Võtsin ammoniaagi vesilahuse, mis reageeris AgCl sademega ning moodustas lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriiidi. AgCl + 2 NH3 x H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2 H2O Lisasin lämmastikhapet (prootoneid) ning kompleksühend lagunes ja hõbekloriid sadenes uuesti. [Ag(NH3)2]Cl + 2 H+ AgCl + 2 NH4 + 2) AgNO3 + KI AgI + KNO3 Joodi-ioonidega moodustus kollakas hõbejodiidi sade. 3) K2CrO4 + 2 AgNO3 Ag2CrO4 + 2 KNO3 Kromaatioonidega moodustus telliskivipunane hõbekromaadi sade. Hg2+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) Hg2(NO3)2 + 2 HCl Hg2Cl2 + 2 HNO3 Kloori-ioonidega moodustus valge elavhõbe(I)kloriidi sade. Lisasin ammoniaagi vesilahust ning sade muutus mustaks. Hg2Cl2 + 2 NH3 x H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2 H2O 2) Hg2Cl2 + 2 KI Hg2I2 + 2 KNO3 Joodi-ioonidega moodustus intensiivne punase värvusega sade roheka värvuse asemel. Ilmselt olid elavhõbe(I) soolad seisnud ning disproportsioneerunud tugevalt Hg2+ ja metallilise Hg tekkega.
Õppejõud: Töö teostatud: .......................................................................... ................................................ Protokoll esitatud: .......................................................................... Protokoll arvestatud: P1. Katioonide I rühm Töö eesmärk Töö eesmärk on eraldada Pb2+-, Ag+- ja Hg2+-ioonid teiste rühmade katioonidest, mis põhineb nende kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Kasutatud töövahendid ja kemikaalid Katseklaasid, pipett, keeduklaas, pliit, tsentrifuugi aparaat, Pb(NO3)2 lahus, 2M HCl lahus, konts. HCl lahus, KI lahus, K2CrO4 lahus, 2M NH3 H2O lahus, Hg2(NO3)2 lahus, Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2
Seejuures sadeneb uuesti valge hõbekloriidi sade. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ b) I -ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade. Ag+ + I AgI AgNO3 + KI AgI + KNO3 Hõbejodiid ei lahustu ammoniaagi vesilahuses. c) CrO42 -ioonidega moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 AgNO3 + K2GrO4 Ag2GrO4+ KNO3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahuse toimel see aga muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu: Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O b) I -ioonidega moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg22+ + 2I Hg2I2 Hg2(NO3)2 + KI HgI2 + KNO3 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ Hg + Hg2+ c) CrO42 -ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade
Hapestamisel HNO3-ga (prootonitega) kompleksühend laguneb ja sadeneb uuesti valge hõbekloriidi sade: [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ 2) I-ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade: Ag+ + I AgI AgNO3 + KI AgI + KNO3 3) CrO42-ioonidega moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade: 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 2AgNO3 + K2CrO4 Ag2CrO4+ 2KNO3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahus reageerib Hg2Cl2-ga moodustades musta metalse elavhõbeda ja elavhõbeamiidkloriidi, mis on valge: Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O 2) I-ioonidega moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade: Hg22+ + 2I Hg2I2 Hg2(NO3)2 + 2KI Hg2I2 + 2KNO3 3) CrO42-ioonidega moodustub oraanz elavhõbe(I)kromaadi sade: Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2CrO4 Hg2CrO4 + 2KNO3
