* Kolumbiast eraldus Panama kanal IV Milles seisnes Balkani kriisi olemus 20. sajandi algul? Tahtis oma mõjuvõimu hoida ja tugevdada. Türgi nõrgenemine V Toetudes õpiku tekstile ning kaardile lk 15, leia vastused järgmistele küsimustele: 1) Millistele riikidele kaotas Türgi (Osmanite impeerium) oma valdused Põhja- Aafrikas? Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa 2) Millised Euroopa-valdused kaotas Türgi 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul? Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Bosnia-Hertsogoviina, Bessaraabia. 2) Kas Türgile jäi enne Esimest maailmasõda valdusi Euroopas? Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Bosnia-Hertsogoviina, Bessaraabia. VI Kas järgnev väide on õige või vale? Kirjuta lause ette vastavalt Õ või V! 1) Õ Suurriigid ihkasid tegelikult sõja puhkemist. 2) V Jaapan lähenes Saksamaale, sest mõlemaid huvitasid Inglise kolooniad. 3) V USA välispoliitika pearaskus kandus 20. sajandi algul Euroopasse. 4) Õ Itaalia oli Kolmikliidu kõige ebakindlam lüli.
• ISIS- ISLAMIRIIK HAARAB ALASID KONTROLLI ALLA • HÄVITATI PALJU KULTUURIVÄÄRTUSI (SUMER, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA). MUST ARHEOLOOGIA BALKAN • OLI JUGOSLAAVIA FSV: 6 LIIDUVABARIIKI • PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED. RIIGIJUHT JOSIP BROZ TITO • 90NDATEL 2 KODUSÕDA • ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU. KATOLIIKLASED) • HORVAATIA- SUUR, TUGEV, USTAŠŠID • SUUR SÕDA • BOSNIA-HERTSOGOVIINA-MOSLEMID • GENOTSIID. HOLLANDI RAHUVALVAJAD. SREBRENICA. MASSIHAUAD. • SLOBODAN MILOŠEVIC- ANTI KOHTU ALLA HAAGIS • NATO SEKKUS • TÄNASEKS ON 6 RIIKI: SERBIA, SLOVEENIA, HORVAATIA, BOSNIA-HERTSOGOVIINA, MAKEDOONIA, TŠERNOGOORIA(MONTENEGRO) • KOSOVO- ELAVAD ALBAANLASED, KUULUTAS END ISESEISVAKS • VOJVODINA- UNGARLASED • FYROM- VARASEM JUGOSLAAVIA VABARIIK MAKEDOONIA POSTSOTIALISTLIKUD MAAD • ENDINE NSVL, IDA-EUROOPA MAAD • PALJU PROBLEEME:
Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb Ungari – Budabest Sloveenia – Ljubljana Rumeenia – Bukarest Austria – Viin Moldova – Chisinau Lichtenstein – Vaduz Ukraina – Kiiev Šveits – Bern Taani - Kopenhaagen
Rootsi Stockholm 9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11. Albaania Tiraana 34. Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsogoviina 40. Sarajevo 41. Ungari Budapest 18. Horvaatia Zagreb 42. Rumeenia Bukarest 19. Sloveenia Ljubljana 43. Moldova 20. Austria Viin 44. Ukraina Kiiev 21. Liechtenstein Vaduz 22. Sveits Bern 23. Saksamaa Berliin ©Kati Rohtla
Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40.Slovakia-Bratislava 31.Rootsi-Stocholm 36.Leedu-Vilnius 41.Ungari-Budapest 32.Soome-Helsingi 37.Poola-Varssavi 42.Rumeenia-Bukarest 33
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva
19. Andorra- Andorra la Vella 20. Sveits- Bern 21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertsogoviina- Sarajevo 39. Serbia-Belgrad 40. Montenegro- Podgorica 41. Albaania- Tirana 42. Makedoonia- Skopje 43. Kosova- Pristina 44. Kreeka- Ateena 45. Türgi- Ankara 46. Küpros- Nikosia 47. Malta- Valetta 48. Kasahstan- Astana 49. Gruusia- Thbilisi 50. Aserbaidzaan Bakuu 51. Armeenia- Jerevan
institutsioon. • Asutati 5. mail 1949. aastal Londonis. • Loodi eesmärgil tagada see, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. EN • Eesmärgiks on edendada demokraatiat nind kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine aastal 1950. Liikmesriigid • Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Juhtorganid • Ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee
