Kopsud, sisenõrenäärmed, närvisüsteem TÄIDA LÜNGAD! 1. Hingamisliigutusi juhib piklikajus asuv närvikekus, mida nimetatakse .................................................................................................................... (0,5p) 2. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ....................................., käbikeha, ..................................................., neerupealised,..................... nääre ja ................................. näärmed (2p) 3. ................................................
Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega .¤ neis toimub gaasivahetus. HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS HINGAMISKESKUS. SISSEHINGATAVÕHK VÄLJAHINGATAVÕHK 02 21% 02 16% C02 0,03% C02 3,6% Veeaur 0,5% Veeaur 6,2% N2 79% N2 75% Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala
Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist. Veri ja õhk alveoolides kokku ei puutu. Ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei langeks. Hingamine Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv närvikeskus hingamiskeskus. Signaal edastatakse vajalikesse lihastesse diafragmasse ja roietevahelistesse lihastesse, mille tagajärjel lihased tõmbuvad kokku. Diafragma muutub lamedaks või kumeraks. · Sissehingamisel: roietevahelised lihased tõmbuvad kokku Roided liiguvad ülespoole, vahelihas tõmbub kokku ehk diafragma muutub lamedaks, rindkere põhi laskub allapoole
Loode liigub emakas ringi, ilma et rase seda tunnetaks. Loode kaalub umbes 25 grammi ning tema jala pikkus on 1 sentimeeter. Loode võib neelata väikestes kogustes lootevedelikku. 13. nädal Loode on nüüdseks täielikult moodustunud. Tal on olemas kõik luud. 14. nädal Lootel on juuksed. Ta liigutab oma pead, käsi ja jalgu. Jalad on kätest pikemad. 15. nädal Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need praegu tootma tumedat pigmenti. Laps teeb rinnaga üksikuid hingamisliigutusi. Väikeaju ja selgroog on moodustunud. 16. nädal Loode on 16 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 130 grammi. Loote liigutused toimuvad võpatustena. Tal on nii aktiivseid kui ka passiivseid perioode. Pea veresooned on juba nähtavad. Loode saab pead pöörata. Käed ulatuvad kokku. Lõppeb esimene raseduse trimester. 17. nädal Loode kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Loode kuuleb hääli ja haigutab. 18. nädal
Vasak kops on väiksem, sest süda asub sellele kopsule lähemal. Mõlema bronhi väiksema läbimõõduga harud, mis lõpevad kopsusompude e. alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Need koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. Hingamisliigutusi juhib peaajus asuv närvikeskus, mida nim. hingamiskeskuseks. *Sissehingamisel vahelihas tõmbub kokku, roietevahelised lihased tõmbuvad kokku.(hapnik-20,8% süsihappegaas-0,03%) *Väljahingamisel vahelihas lõtvub, roietevahelised lihased lõtvuvad. (hapnik-15,7%, süsihappegaas-3,6%) Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb, nt lihastöö tulemusena, muutub hingamine sagedasemaks ja sügavamaks. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine. Noorukite hingamissagedus minutis on 18-20 korda,
Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi. Sissehinagamisel tõmbuvad ridevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles ja väljapoole. Hormoonid reguleerivad ainevahetust. Neid toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed moodustab ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, neerud, munandid/munasarjad. Kogu talitust reguleerib ajuripats ja närvisüsteem. Ajuripats reguleerib kasvu, suguhormoone. Käbikeha reguleerib ööpäevaseid rütme. Kilpnääre on kõige suurem,
Kopsud ei tühjene mitte kunagi täielikult Kopsudesse jääb õhutagavara, et need kokku ei kukuks Alveoolid Alveoolides toimub gaasivahetus Neil on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad Läbi alveoolide liiguvad gaasid kergesti Hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli Nende ainete konsentratsioon on kummalgi pool alveooli seina erinev Hingamissageduse reguleerimine Hingamist saab reguleerida Hingamisliigutusi juhib peaajus asuv hingamiskeskus Hingamisel kopsu maht suureneb ja väheneb Kui rinnaõõne maht suureneb, suurenevad ka kopsud ja õhk liigub kopsudesse Rinnaõõnde mahu vähenemisel, vähenevad ka kopsud ja õhk surutakse välja Hingamise skeem Hingamissageduse suurenemine Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb, mõjutab see hingamiskeskust ning hingamine muutub sagedasemaks ja sügavamaks Kehaline koormus kutsub esile hingeldamise
hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku palju. Hapnik tungib alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. 7.Kirjelda gaasivahetust kudedes Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel. Rakkudes on ainevahetuse tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. 8.Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamisliigutusi juhib peaajus närvikeskus ehk hingamiskeskus. Hingamisel kopsumaht vaheldumisi suureneb ja väheneb. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku,roided liiguvad üles ja väljapoole. Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10
Välisekretoorsed näärmed- näärmed, mis toodavad seedemahlu. Näiteks kõhunääre. Sisesekretoorsed näärmed- näärmed, mis toodavad adrenaliini. Näiteks kõhunääre. Hormoon- organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad erilised keemilised ained. Hingamissagedus- inimese hingamissagedus on 12-14 korda minutis. Hingamise intensiivistumise tagajärjel suureneb kopsude vereringe. Treenitud inimene suudab suurendada oma hingamissügavust. Hingamiskeskus- hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus, mis asub peaajus. Hingeldamine- normaalsest sagedasem hingamine. Suguhormoone ning sugurakke valmistavad meestel munandid ning naistel munasarjad. Sugunäärmete hormoonid mõjutavad habeme/rindade arengut.
10-14 nädalate jooksul tehakse ultrasonograafiat, mis annab võimalust vanematele oma last näha. On olemas erinevad ultrahelid: 3D ja 4D. 3D uuringul on näha loode ekraanil ruumilisena nagu reaalses elus. 4D uuringul on võimalik näha lapse liigutusi, haigutamist, naeratust, näpu imemist kolmemõõtmelisena reaalajas. Antud ultraheliuuringul kasutatatakse ka värvidoppleruuringut mille abil on võimalik näha töötava südame vereringet, loote hingamisliigutusi ja hinnata loote heaoluseisundit. 3D/4D ultraheliuuringut võib teha mis tahes raseduse suuruses. Tuleb arvestada, et kui on väiksem rasedus siis suurem võimalus näha loodet terviklikuna. Ultraheli uuringu käigus hinnatakse lootevee hulka, et seda poleks liiga vähe või liiga palju. Lootevesi annab võimaluse lootel ennast liigutada ja kuna loode ka hingab ja neelab lootevett, siis arenevad ka loote kopsud ja soolestik
10-14 nädalate jooksul tehakse ultrasonograafiat, mis annab võimalust vanematele oma last näha. On olemas erinevad ultrahelid: 3D ja 4D. 3D uuringul on näha loode ekraanil ruumilisena nagu reaalses elus. 4D uuringul on võimalik näha lapse liigutusi, haigutamist, naeratust, näpu imemist kolmemõõtmelisena reaalajas. Antud ultraheliuuringul kasutatatakse ka värvidoppleruuringut mille abil on võimalik näha töötava südame vereringet, loote hingamisliigutusi ja hinnata loote heaoluseisundit. 3D/4D ultraheliuuringut võib teha mis tahes raseduse suuruses. Tuleb arvestada, et kui on väiksem rasedus siis suurem võimalus näha loodet terviklikuna. Ultraheli uuringu käigus hinnatakse lootevee hulka, et seda poleks liiga vähe või liiga palju. Lootevesi annab võimaluse lootel ennast liigutada ja kuna loode ka hingab ja neelab lootevett, siis arenevad ka loote kopsud ja soolestik
vaid munarakud. ·Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes. ·Mehe seemnerakkude suurus on umbes 35 m, naise munarakkude suurus umbes 0,1 mm (naise suurim rakk). ·Seemnerakk koosneb peast ja sabast, munarakk on ümmargune. Hingetoru kõri ja kopsutorusi ühendav hingamisteede osa Kopsutoru Hingetoru hargnemine kaheks, mis suubuvad mõlemasse kopsu Kopsusomp väike õhuga täidetud mullitaoline moodustis kopsuseintel Hingamiskeskus hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus peaajus Rakuhingamine rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitained reageerivad hapnikuga ja vabaneb organismile vajalik energia ja tekivad vesi ja CO2 Emakas naiste suguelund, milles areneb loode Munasari naissugunääre Seemnesari meessugunääre Munand mehe peamised seesmised suguelundid Munajuha toruline elund, mille kaudu suubub munarakk emakasse Loode rakkude kogumist kujunenud inimalge Platsenta loote kest, mille
Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suur...
Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Välisõhuga on trahheed ühenduses hingeavade kaudu, mis paiknevad rindmiku ja tagakeha külgedel. Hingeavad on enamasti klappidega varustatud, seetõttu on putukal võimalik neid sulgeda. Hingeavadest algavaid jämedaid trahheetüvesid kaudu pumbatakse õhk keha mööda laiali kuni peenemate juussoonteni - kapillaarideni, kust õhuhapnik läheb difusiooni teel keharakkudesse ja verre. Hingamisliigutusi teostavad erilised lihased trahheesid rütmiliselt kokku surudes ja lõdvendades. Kärbes ökosüsteemis Kärbes on suure viljakusega putukas, kui ühtki looma ei hukkuks, ületaks üheainsa emase järeltulijate arv suvega 5 triljoni piiri. Toakärbsed võivad siirutada ka mitmesuguseid haiguseid. Ühe kärbse keha pinnal ja soolestikus võib leiduda kümneid miljoneid mikrorganisme, sealhulgas ka tõvestavaid. Imilont, jalad ja keha katvad karvakesed on
· Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine · Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku
hingamisfunktsiooni kaudu. nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. hingetoru – soojendab ja puhastab õhku. kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse. kopsusomp – toimub gaasivahetus. hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi. seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja
kolmandik keha pikkusest. Nägu on lai, silmad asetsevad teineteisest kaugel. Käed omandavad õiged proportsioonid. Nahk on väga õhuke, veresooned kumavad läbi. 11. rasedusnädalast alates hakkab loode pöialt lutsima. Kuu lõpuks on ta 9 cm pikk ja kaalub 20 g. 4. kuul (13.-16. nädal) on loode kaetud pehmete karvakestega. Algab luustumisprotsess. Sõrmeküüned on hästi näha, samuti kõrvalestad. Loode liigub aktiivselt, teeb neelamis- ja hingamisliigutusi. Välissuguelundite järgi saab sugu eristada. Kuu lõpuks on ta umbes 16 cm pikk ja kaalub 100 g. 5. kuul (17.-20. nädal) liigutab loode juba nii tugevasti, et ema tunneb seda. Loote kasv aeglustub pisut. Jalad omandavad õiged proportsioonid. Lootenahk kattub võidega. Loode oskab imeda ja neelata. Ta võib eristada ema hääl. Kuu lõpuks on ta umbes 25-27 cm pikkune ja kaalub 250-300 g. 6.kuu (21.-24. Nädal). Loote nahk on nüüd voldiline, sest nahk kasvab kiiresti, nahaalust
Emakas on nüüd väikese arbuusi suurune ja asetades käe kõhule, võib tunda emakat nabast ülalpool. Päeva lõpuks võivad jalad tursuda. [2, lk 21] 25. nädal Loote kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalus ellu jääda. Lootel on kasvanud paari sentimeetri pikkused juuksed. Nähtavad on ka kulmud ja ripsmed. [1, lk 37] 26. nädal Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi ja treenib oma hingamislihaseid. Loote nahk muutub vähem läbipaistvaks, arenevad lihased. Loote silmad reageerivad valgusele. Seistes tugeva valgusallika läheduses, tajub loode üsasiseselt väliskeskkonnast temani jõudvat valgust. [1, lk 37] 27. nädal 7 Lapse lõug on nüüd ümaram, kehaproportsioonid sarnasemad vastsündinu omadega ning jalalaba pikkus on umbes kaks sentimeetrit. [1, lk 37] 28. nädal
-loode oskab imeda ja neelata teda ümbritsevat vedelikku -loode suudab ka urineerida lk 6 16 RASEDUSNÄDAL -kasvavad kulmud ja ripsmed, loote keha ja nägu on kaetud peente karvadega -loote nahk on väga õhuke ja läbipaistev, läbi naga on näha veresooni -on muutunud käte ja jalgade liigesed, hakkab arenema luukude -loote suguorganid on piisavalt välja arenenud, et sugu kindlaks määratleda -loote rindkere teeb hingamisliigutusi -loode liigub aktiivselt, kuid tõenäoliselt sa seda ei tunne -loote süda lööb sinu omast umbes 2 korda kiiremini -selle kuu jooksul kasvab lode kiiresti 20 RASEDUSNÄDAL -lootele kasvavad juuksed -arenevad hambad -moodustub lootevõie mis kaitseb loote nahka -käed ja jalad on hästi välja arenenud -loode saab ema verest kaitsvaid aineid, mis kindlustavad tema vastupanuvõime haigestumisele esimestel elunädalatel
