Üheteljeline liikumine. (Alumine) Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel
HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline
Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes 4. Mida mõistetakse koehingamise all? gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine 5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? Päris-hingamiselundid- kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)?
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat
Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56
Lümf võib läbida enne verre jõudmist mitmeid lümfisõlmi. Lümfisõlmede keerukast urgete süsteemist siirdub puhastatud ja lümfotsüütidega rikastatud koemahl suurematesse lümfijuhadesse (viimasooned), nende kaudu edasi läbi kõhuõõne kulgevasse suurde rinnajuhasse ja väiksemasse paremasse lümfijuhasse, mis suubuvad rangluuveenidesse. Ööpäevas jõuab sealtkaudu verre umbes 2 l lümfi. 19. Nimeta hingamisteed. Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. 20. Hingamiselundite erinevate osade seina ehitus. Kõikidel hingamisteedel on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luud, kõri, hingetoru ning bronhide seintes on kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab nendes vabalt liikuda. Hingamisteede sisepind on vooderdatud limaskestaga, mis on kogu ulatuses varustatud ripsepiteeliga. 21
Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad
Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad
Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
- ventraalseina ülaosast lähtub kilpnäärme alge ja alumisest osast paarilised ülalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest) alumiste hingamisteede alge paarilised alalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest) - lõpussoolest areneb neel need kõik piiravad suusopist - lõpusevagude taandareng algab 2. kaarel kaane- ehk - 5. embrüonaalnädalal moodustub otsmikujätkel haistmisplaadi ümber operkulaarjätke moodustumisega paariline mediaalne ja lateraalne ninajätke kasvan kaudaalsuunas - paarilised jätked kasvavad kesktasandi suunas -> kohtuvad -> liitub alumise kaelapiirkonnaga
Tagumine Kaelalülid roided Tõstavad roideid, kui kaelaosa on Keskne astriklihas fikseeritud. Kui ei ole fikseeritud- Eesmine saab pead ette viia Rinnaku-kilpkõhre lihas Rinnakupidemelt Kilpkõhrele Langetavad keeleluud ja kõri, soodustavad venoosse vere äravoolu pea piirkonnas. Kilkõhre-keeleluu lihas Kilpkõhrelt Keeleluule Rinnaku-keeleluu lihas Rinnakupidemelt, rinnaku- keeleluule rangluu liigeselt ja rangluu rinnakupoolselt otsalt
Tagumine Kaelalülid roided Tõstavad roideid, kui kaelaosa on Keskne astriklihas fikseeritud. Kui ei ole fikseeritud- Eesmine saab pead ette viia Rinnaku-kilpkõhre lihas Rinnakupidemelt Kilpkõhrele Langetavad keeleluud ja kõri, soodustavad venoosse vere äravoolu pea piirkonnas. Kilkõhre-keeleluu lihas Kilpkõhrelt Keeleluule Rinnaku-keeleluu lihas Rinnakupidemelt, rinnaku- keeleluule rangluu liigeselt ja rangluu rinnakupoolselt otsalt
Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 1 3) LIHASKUDE Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber 4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis 1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed 2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats, käbikeha, kilpnääre on osad sellest süsteemist. 5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
Lõpuks ongi rakust suurem osa täidetud rasvaga. Rasvkudet on palju naha aluskoes. Rasvkoe ülesandeks on: akumuleerida endasse varutoitaineid (rasv), olles niimoodi organismi toiduvaru depooks; anda kehale kuju; kaitsta keha löökide, mehaaniliste põrutuste ja külma eest. Kõhrkude asetseb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid elastsem kui luu. Rakuvaheaine kõhrkoes on pooltahke, vetruv ja väga tihe. Kõhrkude asub peamiselt liigespindadel, lülisamba lülide vahel, hingetoru ja bronhide seintes. Roided liituvad rinnakuluuga samuti kõhrkoe abil. Luukoe rakuvaheaine on kõva, suure survekindlusega, ühtlasi veidi elastne. Luukude sisaldab nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad peamiselt kaltsiumi (Ca2+) sooladena - soolad tingivadki luukoe kõvaduse. Näiteks hambakrooni katvas emailis on soolasid u. 97%. Hambaemail ongi organismi kõige tugevam kude. Rakud moodustavad luukoest väikese osa. Luurakud on piklikud, haralised rakud
Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS Asub suupõhjas limaskesta all, palju väikeseid juhasid, mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Ööpäev 1-1,5L 9. Sülje toimel algab süsivesikute lõhustumine 10. Neel lad. k. PHARYNX Asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga Osad Ninamine osa ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendav ninaõõnt tagasõõrmete kaudu suuõõnega Suumine osa Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni Kõrimine osa On neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa 11. Lümfoidne neelurõngas
Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
