ja Rex Harrison. Filmi rezissööriks on George Cukor ja muusika autoriks Frederick Loewe. Film põhineb Bernard Shaw romaanil ,,Pygmalion" ja võitis kaheksa oskarit, mille hulgas olid ka parima rezissööri ja parima meesnäitleja eest antud auhinnad. Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu rääkima ja käituma nagu hertsoginna. Lilleneiu Eliza Doolittle asub elama Higginsi juurde, kelle juures püüab ta suure vaevaga omandada peent kõnepruuki ja hääldust. Pickeringi abiga suudab Higgins muuta Eliza peaaegu äratundmatuks. Oma esimesel avalikul ülesastumisel jätab Eliza endast aga siiski ebakombeka mulje, kui võidu kihutavaid hobuseid valjul häälel ergutama hakkab. Mõned kuud hiljem toimuval suuremal peol petab Eliza aga ära isegi Higginsi enda õpilase, kes teda Ungari printsessiks peab
Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa Jamie, Doolittle semu- Rostislav Gurjev Mrs Hopkins, Doolittle elukaaslane- Valentina Taluma
Arvestades, et see toimus Rahvusooper Estonias, ei osanud ma oodata, et see on muusikali vormis. Minu jaoks rikkus see veidikene ära ja võibolla oli üks põhjustest, miks mulle meeldis raamat rohkem. Etenduse tegevustik toimus Inglismaa tänavatel, kus Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu rääkima ja käituma nagu hertsoginna. Lilleneiu Eliza Doolittle asub elama Higginsi juurde, kelle juures püüab ta suure vaevaga omandada peent kõnepruuki ja hääldust. Pickeringi abiga suudab Higgins muuta Eliza peaaegu äratundmatuks. Oma esimesel avalikul ülesastumisel jätab Eliza endast aga siiski ebakombeka mulje, kui võidu kihutavaid hobuseid valjul häälel ergutama hakkab. Mõned kuud hiljem toimuval suuremal peol petab Eliza aga ära isegi Higginsi enda õpilase, kes teda Ungari printsessiks peab
Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa Leedi Boxington Ülle Tundla Lilleneiu Maris Liloson Kordnik Paul-Johannes Purga Mrs. Higginsi autojuht Kaarel Kolk Ülemteener Jaan Vaidla Toatüdruk Mrs Higginsi juures Anne Lassmann Transilvaania kuninganna Maie Somer Tema printsist abikaasa Väino Aren Teenijad Mr Higginsi juures Anne Lassmann Maris Liloson Kadri Karula Kairi Tammaru Kaarel Kolk
seltskonnas aktsepteeritavaks naiseks muuta. Vastasel juhul lubab Peategelaste iseloomustused kolonel neiu koolitamiseks kulunud summa kinni maksta. Higgins võtab Eliza Doolittle oli ninakas vaene lillemüüja, kellest raamatu lõpuks selle väljakutse vastu ning järgmisel hommikul Higginsi ukse taha vormus igati kombekas ja viisakas neiu. Eliza puhul toimub tema koolituse saamise sooviga ilmuv Eliza võetakse sinna kuueks kuuks muutumine terve näidendi jooksul, seetõttu võib öelda, et tal on mitu elama. nägu. Seda seltskondliku käitumise õppimist ja kombelist arengut võib Higginsi majja ilmub ka Eliza isa, kes tütre kaotuse eest raha soovib pidada ka n-ö täiskasvanuks saamiseks. saada
Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka operettis ''Viini Veri''. Esimeses vaatluses kujutati Eliza vaesemat ja kurvemat elu. Eliza oli täiesti tavaline alamklassi linnakodanik, kelle unistuseks oli müüa lilli korralikus lillepoes mite tänaval mööda kõndivatele inimestele. Kuulates pealt Mr. Higginsi kihlveo pakkumist kolonelile otsustas Eliza oma säästude eest võtta Mr. Higginsilt keele kursusi ja sellepeale nõustus kolonel Mr. Higginsi kihlveoga. Pärast mitme kuist harjutamist ja õppimist sai Eliza hakkama ja hakkas rääkima nagu tõeline hertsoginna. Pärast hästi läinud saatkonna balli oli Mr. Higgins võitnud kihlveo ja ta läks Elizaga tülli. Teises vaatluses kujutatakse Mr. Higginsi kiindumust Elizasse.