Hingamise regulatsioon toimub hingamiskeskuse vahendusel. Hingamiskeskuse all mõeldakse piklikus ajus asetsevaid närvirakke, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka kesknärvisüsteemi kõrgemad osad, eriti aga suuraju poolkerad. Tänu sellele toimubki küllalt keerukas hingamise muutumine näiteks rääkimisel, nutmisel, laulmisel, kehalisel tööl. Hingamisliigutusi on võimalik teadlikult muuta hingamismahu ja hingamise sageduse arvel. (Kingisepp 2006.) Lapse hingamisteed on lühemad ja kitsamad, kui täiskasvanul. Neid vooderdav limaskest on õrn, kohev ja kergesti vigastatav ning varustatud rohkete lümfi- ja verekapillaaridega. Lapse kopsud on suhteliselt suured, kuid ehituselt ja talitluselt ebaküpsed. Lapse kopsude kasv toimub peamiselt alveoolide arvu ja mahu suurenemise kaudu.
ärkvel. Ta oskab haigutada(2). 6. kuu: Beebi suudab silmi avada ja neid sulgeda ning igasse suunda vaadata. Teda katab kehakreemi taoline lootevõie, mis kaitseb teda emakasisese lootevee eest ,see aitab ka lapsel säilitada kehatemperatuuri(1). 7. kuu: Laps reageerib nüüd väljastpoolt tulevatele häältele, helidele ja ka loote silmad reageerivad valgusele.Ta tunneb ära ema hääle ning reageerib sellele rõõmuga. Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi ja treenib oma hingamislihaseid. Kasvava emaka surve tõttu põiele, võid sagedamini käia tualetis. Rindadest võib aeg-ajalt immitseda piima. Kui silitad oma kõhtu, vastab laps sellele tihti põtkimisega(joonis 2). Ta tunnetab väliskeskkonda ja on üha enam valmis suhtlema. Imemise harjutamine lõpeb vahel luksumisega, mida tunned rütmilise põksumisena kõhus(1). 6 Joonis 1
Ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. · Hingetoru- limaskestal on väikesed karvakesed ehk ripsmed. Need lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole, soojendab õhku. · Kopsutoru- liigub hingetorust õhk kopsu. · Kops- ümbritseb kopsukelme, seal toimub gaasivahetus, on täidetud õhuga. · Kopsusomp- ehk alveoolid. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. · Hingamiskeskus- hingamisliigutusi juhib peaaju (piklikkus ajus) asuv närvikeskus. 23.9.teab sisenõrenäärmete süsteemi ja selle tähtsus Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast nimetatud nääret sünteesivad lisaks hormoonidele ka teisi ühendeid. Sisenõrenäärmed sünteesivad hormoone. 23.10.teab pea- ja seljaaju ning närvide ehitust ja talitlust
Kopsutorud hargnevad puuvõrale sarnaselt aina peenemateks harudeks ja lõpevad kerajate põiekestega ehk kopsusompudega. Alveoolid on mullitaolised ja õhuga täidetud. Alveoolide tõttu on kopsude sisepind väga suur, kuni 200 kuupmeetrit. Hingamine. Kopsud mahutavad kuni 6 liitrit õhku. Tavalisele sissehingamisel vahetub sellest väike osa. Kopsudes on alati õhku, nad ei saa tühjaks. Minuti jooksul läheb verre kuni 200 ml hapnikku. Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv hingamiskeskus. Hingamisel kopsude maht väheneb ja suureneb vaheldumisi. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku. Roided liiguvad üles- ja väljapoole. Vahelihase kokkutõmbe tõttu muutub kopsude ruum rindkeres suuremaks. Õhk tõmmatakse kopsudesse. Hingamise ajal kopsud ise ei liigu. Väljahingamisel toimub roietevaheliste lihaste ja vahelihase lõtvumine, rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja.
rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks. Hingamiselundkond - elundkond, mis tagab gaasivahetuse. Hingamiskeskus - piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi. Histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni. Histoloogia - bioloogiateadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehtitust ja talitlust. Hominiidid - vt. inimlased. Hominoidid - inimlaadsed, sabata primaatide ülemsugukond, kuhu kuuluvad gibonlased, inimahvlased ja inimlased. Homoloogilised kromosoomid - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
Kujunevad välja lihas- ja skeletisüsteem. Silmad on välja arenenud, kuid silmalaud on suletud. Selgesti on määratletav loote sugu. Kuu lõpuks on loode 16cm pikk ja kaalub 100g. 35 5.kuu (17.-20. rasedusnädal) Lootel on kujunenud une- ja ärkveloleku ajad. Ärkvelolekus liigutab loode aktiivselt. Hakkab kujunema nahaalune rasvkude, sooles moodustub esmasroe e. mekoonium. Loode neelab lootevett, teeb hingamisliigutusi. Luustik tugevneb, arenevad küüned ja kulmukarvad. Kuu lõpul hakkab ka naine looteliigutusi tajuma. Kuu lõpuks on loode 25cm pikk ja kaalub 300g. 6. kuu (21.-24. rasedusnädal) Loote keha muutub proportsionaalsemaks, kaal kasvab kiiresti, tekib juurde nahaalust rasvkudet. Kujuneb haistmine, kuulmine, maitsmine. Loode hakkab ka silmi avama. Liigutused on aktiivsed, jõulised. Kopsud arenevad kiiresti, sagenevad hingamisliigutused. Tihti imeb loode rusikat või pöialt
o trahheede abil. Need moodustavad kogu keha läbiva võrgustiku ning selline süsteem on oluliselt arenenum kui ämblikel: torukesed hargnevad üha peenemateks harudeks, et varustada hapnikuga iga rakku. Trahheedest läheb hapnik rakkudesse ja süsihappegaas rakkudest välja ning nende transpordiks pole verd vaja. Putukatel aitab õhku läbi trahheede pumbata jalgade ja tiibade liigutamine lihaste abil. Suuremad putukad teevad tagakeha abil ka spetsiaalseid hingamisliigutusi, et saada piisavalt hapnikku ja energiat. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Putukavalmiku trahheedesüsteem. Alltekst: Kehapinnalt algavate trahheede imepeened harud jõuavad kõigi rakkudeni ja nii saavad gaasid liikuda otse rakku ja rakust trahheesse. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Liblikavastse hingeavad. Alltekst: Õhk liigub trahheedesse keha pinnal paiknevate hingeavade kaudu.
toetavad käte tõstmist ja tõstavad fikseeritud käe korral rindkeret, seetõttu võetakse need lihased appi hingamishäirete ja kehalise pingutuse korral. Seepärast tuleb hingeldavale patsientidele tagada võimalus käsi toetada. Hingamise reguleerimine Hingamiskeskus Piklikajus (medulla oblongata) asuvad hingamise ja vereringe vegetatiivsed keskused. Hingamiskeskus saadab kõiki vajadusi arvestades välja rütmilisi impulsse, mis tekitavad normaalseid hingamisliigutusi. Hingamiskeskus reageerib süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) osarõhu ning vere pH-väärtuse muutustele. Osarõhkude seadus ehk Daltoni seadus Gaaside segusse kuuluva gaasi osarõhk moodustab samasuguse osa gaasi kogurõhust nagu selle gaasi maht gaaside kogumahust. 71 Hingamise reguleerimine Perifeersed kemoretseptorid on tundlikud arteriaalse vere hapniku osarõhu languse ja pH- muutuste suhtes. Retseptorid paiknevad ühise unearteri hargnemiskoha läheduses karotiidkehadel
annaabi.ee 
