Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hiina ja Jaapani usundite loengu märksõnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
usund, budism, daodejing, kulgemise, dünastia, konfutsius, vestlusi, jumalus, tõlkinud, linnart, mäll, buddha, tarmo, kulmar, 2016, polüteistlik, loodususund, taevajumalhang, taevane, keiser, mehelik, naiselik, taevatempel, hani, kloostrid, konfutsianism, kong, fuzi, qufu, harmoonia, indiast, mahajaanaõiduk, bodhisattvauutra, chan, šintoismIgnoreeritakse ühiskonna hierarhiat, välditakse karjerismi, propageeritakse oma sisetunde järgi käimist. 6. Tähtsal kohal elus seksuaalsuhted annavad elujõudu Qi'd. 7. Esivanemate kultus. Põhjus: vanemate käest saadakse Qi! 8. Otsest kultust ei ole, ta on filosoofia. Jumalad pärinevad eelnevast loodususundist. Konfutsianism: Konfutsiuse eluloolised andmed: Sündis 551. a. eKr Lu osatisriigis Hiinas. Isa oli riigiametnik. Kui Konfutsius sündis oli isa üle 70. aasta vana, perekonnas oli 4 tütart. Pere oli vaene. Arvatakse, et 20 30 eluaastate vahel astus riigiteenistusse. Pidas mitmeid ameteid, nt koolitas ministrite poegi, oli viljaaitade valitseja jne. Aastal 497 eKr, kui ta oli riigi ülemkohtunik, pani ta ootamatult ameti maha ja läks rändama. 13 aastat rändas mööda Hiinat. Kirjutas oma põhiteose ,,Vesteid ja vestlusi". Pöördus koju tagasi ja kuni surmani (479 eKr) jätkas ta vanade tekstide uurimist ja
Hiina loodususundile oli omane esivanemakultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanemakultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka kunfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu-zi'd, kelle ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra
002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'
Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
pooldasid juutide kultuurilist lähenemist teistele rahvastele. Page 5 Sheet1 religioosse segunemise vastu, pöördusid Toora seaduse range täitmise poole. Hassiidide järeltulijad on variserid ja Qumrani esseenid vigane sõiduk, mahajäetud sõiduk, väike sõiduk; vanemad budismi koolkonnad abielu juudi traditsioonis Hinduism, Dzainism, Budism, Sikh shinto taevajumal ning Amaterasu isa. Koos oma kaaslase Izanamiga lõi ta Jaapani saared. surma ületaja, surma hävitaja; Jama on surmajumala nimi, kõik buddhad on Jamantakad vt. kippa talmudikool, Judaistlik usukool Jumala ÕIGE nimi juudi piiblis Yom Kippur ehk lunastuspüha on judaismi tähtsaim püha, nõndanimetatud Sabatite Sabat. Seda tähistataks Tishri kuu kümnendal päeval. kabalistika, on 12
500eKr 300pKr, värvikad lood jumalate kangelastegudest ning õpetused, kuidas õigesti elada. 3 vabanemise teed: kuidas saavutada moksa ehk vabanemine · tunde tee: oluline isliklik suhe jumalaga, pole vaja erilisi teadmisi või rituaale · teadmiste tee: pühade tekstide õppimine, mediteerimine, õpingud guru juures, erak/askeet · tegude tee: ühiskondlike kohustuste täitmine, töötegemine ilma isekuseta, maailmaelu aitamine jumalad hinduismis: · polüteistlik usund austatakse mitmeid erinevaid jumalaid · kõik jumalad ühe tegelikkuse, brahmani, väljendusvormid · enamikku jumalaid kujutatakse inimese sarnasena, kuid võib olla palju käsi/jalgu, igal detailil või asendil kindel tähendus · igaüks leiab omale oluliseima jumala · kolm keskset jumalat esindavad maailma kolme olulist elementi: Brahma kõige looja ja rajaja Visnu olemasoleva elu säilitaja ja alalhoidja
Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844)
Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi) 4. Tsakra · Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele, pühendudes Visnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool siinse maailma illusaarsust (maya). Sivaism · Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva (paljulubav, heaendeline). Tundakse ka Rudra (kardetav) nime all. · Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uue sünnile. · Siva atribuudid on hirmutava väljanägemisega ja Siva keha on kaetud tuhaga surnuaedadest, kus tema järgijad (ganad) asuvad. Siva pikad juuksed, mis on seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, jõgi Ganges voolab ta juustest. Madu keerdub ümber Siva kaela ja ta kannab tiigrinahka oma õlgadel, kolmhark
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest
Loodususundites usutakse ka seda, et ollakse seotud mingi kindla loomaga ja üldse ollakse väga seotud loodusega. Hinduism ~1500 aastat e.Kr liikusid Indiasse elama aarjalastest rändkarjakasvatajad Arya'd nagu nad end ise nimetasid. Nad tõid kaasa oma usu ja tänu sellele võis hakata rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus
-) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja.
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism.
faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
selle ühiskonna tehniline ja virtuaalne potentsiaal. E Le Roy 29. Mida tähendab mõiste "arheotüüp" ja kes võttis selle kasutusele? Carl Jung. 30. Kuidas nimetas Sigmund Freud usku? Kollektiivne neuroos 31. Kes ameerika psühholoogidest on käsitlenud omamise ja olemise probleemi? E.Fromm 32. Millega tegeleb religioonifenomenoloogia? Religioonifenomenoloogia uurib religiooni elemente,neid, millistest on kujundatud usund, usk, usuelu ja kultus. Vaatluse all on ka konstitutsiooni probleem. Seega küsimus sellest, kuidas üksikutest religiooni elementidest kujuneb religioon 33. Mida tähendab mõiste "numinoosne?" Numinoosne-püha tunnetamist, püha läbielamist 34. Kes on religioonifenomenoloogia rajaja? E.Husserl 35. Millega tegeleb religiooniantropoloogia? käsitleb inimest kõrgema vaimse olevuse, Jumala poolt looduna, nagu seda loeme Vanast Testamendist:
Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud. Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku
omakorda grupeeritud palmidega. Templite territooriumil moodustas tee kompositsiooni kesktelje, mis oli ühtlasi arhitektuurilise kompositsiooni sümmeetriateljeks. ARHITEKTUUR, mis ilmestas maastikku: püramiidid ja templid. Giza püramiidid (2613- 2494e.Kr) on püstitatud tuhat aastat varem kui Stonehenge sümbolilised struktuurid. Need nn arhitektuuri imed kõrguvad tasase maastiku kohal Niiluse jõe delta lähedal. Püramiidid olid Egiptuse Vana Riigi IV dünastia vaaraode hauakambrid, vaaraod olid ainuvalitsejateks tollases tsentraalvalitsuses. Tsentraalvalitsus loodi umbes 3200. a e.Kr, siis, kui põllumajandusasulad ja niisutustööd nõudsid organiseeritud ühistegevust. Vaaraosid pidasid ülal aristokraatne ja militaarne ühiskond, võimukas preesterkond ning nii sissetoodud kui ka kohalik orjadeklass, keda sunniti püramiide püstitama. Ka templid ja püramiidid ehitati loodusseadusi jälgides.
annaabi.ee 
