inimene televiisoris ütles, et see on tema ilu saladus. Kui jälgida meedias näidatud iluideaale, siis on aru saada, et aetakse taga samu jooni. Ilus naine peab olema veatu nahaga, peenike, kuid siiski kurvikas. Kena mees peab olema musklis. Ei ole jäetud ruumi mitmekülgsusele. Tõsi küll, et enam ei ole nii väga kõne all nahavärv või mõni muu rahvuslik eripära, kuid sellegipoolest on enamik meedias näidatavatest ilusatest inimestest sarnaste joontega. Tänapäeval ei ole moes kurvikad modellid ning ka näitlejad ja muusikad, keda näeme lavadel või kinoekraanil, on enamasti siiski peenikesed ja väga ilusad. Meediasõnumitel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju inimese enesehinnangule. Kuna inimesed ei ole kõik ühesugused, siis tahes-tahtmata hakatakse ennast teistega võrdlema. Leitakse enda juures palju vigu, mida tahaks muuta, ega osata ennast enam adekvaatselt hinnata. Võib juhtuda, et lõpuks lüüakse isegi oma välimusele
algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused 1890' ndate mood Viktoriaanlik aeg Optimistlik mood Enesekindlus ja ülepaisutatus Peamised moekeskused: Pariis ja London ,,Mida rohkem seda uhkem!" Naiste mood (18901900) Hommiku, lõuna ja õhtu kostüümid Ülikonnad ja spordirõivad Korsett kitsas piht Kurvikad puusad Suured varrukad S siluett Eritellimused Suured ja uhked mütsid , laines juuksed Meeste mood (18901900) Kõrge krae Lai ja kotjas jakk Vest Ascot lips Naiste mood (19001910) Moedisainer Paul Poiret Korsett hakkas moest kaduma Kõrge waistline, vaba kanga langemine Seelikud lühemad Ssiluett muutus kitsamaks Vogue: ,,Straighter and straighter...less bust, less hips and more waist..
Medici Semiramide d'Appianoga. Mercurius kannab oma tiivulisi saapaid ning kasutab oma caduceus't (saua, mille ümber keerduvad maod), pilvede eemalhoidmiseks, et miski ei varjutaks Venuse aia igavest kevadet. Mercuriusest paremal poolel on Venuse kaaskond - kolm graatsiat, kellel on Botticelli täiuseni viinud stiili, kus laineline joon on ülim. Tema põimunud käed, keerukad kangavoldid, lendlevad juuksed, terava kujuga näod, pikad kaelad, kurvikad kõhud ja saledad pahkluud kujutavad renessansiaegse Firenze naiseliku ilu ideaali. Pildil domineerib Venus ehk armastuse jumalanna ning ta kannab Firenze abielunaise iseloomulikku rüüd, mis viitab maali pulmateemale.Venuse parem käsi on üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Ta on ka siin astroloogilise sümbolina kui aprilli ehk kevadkuud valitsev planeet. Venusest paremal pool on lillede jumalanna Flora, kes on maali parempoolse osa juhtfiguur ja tasakaalustab seda