1.3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade. Ammoniaagi vesilahuse toimel muutub sade mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu. Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O b) I -ioonidega 2+ + 2I Hg2I2 Moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg 2 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg 2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg2+ Hg + Hg2+ Tekkinud elavhõbe(2+)-ioonid annavad I -ioonidega punase sademe. Seetõttu võib selle tõestuse juures tekkida ka punase värvusega sadet. Antud juhul tekki roheline sade. c) CrO42 -ioonidega Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Moodustub punane/tumeoran elavhõbe(I)kromaadi sade. 2. Esimese rühma katioonide (Pb2+,Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs 2.1 I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi (koonilisse katseklaasi) võetakse 1-1,5 ml esimese rühma
K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au Ainete lahustuvus vees K+ Na+ Li+ Ag+ Ba2+ Ca2+ Mg2+ Mn2+ Zn2+ Hg2+ Cu2+ Pb2+ Fe2+ Fe3+ Al3+ Cr3+ OH L L L L VL VL E E E E E E E E CL L L L E L L L L L L L VL L L L L Br L L L E L L L L L VL L VL L L L L I L L L E L L L E L E E L L L
ammooniumpuhver soojendamine IV Cu+2,Hg+2,Pb+2,(Bi+3, Cd+2,Sn+2/+4,As+3/+5, H2S 0,3M HCl-i Sb+3/+5) keskkond,pH~0,5 soojendamine V Ag+,Pb+2,Hg2+2 2M HCl külm lahus Sulgudes toodud ioonide määramist juhend ei käsitle.Pb+2-ioonid esinevad korraga nii IV kui ka V rühmas, sest PbCl2 märgatava lahustuvuse tõttu ei ole Pb+2-ioonide eraldumine koos teiste V rühma katioonidega täielik ning osa neist eraldub koos IV rühmaga. Hg2+2-ioonide oksüdatsiooniaste on tinglikult +I, kuid kuna tegelikult esineb dimeerne ioon +Hg-Hg+,siis on õigem kasutada eeltoodud tähistust (mitte aga Hg+).
Monatomic ions +1 all the alkali metals show the +1 oxidation state only Cu+1 copper (I) , cuprous H+1 hydrogen Au+1 gold (I) Li+1 lithium +1 Ag silver Na+1 sodium +1 Tl thallium (I) K+1 potassium +2 Hg2 mercury (I), mercurous Rb+1 rubidium Cs+1 cesium +2 all the alkaline earth metals show the +2 oxidation state only Cu+2 copper (II), cupric Be+2 beryllium +2 Fe iron (II), ferrous Ca+2 calcium +2
69 = 0.03646 g, ning see moodustab kogu terase massist 0.03646 × 100 = 3.134% 1.1634 Vastus: Nikli sisaldus terases oli 3.134%. Riina Aav, Kristiina Kreek 4 Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 9. Sadestustiitrimisel tiitriti 25.00 ml 0.04132 M Hg2(NO3)2 lahust 0.05789 M KIO3 lahusega. - a) Leidke ekvivalentpunkti saavutamiseks vajalik IO3 lahuse maht. b) Leidke [Hg22+] kui on lisatud 34.00 ml KIO3 lahust c) Leidke [Hg22+] kui on lisatud 56.00 ml KIO3 lahust d) Leidke [Hg22+] ekvivalentpunktis Lahendus: Kirjutame välja asjakohase reaktsioonivõrrandi: -
CuSO4 + H2S CuS + H2SO4 Cu2+ + S2- CuS must sade CdSO4 + H2S CdS + H2SO4 Cd + S2- CdS 2+ kollane sade Hg(NO3)2 + H2S HgS + 2HNO3 Hg2+ + S2- HgS punane sade 2SbCl3 + 3H2S Sb2S3 + 6HCl 2Sb3+ + 3S2- Sb2S3 hallikas sade Katseklaasidesse, kus sadet ei tekkinud, lisati 2M ammoniaagi vesilahust. Aluselises keskkonnas tekkis sade MnSO4 + (NH4)2S MnS + (NH4)2SO4 Mn2+ + S2- MnS NiSO4 + (NH4)2S NiS + (NH4)2SO4