OLEKS REGULEERINUD SUHTEID DIPLOMAATILISELT. RAHVUSTEVAHELISED VASTUOLUD EUROOPAS JA NATSIONALISMI KASV. SÕJA ROMANTISEERIMINE. RUTAKAD MOBILISATSIOONID JA ULTIMAATUMID. Sõja ajend 28. JUUNIL 1914 SOORITATI SARAJEVOS SERBIA SALAORGANISATSIOONI “MUST KÄSI” POOLT ATENDAAT AUSTRIA-UNGARI TROONIPÄRIJALE FRANZ FERDINANDILE. TAPJA- GAVRILO PRINCIP PÕHJUSEKS OLI SERBIA LEPPIMATUS BOSNIA- HERTSOGOVIINA LIITMISE SUHTES AUSTRIA- UNGARIGA JA SOOV LUUA SUUR-SERBIA, MIS ÜHENDAKS BALKANI POOLSAARE SLAAVI RAHVAID Sõja algus • 28. Juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. • Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni. • Saksamaa kuulutas 1. augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. • 3. Augustil kuulutas Prantsusmaa Saksamaale sõja. • 5. Augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja, sest
enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis aga Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. 1991 aastal iseseisvus esimesena Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, kuid kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. Selle tulemusel hakkas Serbia tõrjuma Horvaati ning Bosnia ja Hertsogoviina iseseisvuskatseid. Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist etnilises puhastuses ning massimõrvades. Euroopa rahuvalvejõud ei suutnud neid jubedusi takistada ning alles NATO sekkumine 1995 aastal pani vägivallale piir ning sundis sõdivaid pooli rahu sõlmima. 1998 aastal alustas Serbia aktsioone Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu, kasutades etnilise puhastuse taktikat. Kuna Serbia ei olnud nõus lõpetama, oli NATO sunnitud Serbiat pommitama
reformikavade arutamiseks. Konverents otsustas säilitada maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse. Vormiliselt kõigile riikidele anti kõigile riikidele majandussuhetes marokoga võrdsed võimalused, kuid sisuliselt eelistati Prantsusmaad. *Bosnia kriis (1908 a.) Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, provintsis süvenes Serbia-meelne liikumine ning sisemisi pingeid üritas rõhutada ka Türgi. 1908. aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hertsogoviina liidetuks Austria- Ungariga. See tõi kaasa terava välispoliitilise kriisi, mis siiski ei kasvanud üle sõjaliseks konfliktiks. *II Maroko kriis (1911 a.) 1911. Aastal puhkes marokos ülestõus, mis sai ajendiks prantsuse vägede sissetungile maa siserajoonides. Saksamaa kartis, et prantsusmaa kehtestab kontrolli kogu marokos, ning otsustas taas sekkuda, algatades sellega teise maroko kriisi. 1911
jõuda, vajas Venemaa reforme, mida teostas Stolõpin. 5)Suurriikide blokkide kujunemine-19 saj. Lõpupoole hakkasid Euroopa suurriigid blokkidesse grupeeruma. Sõlmiti leping Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia vahel. See kolmikliit tekitas rahutust. 6)1912. Aasta sõda Türgile-Türgi nõrgenemise tõttu tahtsid Balkani rahavad Türgit kogu poolsaarelt välja tõrjuda. Serbia,Bulgaariga ning Makedoonia kuulutasid Türgile sõja, mille viimane ka kaotas v.a. Konstantinoopol. 7)1908 a. Bosnia ja Hertsogoviina kriis-Austria-Ungari liitus Bosnia ja Hertsogoviinaga. Sellest tekkis vasuolu Serbia ja Venemaaga. 8)Dreyfusi afäär- võltsitud dokumentide alusel mõistetakse juudi rahvusest ohvitser eluaegsesse pagendusse. Riikide Iseloomustus: 1)Prantsusmaa: *Majandus:Kapitali väljavedu Venemaale, terasetööstuse kasv, masina ehitus, kaitse tollid. *Sisepoliitika:edukad streigid,anarhismi levik, rahutused usuküsimustes.