kunagisest unistusest. Lõpuks naaseb ta Higgins'i juurde. Mr. Higgins on põhimõtetega arrogantlik keeleõpetaja, kes peab ennast kujutletavaks keskpunktiks maakeral. Tema suhtumine naistesse on kohati põlglik, rõhutades naiste mittemehelikke elustandardeid kui nende suurimaid puudusi. Higgins on õpetajana väga eesmärgikindel, pidades iga oma töövõitu oma enese teostuseks, hoolimata õpilase läbielamistest raamatu taga. Kasseerides oma õpilastelt sisse suuri summasid ei ole Higginsi jaoks raha elus kõige tähtasam, tähtsad on oskused. Ühel päeval rentsli tänaval kuuleb Higgins rääkimas Elizat, Higgins leiab, et tema aksent on jälestusväärne ning häbistav briti ühiskonnale. Seejärel ise hoobeldes oma õpetajaoskustega veavad nad Pickeringiga kihla, et ta on suuuteline Elizast siniverelise tegema. Higgins muudab selgesti oma suhtumist Eliza, kui ta tunneb, et tema lahkumisega on tekkinud tema elusse hiiglaslik tühimik.
kunagisest unistusest. Lõpuks naaseb ta Higgins'i juurde. Mr. Higgins on põhimõtetega arrogantlik keeleõpetaja, kes peab ennast kujutletavaks keskpunktiks maakeral. Tema suhtumine naistesse on kohati põlglik, rõhutades naiste mittemehelikke elustandardeid kui nende suurimaid puudusi. Higgins on õpetajana väga eesmärgikindel, pidades iga oma töövõitu oma enese teostuseks, hoolimata õpilase läbielamistest raamatu taga. Kasseerides oma õpilastelt sisse suuri summasid ei ole Higginsi jaoks raha elus kõige tähtasam, tähtsad on oskused. Ühel päeval rentsli tänaval kuuleb Higgins rääkimas Elizat, Higgins leiab, et tema aksent on jälestusväärne ning häbistav briti ühiskonnale. Seejärel ise hoobeldes oma õpetajaoskustega veavad nad Pickeringiga kihla, et ta on suuuteline Elizast siniverelise tegema. Higgins muudab selgesti oma suhtumist Eliza, kui ta tunneb, et tema lahkumisega on tekkinud tema elusse hiiglaslik tühimik.
Ta ootab et tütar nüüd isale samaga vastaks. Eliza tahab tegelikult saada lillepoe müüjaks, kuid teda ei võeta sinna tööle, sest ta ei oska viisakalt ja korrektselt suhelda. Kui professor Higgins, Eliza avastab, ei arva ta temast üldse hästi, kuid on nõus teda õpetama. Esialgu siiski selle pärast, et ta oli seda ennem teistegi inimestega teinud ning kellele ei meeldiks ennast aina uuesti tõestada. Ja muidugi oli kolonel Pickering, Higginsi tuttav, nõus kõik õpinguteks vaja minema kinni maksma, sest ta tahtis näha, kas sellist neiut on võimalik ümber kasvatada. Eliza saatust mõjutab kõige rohkem see, et Higgins ta oma tiivaalla võtab. Sealt saab alguse tema uus elu. Tema tegelik daamiks muutumine algab peale esimest tagasilööki, kui ta kuuleb, kuidas temast räägitakse. Sest esimesel eksamil saab talle saatuslikuks see, et ta ei oska ennast vaos hoida, vaid nii
Eliza toob kuuldavale mahlaka kokni-aktsendiga sõnavalingu. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta, tõmmates sellega ümbritsevate inimeste ja kolonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitleb Pickering ees, et suudab panna ükskõik millised tänavatüdruku kõnelema kui daami ja teda seejärel kõrgseltskonnas hertsoginnaa pähe esitleda. Kuna mõlemad mehed on otsinud juhtust teineteisega tuttavaks saada, siis lepitakse kokku , et Pickering jääb Higginsi juurde mõneks ajaks elama. Eliza, kes meeste juttu pealt kuulnud, otsustab oma säästude eest Higginsilt keeletunde võtta, et kunagi oma lillepood asutada. Ta paneb selga oma parimad riided, mis on üsna eriskummalised ja külastab professorit tema kodus. Neiu aktsent on nii kohutav, et tema õpetamine näib Higginsile parajalt põneva väljakutsena. Ta võtab vastu Pickeringi kihlaveopakkumise, et suudab Eliza panna kõnelema kui daami