HULLU KÜBARSEPA SÜNDROOOM Anorgaanilise elavhõbeda akuutse ekspositsiooniga on seotud neerukahjustus ·Närvisüsteemi häired, eriti orgaaniliste elavhõbedaühendite puhul, mis läbivad kergemini vere-ajubarjääri ·Orgaanilised elavhõbedaühendid läbivad platsenta-vere barjääri ning võivad mõjutada loodet (on potentsiaalne teratogeen), kahjustada aju arengut, põhjustada koordinatsiooni häired Milles väljendub toksilisus: Elavhõbeda (Hg2+) juuresolekul aga S=S sildade moodustumine takistatud ·Hg2+ mõju avaldub seega läbi valkudes olevate aminohapete, mille koostises on väävel (-SH); selline aminohape on tsüsteiin KAADMIUM Mullas on Cd-ltendents sorbeerudaorgaanilisele ainele ·Sorptsioonmullas sõltub mulla pH-sthappelistes muldades on sorptsioonväiksem ning metall liikuvam 1940-1970. aastatel Jaapanis avastatud Itai-itai(ai-ai) tõbi oli samuti põhjustatud Cdakumuleerunud riisi söömisest
Hg22+ + 2Cl– → Hg2Cl2 ‚ mis ammoniaakhüdraadi vesilahuse toimel muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu Hg2Cl2 + 2NH3⋅H2O → NH2HgCl ↓ + Hg ↓ + NH4Cl + 2H2O b) I –-ioonidega (kasutasin KI lahust) moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg22+ + 2I– → Hg2I2 ↓ Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg 2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ → Hg + Hg2+ Tekkinud elavhõbe(2+)-ioonid annavad I –-ioonidega punase sademe. Seetõttu võib selle tõestuse juures tekkida ka punase värvusega sadet. Minu reaktsiooni käigus tekkis punane sade, mis tähendas, et moodustus metalliline Hg. c) CrO42–-ioonidega (kasutasin K2CrO4) moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42– → Hg2CrO4 2.Sadestamine Võtan puhta pipetiga I rühma katioonide lahust, mille sain juhendajalt, ning
Tiitrimiseks. Igale pilasele brett, 2 keeduklaasi ja mtepipett. Vajalikud reaktiivid. Happed. HNO3 , H2SO4 , HCl , CH3COOH. Alused. NaOH , KOH , NH3H2O. Soolad. NH4NO3 NH4Cl (NH4)2C2O4 (NH4)2SO4 (NH4)2CO3 NH4SCN (NH4)2MoO4 CH3COONH4 NaNO3 Na2HPO4 Na2SO3 Na2SO4 Na2CO3 NaCl NaBr NaI NaNO2 HCOONa CH3COONa Na2Pb[Cu(NO2)6] KNO3 K2CrO4 KI KMnO4 K4[Fe(CN)6] K3[Fe(CN)6] K2[HgI4] AgNO3 Al(NO3)3 Ba(NO3)2 BaCl2 Ca(NO3)2 Cu(NO3)2 Cr(NO3)3 Fe(NO3)2 Fe(NO3)3 Hg2(NO3)2 Hg(NO3)2 Mg(NO3)2 Pb(NO3)2 Sr(NO3)2 Zn(NO3)2 Muud. H2O2 , C6H6 , C5H11OH , CH3CSNH2 , Al , universaalindikaatorpaber. Lahuste valmistamisest. Henn Kuusi soovituse kohaselt peaksid analsitavad lahused olema ~2-molaarsed ja reaktiivid ~1-molaarsed (kui juhendis ei ole eldud teisiti).Analsitavad lahused peavad olema selleprast kontsentreeritumad, et erinevate lahuste segamisel nad lahjenevad.Tegelikult pole kigist ainetest vimalik teha nii
Ta reageerib kergesti lämmastikhappega. Kontsentreeritud väävelhape reageerib elavhõbedaga kuumutamisel. Hg asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja. Ta reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevad oksüdeerijad. Tekkida võivad nii Hg(II) kui ka Hg(I) ühendid. Näiteks tekib kontsentreeritud HNO3 toimel elavhõbedasse Hg(NO3 )2: Hg + 4HNO3 = Hg(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O. Kui Hg liiasse toimida lahjendatud lämmastikhappega, tekib Hg2(NO3)2: 6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Elavhõbedaühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2