saksa filosoof, töötas välja teooria klassidest ja rõhutas klassivõitlust. 1899 1902 inglise buuri sõda aafrikas, 1900 bokserite ülestõus hiinas, 1904 1905 vene jaapani sõda, 1905 revolutsioon venemaal ja eestis, kolmikliit 1879 liiduleping saksamaa ja austria-ungari vahel ja 1882 liitus itaalia, antant 1904 kokkulepe prantsusmaa jainglismaa vahel ja 1907 liitus venemaa, 1908 bosnia ja hertsogoviina kriis, 1912 sõda türgile serbia, makedoonia ja bulgaaria poolt, 1890 1900 aastatel dreyfusi afäär, poliitiline skandaal prantsusmaal. Prantsusmaa vabariik, kahekojaline parlament, valitsuskriisid, president valiti 7 aastaks, kiriku võimu vähenemine, palju kolooniaid, pidasid end Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni eestvedajaks, Eiffeli torn, Inglismaa parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel,
Mõnes riigis on säilinud kommunistlide mõju, mõnedes kohtades õnnestus kommunistidel võimule jääda ja ümberkorraldusi takistada.Tekkisid ka uued riigid, Tsehhoslovakkiast, Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse, Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia. Iseseisvusid Horvaatia,Slovakkia,Makedoonia,Bosnia ja Hertsogoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistliku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Balkan muutus plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on säilinud paljugi kommunistlik võim, see on takistanud demokraatlike ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale.
Kreeka Ateena 35. Saksamaa Berliin 3. Armeenia Jerevan 19. Küpros Nikosia 36. San Marino San 4. Aserbaidzaan Bakuu 20. Leedu Vilnius Marino 5. Austria Viin 21. Liechtenstein Vaduz 37. Serbia Belgrad 6. Belgia Brüssel 22. Luksemburg 38. Slovakkia Bratislava 7. Bosnia ja Luxembourg 39. Sloveenia Ljubljana Hertsogoviina 23. Läti Riia 40. Soome Helsingi Sarajevo 24. Makedoonia Skopje 41. Suurbritannia 8. Bulgaaria Sofia 25. Malta Valleta London 9. Eesti Tallinn 26. Moldova Chisinau 42. Sveits Bern 10. Gruusia Thbilisi 27. Monaco Monaco 43. Taani Kopenhaagen 11. Hispaania Madrid 28. Montenegro 44. Tsehhi Praha 12
2.1 Julgeolekunõukogu roll: Julgeolekunõukogu on ülemaailmses rahvusvaheliste organisatsioonide süsteemis üks olulisemaid kogumike. Tema põhiülesandeks(rolliks) on tagada rahu, lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone. Ühtlasi on Julgeolekunõukogu ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid(resolutsioone) 3. ÜRO rahuvalvemissioonid ÜRO rahuvalvemissioonideks on olnud Bosnia- ja Hertsogoviina, Liibanon, Lähis-Ida, Mali, Guatemala, Georgia, Sierra Leone, Rwanda, Afganistan jne. Valisin just need kolm mustas trükis olevad rahuvalvemissioonid seetõttu, et seal on osalenud meie enda Eesti Sõdurid ning aidanud kaasa rahu tagamisele ja agressioonide maha surumisel. 4. Eesti seosed ÜRO-ga Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO
Benito Mussolini Aust- Turumajandus. Kõik Habsburgide Venemaaga rivaalitses ria rahvusrühmad tahtsid konstitutsiooniline Balkanil. Ungar küll iseseisvust aga kaksikmonarhia. 1908 annekteeriti i kasutasid ühtse riigi Mitmeparteiline. Bosnia ja eeliseid, kaubeldes piiride Valitsused määrati Hertsogoviina. ja tollideta, olid rahvusestametisse annekteerima- sõltumata juriidiliselt parlamendiväliste vägivaldne liitma. võrdõiguslikud kogu määrustega. 1879 liit Saksamaaga keisririigi raames. Parlamendis olid Venemaa vastu. Linnades arenenud esindatud peaaegu kõik tööstus, põllumajandus rahvusrühmad, oli