abielluda. Higgins lahkub ja tunnistab, et ta armastab Elizat ja kuna Elisa teab, et meeldib professorile, naaseb ta, kuid Higgins on siiski arrogantne ja ei näita oma tundeid päriselt välja. Kõrvaltegelasena toon välja Eliza isa, Alfred Doolittle'i, kes oli filmi alguses lihtne ja laisk joodik, kes leidis, et töö ei ole tema jaoks ja püüdis töötamist vältida. Ta küsib tütrelt pidevalt raha, mille ta siis maha joob. Kui Eliza Higginsi juurde keeleõppele läheb, ilmub ka Alfred sinna, nõudes oma tütart tagasi. Kui Alfred aga teada saab, et Higgins hakkas Elizat õpetama ja Eliza elab Higginsi juures, läheb ta professori jutule ja soovib tütart tagasi. Selle asemel annab Higgins hoopis Alfredile raha ja soovitab talle minna ühe rikka ameeriklase juurde, kes aitab Alfredil rikastuda ja keskklassi tasemele tõusta. Minule isiklikult meeldib see film, kuna Audrey Hepburni näitlejatöö teeb filmi tõeliselt heaks
Lavale oli veetud 4 suurt valget taplood/seina mida oli kerge ümber tõsta ja millega oli kõige lihtsa lavakujundust muuta. Stseeni muutudes tõsteti neid järjekordselt ja sisi visati näitek slinakesed üle selle millel oli kujutatud roosid ja tänu millele oli kerge kujutada aeda. Kuna need olid valged linad siis kasutati paaril korral ka varjude mängu sellega. Näiteks siis kui oli vaja kujutada Eliza vannis käiku. Tänu taploodele oli lihtne nii kujutada Higginsi kodu, Proua Higginsi aeda kui ka tänavaid ja balli ruumi. Kuigi kujundus oli loodud tinglikult oli just see võtti etenduse efektile. Lavakujunduse vahepausidel läks valgus pimedamaks ning näitlejad pomisesid lauluviisi tagamuusikaks. Valgusel üld juhul mingit suuremat tähelepanu ei pööratud. Esemetest olid laval aga enamjaolt ainult sellised asjad mis pidid tingimata seal olema. Asjad mida katsuti või millega tegelane pidi tegema mingit tegevust. Nendeks olid siis toolid ja lillekorvid ning
Eliza on alguses saamatu ning tõrges, kuid iga järgneva päevaga muutub tema kõneviis paremaks. Kui see tal õnnestub, armub neiusse noor aristokraat Freddy Eynsford-Hill, kuid samas taipab ka Higgins, et tal on Eliza vastu sügavad tunded. Filmi iseloomustavad teravad ja silmapaistvad karakterid. Üheks silmapaistvamaks on kindlasti kõrvalosatäitja Eliza isa roll, keda kehastas Stanley Holloway. Eliza isa võlub kohe vaatajat oma olekuga. Saabudes Mr. Higginsi jutule, on kohe aru saada, et isa soovib oma tütre pealt ainult teenida, tehes seda väga koomiliselt. Isa, kes on ilmselgelt pärit alamklassist, on selga pannud paremad riided ning proovib käituda nii nagu härrasmehele kombeks, kahjuks käitumine reedab ta. Eliza isa roll on filmis kindlasit üks koomilisemaid. ,,Minu veetlev leedi" on kindlasti vaatamist väärt film. Filmi iseloomustab suurepärane
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist
kirjutamise idee kaheks aastakümneks soiku, kuni muusikalimaailmas said kehtivaks uued reeglid. 1956. aastal asusid Lerner ja Loewe taas tööle ning "Minu veetlev leedi" esietendus Broadwayl 15. märtsil 1956. aastal ja on tagantjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etaloniks. Esietendusel laulsid peaosi Julie Andrews (Eliza Doolittle), Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas.
