakse harvendusraiet latimetsas ning keskealises metsas. Valmivas metsas üldjuhul harvendusraiet ei tehta Kuusikute harvendusraie on nagu kahe teraga mõõk. Omanik teeb küll kuuskedele
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
liikide eneste poolt. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Toob kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ühed taimed valmistavad mulda ette järgmistele liikidele. Diversiteet peab suurenema, kuna suktsessioon algab 0'st. Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi KK-s (metsatulekahju, üleujutus, lageraie, kündmine). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. (Eestis võiks kliimaks olla salukuusik, kõrgsoo e. raba. Madalsoo -> siirdesoo ->kõrgsoo (raba), 1mm raba/a) 28. Bioloogilise mitmekesisuse (biodiversiteet e elurikkus) mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; · geneetiline mitmekesisus - kõige aluseks. See on liiga elementaarne. · taksonoomiline mitmekesisus olemas teaduslik kaas
mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile). Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust. Lageraie hävitab metsa vääriselupaiga, sest kaob mets kui elupaik Ka muud raied võivad kahjustada vääriselupaiga struktuuri – ei tohiks raiuda ega metsast ära viia kõiki vanu, surevaid ja jämedaid puid, sest liigid vajavad neid eluks. Eramets on majandusliku tulu saamiseks kasutatav üldjuhul, ei tohiks isegi puid istutada On vähe kuluefektiivne ja ökoloogiliselt nõrgalt põhjendatud
areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist võiks eelistada: kuivadel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; niisketel ja märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel. Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka
o Viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut o Niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel. o Erosiooniohtlikel muldadel. Külvi tuleks eelistada: o Keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni. o Tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Peamiselt istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: o Seemikud o Istikud o Heistrid Seemikud – 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud puutaimed, neid pole vahepeal ümber istutatud Istikud – puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutatud taimla kooliosakonda, kus nad kasvavad 1-3 aastat Heistrid – üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvanud korduvalt ümberistutatud istikud, kasutatakse peamiselt haljastuses. Koolitamine – taimede ümberistutamine taimlas kooliosakonnas
2005. Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu; sellest vähem raiuti viimati 1997. aastal. Võrreldes 2004. aastaga vähenes puiduraie 2005. aastal 32,9% võrra. Seoses jaanuaritormiga suurenes sanitaarraie võrreldes eelmise aastaga ligi kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt: uuendusraie 41,3%, valikraie 89,3%, valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006. aastal raiuti 5,3 miljonit m3, mis on 17% vähem, kui varasemal aastal. 69% raiest moodustas uuendusraie ning 21% hooldusraied. Pindalaliselt raiuti 2006. aastal 54 400 ha, võrreldes raiemahuga vähenes raiepindala vaid 9%. Riigikogu võttis 31. mail vastu uue metsaseaduse
Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub,kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Valgusnõudlikud lehtpuud ei talu reeglina varju, mida tekitavad kuused ja hakkavad järk-järgult välja langema, mis viib kuuse puhtpuistu moodustumiseni. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut suunata ja liigilist koosseisu reguleerida saab metsakasvatuses hooldusraiete abil. Võimalik on kujundada kas lehtpuu,- okaspuu,- või segapuistu. 32. Mis on puuliikide vaheldus? Kirjeldage männi vaheldumist kuusega. Männi ja kuuse vaheldumise põhjuseks on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd on valgusenõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, noores eas
Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Lehtpuud noorena kiiremad kasvama kui männid. Mänd võibki välja surra, kuna ei suuda kasvada vana metsa turbe all. Männi vaheldumine kuusega Vaheldumise põhjused on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd valgusnõudlik,
alluvatel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): Seemikud - 1-2-aastased, seemnest kasvanud puutaimed. Kasvatatud külvidest puukoolis ja neid pole vahepeal ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutud taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat). Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud istikud, mida kasutatakse peamiselt haljastuses. Eesti metsanduse praktikas istutatakse peamiselt kuuske ja lehtpuid, mändi külvatakse ja istutatakse.
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................
uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on
Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik.....................................
1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhkjas, metsas kitsas. Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranzikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused.
III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie. Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie 13. Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi
▪ Õhuniiskust ▪ CO2 sisaldust ▪ Toitainete sisaldust mullas (väetamine) ▪ Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena. Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Kujundusraie 4.2 Hooldusraied Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust. Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut. Hooldusraiet lubatud teha: 1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks;
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsade
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl
Suurveetipp on kõrge ja järsk ning suurveeperiood kestab lühemat aega. Suurvee äravoolu kiirenemise tõttu kuivenduse mõjul väheneb keskmine äravool kevadel ja kevadsuvisel perioodil. Sügisene keskmine äravool on kuivendatud vesikonnadest suurem kui soostunud aladelt. Aasta keskmise äravoolu suurenemist võib aga täheldada kuivendatud vesikondades, kus esineb põhjavee juurdevool. Metsamaade ja põllumaade kuivendamine ning metsade raie, eriti lageraie suurtel maa- aladel muudab oluliselt väikejõgede äravoolureziimi. Maakuivendus muudab radikaalselt maa-ala hüdroloogilisi tingimusi. Eestis ilmneb see põllumaade drenaazkuivendusel. Pindmine äravool drenaazkuivendusel puudub praktiliselt üldse. Suvine kõrgvee äravoolu vähenemine toimub vaid esimestel järelkuivendus aastatel. Veekogude kaitse reostuse eest: Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Kuid kui
keskealistes puistudes olema ühtlene. Mänd on ka tugeva juurestikuga s.t kujundab oma juurestiku vastavalt kasvukoha tingimustele. Viljakatel värsketel muldadel kujuneb sügavale ulatuv sammasjuurestik, äärmuslikel kasvukohatüüpidel, nagu nõmme-, loo- ja soometsades, aga pinna lähedane juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid. 4 Puistu omadused ja kasutamine Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides,
nooremad metsad Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüübile. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turbaraiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikute, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõva lehtpuupuistutes. Valikraied
suurem suurtel äravooluperioodidel (kevadel ja sügisel). Kraavide puhastamine samuti suurendab tahkete osakeste hulka vooluvees. Näiteks kui enne kraavide puhastamist oli tahke materjali hulk 1,7 mg/l, siis 2 a. pärast puhastamist 28,3 mg/l. Mitmesuguste majandamisvõtete üheaegsel kasutamisel võib tahkete ainete ärakanne olla küllalt suur. Näiteks Soomes läbiviidud uurimistöö kohaselt lageraie, kraavitamise ja maapinna ettevalmistamise kooskasutamine suurendas tahkete ainete hulka vooluvees 4 kg/ha/a. kuni 1010 kg/ha/a. 5-8 a. hiljem oli tahkete ainete hulk veel umbes 60 kg/ha/a. Alal, kus samuti toimus lageraie ja kündmine, kuid kus jäeti puhverribad raiumata, olid muutused vee kvaliteedis väikesed. Takistamaks tahkete ainete kogunemist veekogudesse, kasutatakse muidki kaitseabinõusid peale puhverribade. Näiteks kasutatakse ajutisi tamme, settekaeve ja -tiike.
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame:
Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. 9 Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas. MÕISTED
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks agrokeemiline seire (agrokee
Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. Koreserikkad rähkmullad On kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pH KCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud. Muldade kasutussobivus Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Leetjad mullad- Sobivad kõikidele kultuuridele. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1
...................................... · Küpse metsa raiumisega kujunevad eeldused uue metsapõlve arenguks, seetõttu nimetatakse kõiki küpse metsa raieviise kokku uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