# 1903 a eraldus Kolumbiast Panama riik, kes andis kanali määramata ajaks rendile. # USA Euroopa partneriks oli Suurbritannia. 20 saj alguse Balkani kriiside põhjused: # Serbias sõjaväeline riigipööre, võimule tuli venemeelne valitsus. # Venemaa tahtis tagasi vallutada Türgi poolt vallutatud Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks oli vaja vallutada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. # 1908 Austria-Ungari oma võimu kindlustamiseks Balkanil, liitis endaga Bosnia ja Hertsogoviina. Tekkis konflikt Austria-Ungari ja Serbia-Venemaa vahel. # 1912 Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia kuulutasid Türgile sõja. Türgi kaotas ja loovutas valdused Euroopale, peale Konstantinoopoli. *Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad oma liitlastele. Protestiks hakkas toetama Kolmikliitu.
o 1986 Hispaania, Portugal - 2 o 1990 Laienes SDV aladele. o 1995 Austri, Rootsi, Soome - 3 o 2004 Eesti,Läti,Leedu,Poola,Ungari,Tsehhi,Slovakkia,Sloveenia,Malta, Küpros 10 o 2007 Rumeenia,Bulgaaria - 2 o Kandidaatriigid: Türgi,Makedoonia,Horvaatia,Island,Montenegro o Aktuaalne riikides: Gruusia,Ukraina,Serbia,Albaania, Bosnja ja Hertsogoviina, Kosovos Valitsemiskorraldus EL-s · EL on majnduslik ja poliitiline ühendus(27 riiki) · Peamised institusioonid: o EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) = seadusandlik võim ->esindab liikmesriike o Euroopa komisjon = täidesaatev võim -> kaitseb liidu kui terviku huve. o Euroopa parlament-> esindab EL kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud · EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) o Jagab parlamendiga seadusandlikku võimu
okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulemusena tunnustas Saksamaa Prantsusmaa protektoraati Marokos ning Saksamaale anti osa Kongost d) 1912-1913 I Balkani sõda (Türgi kaotab oma Euroopa osa) e) suvel 1913 II Balkani sõda (tüli maade jagamise pärast; Bulgaaria kaotab) f) 1908-1909 Bosnia kriis Austria annekteerib Bosnia ja Hertsogoviina; serbias austeriavastased liikumised; Franz Ferdinard lastakse maha 3. Sarajevo sündmused ja suurriikide reaktsioon 28. juuni 1914 külastas Austria troonipärija Franz ferdinard Sarajevot. Pärast ebaõnnestunud attentaadikatset Gavrilo Princip mõrvab Ferdinardi ja tema naise. a) Austriat hakkab kohe toetama Saksamaa ja Austria-Ungari. b) Ungari venitab austria toetamisega (alles 23. juuli kuulutab Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi) 30
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid
või A-U-ga, ning seetõttu võis igast väiksemast asjast kujuneda suurem kokkupõrge Euroopas. Oma osa mängis Serbia agressiivne poliitika. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga metsikult mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908.a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. See viis A-U tugevasse vastuseisu S-V-ga. Siiski pärast Saksamaa sekkumist taandus Venemaa, kes oli Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a revolutsioonist veel nõrgestatud. Türgi jätkuv nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Oma võimalust nägi selles ka Venemaa, kes seda takka õhutas. 1912. a kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli
USA eesmärgiks oli teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna- Ameerikas. 2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) * Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. * Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga. * 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina, see viis riigi teravasse vastasseisu Serbai ja Venemaaga. * Saksamaa sekkus olukorda ning sundis Venemaad taanduma. * Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. *1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi.