iseloomuga kui professor. Lisaks sellele, et ta on tark on ta ka tõeline härrasmees. Alfred Doolittle- Eliza isa. Vanemas eas, kartmatu ja sõnaosav prügivedaja, kes on leppinud oma statuusega ja isegi ei taha nimekust ega jõukust. Võib jätta mulje, et tahab oma tütrele parimat, kuid on siiski nõus väikese raha eest tütre maha müüma. Ta on tark ja aus, sest teab, et rahal on suur võim ja tema seda võimu ei soovi, oma soovist hoolimata saab ta rikkaks ja õnnetuks. Mrs. Pearce- Higginsi majapidajanna. Südamlik naine, kes mõistab milline võim on sõnadel. Kuigi ta ei rõõmusta alamklassi esindaja tuleku üle, tunneb ta Elizale siiski kaasa ja mängib tähtsat rolli tüdruku muundumises, ta on abiks elementaarsetes toimetustes, nagu pesemine ja riietemine ning viisakus, kuid on toetav ka vaimsel poolel, noomides Higginsit, kes tihti tüdrukut solvab ja mõistab ilmselt Eliza eluvalu kõige paremini. 2.
tõelise daami välja. Ta on äärmiselt tundlik ja nutab palju. Lizat on kerge välja õpetada, sest tema jaoks on korrektne inglise keel nagu võõrkeel ja teadupoolest suudavad välismaalased teisi keeli kiiremini rääkima õppida. Seevastu Higgins on tundetu mees, kes kohtleb kõiki võrdselt, tehes sellega eriti Lizale haiget. Ta vannub ja kasutab ebasündsaid väljendeid rohkem, kui tohiks. Higginsi ainus huvi on tema amet foneetika. Ta suudab kõnepruugi järgi määrata iga Londoni kodaniku elukoha. Higgins ei taha mitte kunagi abielluda, sest enda sõnutsi on ta määratud vanapoisiks jääma nagu tema sõber Pickeringki. 4) Probleemid · Kõrg- ja alamklassi küsimus, ebavõrdsus. Näiteks osa tegelasi käituvad teiste suhtes üleolevalt (ka perekonnasiseselt Freddy ema ja õde)
tõelise daami välja. Ta on äärmiselt tundlik ja nutab palju. Lizat on kerge välja õpetada, sest tema jaoks on korrektne inglise keel nagu võõrkeel ja teadupoolest suudavad välismaalased teisi keeli kiiremini rääkima õppida. Seevastu Higgins on tundetu mees, kes kohtleb kõiki võrdselt, tehes sellega eriti Lizale haiget. Ta vannub ja kasutab ebasündsaid väljendeid rohkem, kui tohiks. Higginsi ainus huvi on tema amet foneetika. Ta suudab kõnepruugi järgi määrata iga Londoni kodaniku elukoha. Higgins ei taha mitte kunagi abielluda, sest enda sõnutsi on ta määratud vanapoisiks jääma nagu tema sõber Pickeringki. 4) Probleemid Kõrg- ja alamklassi küsimus, ebavõrdsus. Näiteks osa tegelasi käituvad teiste suhtes üleolevalt (ka perekonnasiseselt Freddy ema ja õde)
Doolittle. Eliza traagika saab alguse sellest, et väljakistuna oma sotsiaalsest keskkonnast, ei kuulu ta enam kuhugi. Näidendis on kujutatud inimese sisemise olemuse ja välise maneeri vastandlikkust, vastuolulisust ja nende omavahelist seost: Eliza väline maneer ja keelekasutus ei suuda varjata team pärinemist alamkihist, kuid tütarlapse sisemine lihtne ja aus olemus on kontrastiks professor Henry Higginsi hingelisele kasvatamatusele. Higginsi väline viisakus seltskonnas võib osutuda vaid kätteõpitud käitumisviisiks, mis ei välista tema sisemist kultuuritust. Autori poolehoid kuulub Elizale, keda on kujutatud taibuka ja kujunemisvõimelisena, imeteldavalt väärikana, satiir on suunatud iseteadliku professori vastu. Shaw suhtus kriitiliselt sõtta ning hakkas kirjutama farsse sõdurist vaatajale. Kirjanik pidas seda sobivaimaks vahendiks sõjasüüdlaste paljastamiseks ja oma pahameele väljendamiseks toimuva vastu.
kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise. Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis). Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 tõdes juba (!) 1905 aastal, et ka energial on mass seetõttu kaldub kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: E = mc2, Energia joulides, mass kilogrammides ja valguse kiirus meetrit sekundis 2,9979 × 108, ehk ligikaudu 300 000 km/sec.
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg
annaabi.ee 