materjalid · Teised molübdaadid (leelismuldmet., haruld. muldmetallid ): · laser- ja luminofoormaterjalid, senjettelektrikud jm · Keemialaborites - peam NH4+ - ja Na+ - molübdaadid 7. Elavhõbeda halogeneenide omadused · Värvitud või kollased (Hg2F2, Hg2I2) kristallil. ühendid; tuntud nii Hg(II)- kui Hg(I) halogeniidid · Monohalogeniidid Hg2Hal2 (Hal = Cl, Br, I) on vees ja org. lahustites vähelahustuvad, lahustes disproportsioneeruvad : · Hg22+ Hg2+ + Hg · (tasakaal paremale Cl-, Br- jm. kompleksimoodustavate ligandide juuresolekul) · Dihalogeniidid HgHal2 lahustuvad nii vees kui org. lahustites, neile on iseloomulik (erinevalt suurest enamikust teistest sooladest), et nad praktiliselt ei dissotsieeru vesilahustes. Soolade MHal (M = Na, K, Rb) vesilahustes hästilahustuvad kompleksid M2HgHal4 II rida 1. Väärisgaaside elektronkihi omadused väliselektronkihi konfiguratsioon : s2p6
Ferroiini kui inikaatori omadused: ·Ideaalne redoksindikaator ·Reageerib kiirelt ja pöörduvalt ·Värvimuutus märgatav ·Lahused on püsivad, kergelt valmistatavad Difenüülamiini kui indikaatori omadused: Vees halvasti lahustuv; ei saa tiitrida Tärklise kui indikaatori omadused: Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine: Täiendavad redutseerijad Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine: naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V
Difenüülbensidiin = difenüülbensidiin violett + 2H+ + 2e värvitu violetne Kasutatakse kas Ba või Na soolana. Värvimuutus terav: värvitu->roheline->violet. Potentsiaal +0,8V Tärklise kui indikaatori omadused- Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine- Täiendavad (ehk abi) redutseerijad Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine- naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V Lagunemisreaktsioon: 2S2O8 2- + 2H2O = 4SO4 2- + O2 + 4H+ naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 H2O2 + 2H+ +2e- = 2H2O E0= 1,78 V Lagunemisreaktsioon: 2 H2O2 = 2 H2O + O2
kuivade gaasidega HF, HCl, H2S, NH3, PH3 ega AsH3, kuid reageerib juba toatemperatuuril Hbr, HI ja H2Se-ga. · Hg reageerib HNO3-ga, kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga ja kuningveega. Elavhõbe asub metallide pingereas vesinikust paremal ega tõrju seega happeist vesinikku välja. 4 Reaktsioonil hapetega tekivad olenevalt Hg ja happe vahekorrast Hg2 ²+ või Hg ²+ -soolad: 3Hg + 8HNO3 3Hg(NO3)2 + 2NO + 4H2O elavhõbe(II)nitraat 6Hg + 8HNO3 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O elavhõbe(I)nitraat Hg + 2H2SO4 HgSO4 + SO2 + 2H2O elavhõbe(II)sulfaat
a) MnSO4 lahusele TAA lahuse lisamisel MnSO4 + (NH4)2S → MnS↓ + (NH4)2SO4 Mn2+ + S2-→ MnS↓ b) NiSO4. lahusele TAA lahuse lisamisel NiSO4 + (NH4)2S → NiS↓+ (NH4)2SO4 Ni2+ + S2-→ NiS↓ c) CuSO4. lahusele TAA lahuse lisamisel CuSO4 + H2S → CuS↓+ H2SO4 Cu2+ + S2-→ CuS↓ d) CdSO4 lahusele TAA lahuse lisamisel CdSO4+H2S → CdS↓+ H2SO4 Cd2+ + S2-→ CdS↓ e) Hg(NO3)2 lahusele TAA lahuse lisamisel Hg(NO3)2 + H2S → HgS↓+ 2HNO3 Hg2++S2- → HgS↓ f) SbCl3 lahusele TAA lahuse lisamisel 2SbCl3 + 3H2S → Sb2S3 ↓+6HCl 2Sb3++ 3S2- → Sb2S3 ↓ Mis on põhjuseks, et osa sulfiide sadeneb happelises, osa aluselises keskkonnas? Happelises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on väga väike (väiksem kui 10-25). Aluselises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on suurem kui 10-28.