Eestlasi elab väljaspool Eestit 300 000 – 700 000. *nimeta ajavahemikus 1934-1959 a. toimunud kaks märgatavat muutust: - - *milliseid muutusi on täheldada ajavahemikus 1997- 2008 - - Põlisrahva osakaal Euroopa riikides: *üle 90% : Island, Norra, Taani, Austria,Poola *80-90% : Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Ungari, Itaalia, Holland *60-75%: Hispaania, Tśehhi, Ukraina, Śveits, *50-60%: Läti, Belgia, Bosnia-Hertsogoviina, 1.5. Keelkond ja sugulaskeeled *üle miljoni inimesega sugulasrahvad *hõimupäevad 2 Rahvastik Maret Vihman. 1.6. I IVE *loomulik e. looduslik IIVE *mehaaniline iive Koppel,L
koloniaalvaldused Aasias. USA eesmärgiks oli teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna- Ameerikas. 2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) * Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. * Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga. * 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina, see viis riigi teravasse vastasseisu Serbai ja Venemaaga. * Saksamaa sekkus olukorda ning sundis Venemaad taanduma. * Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. *1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi.
võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud. Kõikide rahvuste poliitilised grupid asetasid esikohale rahvuslikud probleemid, nõudes maksimaalselt laialdast autonoomiat. Välispoliitika: Venemaaga rivaalitses Balkanil. 1908 annekteeriti Bosnia ja hertsogoviina. annekteerima- vägivaldne liitma. 1879 liit Saksamaaga Venemaa vastu. Itaalia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Mitmeparteiline parteisüsteem. Majandus: Heaolutase oli üks madalamaid. Põhja osa oli edukam kui lõuna osa, kus kehtis parunite patriarhaalne võim talupoegadele. Põhjustas ümberasumisi lõunast põhja ja Ameerikasse. Lõunas oli nälg. Välispoliitika: Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus polnud suur
asend,kliima,valitsus ja poliitika,kultuur,sport,turism,haridus,meedia,arhitektuur, transport,ja palju palju muud huviatavat) 10 VIII Lühike majanduse üldiseloomustus Välja astumine neljast Jugoslaavia riigist 1990 aastate alguses ja Yugoslaavia sõdade järgneivail aastatel laastas Serbia ja Montenegro majandust vägagi tõsiselt.Serbia ja Montenegro majandus halvenes veelgi pärast seda,kui ta oli osalenud sõjas Bosnia ja Hertsogoviina iseseisvumisel.Areng pidurdus veelgi pärast 1999 aasta NATO poolset pommitamist ,mis kahjustas nii tööstust kui ka infrastruktuuri Serbias.1990 aastatel valitses riigis juba ammu tuntud raha inflatsioon,töötus(üle 60% töötuid) ja krahh tootmises.,,Sitked"meetmed kavandasid ette ühiskonna väljaminekute vähendamist ja tootmise suurendamist.Aja möödudes saadi inflatsioon kontrolli alla,tootlikus suurenes 6% võrra 1993.-ks aastaks ja veel sama palju 1995.-ks aastaks.Riigi
kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud. Kõikide rahvuste poliitilised grupid asetasid esikohale rahvuslikud probleemid, nõudes maksimaalselt laialdast autonoomiat. Välispoliitika: Venemaaga rivaalitses Balkanil. 1908 annekteeriti Bosnia ja hertsogoviina. annekteerima- vägivaldne liitma. 1879 liit Saksamaaga Venemaa vastu. Itaalia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Mitmeparteiline parteisüsteem. Majandus: Heaolutase oli üks madalamaid. Põhja osa oli edukam kui lõuna osa, kus kehtis parunite patriarhaalne võim talupoegadele. Põhjustas ümberasumisi lõunast põhja ja Ameerikasse. Lõunas oli nälg. Välispoliitika: · Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus polnud suur · Katsed impeeriumi loomisel olid edutud Sisepoliitika:
sunnil B) poliitilised põhjused: puudus rahvusvahelisi kriise rugleeriv institutsioon C) puudus kaalukas diplomaatiline läbikäimine D) kriise lahendati sõjaliselt E) sõja romantiseerimine. 20.sajandi algul peeti sõda üllaks ja mehiseks tegevuseks. F) alahinnati reaalset ohtu, kuna eksisteeris ülemaailmne kaubandus. Ajend: Bosnia kriis- Austria-Ungari vastuseis Serbiale. Vaidlusalased territooriumid olid Bosnia ja Hertsogoviina. Serbias pidas neid muistseteks slaavi aladeks. Serbial oli sündinud Suur-Serbia idee. Serbias tekkivad mitmed terroristlikud organid, neil kujuneb arvamus, et riik kujuneb läbi terrori. Tuntumad: Must Käsi ja Blada Bosnia organ. Must Käsi mõistis koosolekul ertshertsogi Ferdinandi surma. 28. juunil 1914- toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat. Bosnia serblasest tudeng Gavrilo Princip mõrvas Austria Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi ning tema abikaasa
Leedu okupeeris Meemelimaa, mis anti varsti Sm-le. tagasi. Sm kolooniad said Suurbritannia ja USA. Taanlased said Schleiswig+Holstein`i maakonna. Tekkis 2 uut riiki: loodud Antante' poolt, stabiliseerimiseks. Tsehhoslovakkia: Tsehhi võeti Austrialt, Slovakkia Ungarilt. läbi ei saadud, pidevad kokkupõrked, lagunes. Serbia-Horvaatia-Jugoslaavia kuningriik. Serbial oli juhtroll, Horvaatia võeti Ungarilt, Sloveenia võeti Austrialt. Bosnia- Hertsogoviina võeti Austrialt. Makedoonia võeti Bulgaarialt, sarnased keeled, erinevad kultuurid, ühtsus puudus. Tähtsamad rinded: 1) Lääne - Sm vs Pr ja Sbr 2) Ida - Vene vs Sm ja A-U 3) Itaalia - Itaalia vs A-U 4) Salonike - Kr vs A-U 5) Kaukaasia -Vene vs Türgi 6) Mererinne - Sm vs Sbr. MRP: 23.08.39 Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt. See oli tavaline koostöölepe, kuid sinna kuulusid salaprotokollid. Need nägid ette sõjalist koostööd
saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks. Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandusele. 19. 1882 Kolmikliidu teke 1893 Venemaa ja Prantsusmaa liidu teke 1904 Liidu tekkele kirjutatakse ametlikult alla. 1907 Inglismaa ja Venemaa vahelise liidu teke 1908 Austria-Ungari liitis endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. 1911-12- Kuulutat sõda Türgile. (Serbia, Bulgraaria, Makedoonia.) 28. juuni 1914 Atentaat Franz Ferdinandile 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja; Esimese maailmasõja algus 1916 Verduni, Jüüti, Somme'i lahingud 1917 Veebruarirevolutsioon venemaal, sõjaga liitus USA, Bresti vaherahu Venemaa ja Saksamaa vahel. 3. märts 1918 Nõukogude Venemaa ja Saksamaa separaatrahu 11
# 1903 a eraldus Kolumbiast Panama riik, kes andis kanali määramata ajaks rendile. # USA Euroopa partneriks oli Suurbritannias 20 saj alguse Balkani kriiside põhjused: # Serbias sõjaväeline riigipööre, võimule tuli venemeelne valitsus. # Venemaa tahtis tagasi vallutada Türgi poolt vallutatud Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks oli vaja vallutada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. # 1908 Austria-Ungari oma võimu kindlustamiseks Balkanil, liitis endaga Bosnia ja Hertsogoviina. Tekkis konflikt Austria-Ungari ja Serbia-Venemaa vahel. # 1912 Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia kuulutasid Türgile sõja. Türgi kaotas ja loovutas valdused Euroopale, peale Konstantinoopoli. *Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad oma liitlastele. Protestiks hakkas toetama Kolmikliitu. Vene-Jaapani sõda 1904- 1905 oli ülemvõimu pärast Hiinas. Algataja-kaotaja oli Venemaa. Kaotus soodustas 1905a Vene revolutsiooni puhkemist. Nikolai II oli Venemaa
A-U-ga, ning seetõttu võis igast väiksemast asjast kujuneda suurem kokkupõrge Euroopas. Oma osa mängis Serbia agressiivne poliitika. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga metsikult mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908.a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. See viis A-U tugevasse vastuseisu S-V-ga. Siiski pärast Saksamaa sekkumist taandus Venemaa, kes oli Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a revolutsioonist veel nõrgestatud. Türgi jätkuv nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Oma võimalust nägi selles ka Venemaa, kes seda takka õhutas. 1912. a kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli
Kõige verisemad sündmused toimusid Jugoslaavia lagunemisel. See tõi kaasa sõja. Erinevad rahvastiku koosseisud erinevates piirkondades: 1. Sloveenia: 92% sloveenid (kõnelevad sloveeni keel; usutunnistuseks katoliiklus; kasutasid ladina tähestikku) 2. Horvaatia: 80% horvaadid, 20% serblased (kõnelesid horvaadi ja serbia keelt, väga sarnasedserbohorvaadi keel: horvaadid olid katoliiklased, tähestikuna kasut. ladina; serblased õigeusklikud ja tähesikuna kasut kirillitsa) 3. Bosnia-Hertsogoviina (35% serblased, 45% horvaate, 20% bosniakid; bosniakid olid moslemid) 4. Serbia ja Montenegro (66% serblased, 10 % albaanlased, 5% montenegrolased; albaanlased moslemid) 5. Makedoonia (64% makedoonlasi makedoonia keel, õigeusk, kirillitsa, 25% albaanlasi). Järgemööda hakkasid kõik Jugoslaaviast lahku lööma. Esimesena iseseisvus Sloveenia 1991. aastal. See tõi sõja Sloveenia ja Jugoslaavia vahel. See oli lühiajaline, serblased üritasid seda takistada, tõi endaga umbes 70 hukkunut
Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta. ● Hukkunuid alla 100. Horvaatia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991. ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel. ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast. ● Vukovar 2011, linna veetorn, linnamaja, tavaline maja. Bosnia-Hertsogoviina ● 3.märtsil.1992 kuulutas end iseseisvaks. ● Algas 1992 – 1995 kestnud Bosnia sõda. ● Sõjategevus toimus bosnia, moslemite, horvaatide ja serblaste vahel. Jogoslaavia sõdade kaart Sarajevo piiramine (1992 – 1995) - Olümpiamängude linn Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.septembril 1991. ● Iseseisvumine kulges veretult. ● Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid
ühiskonnas eksisteerib arvamuste paljusus ja kuivõrd teeb oma riigis tegelikke juhtimisotsuseid rahvas. Demokratiseerituse indeks saadakse valemiga (võistlus * osalus)/100, kusjures iga referendum lisab viis punkti; seab liialt suure rõhu rahva arvamusele ja mitte piisavalt valitsemispraktikatele. 4. Freedom House'i vabaduse taseme mõõtmise süsteem Hindab poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi skaalal 1-7, seejuures 1-2.5 = vaba, 3-5 = osaliselt vaba(Moldova; Bosnia ja Hertsogoviina) ja 5.5-7 = mittevaba; alus pandi 1950ndail, andmed alates 1972. aastast; fikseerib tegelikkus ja mitte seadusi, on üldjoontes Polity-ga korrelatsioonis; hõlmab üle 200 riigi ja territooriumi; 5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas 1900. aastal oli maailmas 12 demokraatiat, 1920ndal aastal 23, sest pärast sõda vastiseseisvunud riigid olid iseseisvunud valdavalt demokraatlikena; järgnenud sõdadevahelises
annaabi.ee 