·Värvimuutus märgatav ·Lahused on püsivad, kergelt valmistatavad Spetsiifilised indikaatorid Tärklis, kaaliumtiotsüanaat KSCN 51. Ferroiini kui indikaatori omadused. 52. Difenüülamiini kui indikaatori omadused. 53. Tärklise kui indikaatori omadused. Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga 54. Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine. Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgaam2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale 55. Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine. naatriumvismutaat NaBiO3 + - + + NaBiO3 + 4H + 2e = BiO + Na + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 2- - 2- 0 S2O8 + 2e = 2SO4 E = 2,01 V Lagunemisreaktsioon 2- 2- + 2S2O8 + 2H2O = 4SO4 + O2 + 4H naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2
Cd Cd2+ koksiga reageerib hapetega Co Co2+ sulatamine 2+ Ni Ni Sn Sn2+ Pb Pb2+ H2 H+ võrdluseks Cu Cu2+ Ag Ag+ kuumutamine Hg Hg2+ võivad reageerida tugevalt oksüdeeruvate hapetega või füüsiline Au Au3+ eraldamine Pt Pt2+ Muutused metallides, liikudes tabelist alt ülesse: · aktiivsus suureneb; · annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada; · roostetavad või tuhmuvad kergemini; · vajavad rohkem energiat (ja erinevaid meetodeid), et oma maagist eralduda;
Kaadmium satub atmosfääri peamiselt sulatusahjudest ja teda sisaldavate toodete (plastmassid, värvained, kumm, patareid) tootlemisel või põletamisel. Kaadmiumi saaste allikateks on ka mineraalväetised ja fungitsiidid. - Kuna kaadmium on suhteliselt hästi lenduv, on ta põhiliselt sissehingatav mürk. Sissehingamisel koguneb kaadmium kopsudesse, akumuleerudes seejärel maksas, neerudes ja põrnas. - Ligi 15% mürgitusjuhtumitest lõpeb surmaga. Erinevalt Pb2+ ja Hg2+ ioonidest absorbeerivad Cd2+ ioone edukalt taimed. Taimedes jaguneb kaadmium enam-vähem ühtlaselt kõigi kudede vahel, mistõttu välimise lehekihi eemaldamine ei aita siin saastust vähendada. - Kaadmiumi absorbeerivad edukalt ka mitmed seened. - Loomse päritoluga toidutooraines leidub kaadmiumi põhiliselt siseorganites nagu maks ja neerud ning piimas. Pikaajalisel manustamisel koguneb kaadmium inimorganismis peamiselt maksa ja neerudesse
elemendi vahele. Selle promootori vaheala on tavatult pikk 19 20 nukleotiidi ning transkript-siooni initsiatsiooniks on vajalik vaheala väändumine regulaatorvalgu abil. Sellisel juhul -35 ja -10 elemendi vaheala lüheneb ning elemendid positsioneeruvad täpselt RNAP seondumisjärjestustele vajalikule kaugusele. Regulaatori toime sõltub sellest, kas MerR on seondunud elavhõbeda iooniga või mitte. Kui MerR pole Hg2+ seondunud, siis regulaatorvalk ei painuta DNA-d ning aktivatsiooni ei toimu. Kui MerR on Hg 2+-ga seondunud, siis toimub DNA väänamine ning transkriptsiooni aktiveerimine. Aktivatsioon võib toimuda veel keerulisemalt. Näiteks arabinoosi operoni geenide transkriptsiooni aktiveerimine promootorilt P BAD sõltub arabinoosi olemasolust. Promootoralaga seonduvad AraC, mille allosteeriliseks efektoriks on arabinoos, ning Crp-cAMP, mis tekib siis kui keskkonnas pole enam glükoosi ning
annaabi.ee 
