VIRGINIA A. HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON Sündis 30. nov 1897 Kansases Lucy Abbot Hendersoni ja Daniel B. Hendersoni tütar Sündis pere kaheksast lapsest viiendana Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS, TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Washingtoni sõjaväelisesse õenduskooli 1924. aastal nõustus võtma vastu oma esimese töö õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaureusekraadi ning 1934
bakalaurusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli Virginia aastatel 1934-1948 õpetaja 1953. aastal võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina Hiljem keskendus Henderson rahvusvahelisele õpetamisele ja ettekannetele Elu jooksul andis välja mitmeid raamatuid Üks tema tuntumaid trükiseid on 1960. aastal avaldatud Basic Principles of Nursing Care, mis on tõlgitud mitmetesse keeltesse HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA “Funktsioon, mida õde peamiselt täidab, on sõltumatu- see seisneb patsiendi abistamises kui tal puuduvad teadmised, füüsiline jõud või tahtmine ise tegutsemiseks. Õe funktsiooni võib vaadelda keerulise ja loomingulisena, pakkudes piiramatuid võimalusi füüsikaliste, bioloogiliste ja sotsiaalsete tedmiste arendamiseks”. (Henderson, 1960) “Õe unikaalne funktsioon on aidata üksikisikut, haiget või
1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ÕENDUSTEOREETIKUTE ÕENDUSE KESKSED MÕISTED 2.1. Keskkond Üks laiemaid mõisteid õenduse aluses on keskkond. Henderson ja Nightingale käsitlevad enda teoorias seda kui füüsilist keskkonda. Üks peamiseid komponente on see, et keskkond peab olema pidavas muutumises
suhet keskkonnaga, ning nende vastastikku mõju. [1] Erinevalt Nightingale kirjeldab Virginia Henderson seevastu inimest kui individuaali, kellega õed vastastikult suhtlevad. Ta väitis, et indiviid vajab abi, et saavutada tervis ja sõltumatus või spetsiaalselt rahuliku surma. Selleks, et isik saaks funktsioneerida terviklikult, peab ta suutma säilitada emotsionaalse ja füsioloogilise tasakaalu. [2] Hildegard Peplau definitsioon on mingil määral sarnane Hendersoni ja Nightningale omadega- nemad mõistsid inimest, kui isiksust, kellel on vajadused. Peplau jaoks oli inimene isik, kes on arenev organism, mis üritab vähendada ärevust, mida on põhjustanud vajadused. [3] Jean Watsoni definitsioon langeb samuti kokku eelneva kahe teoreetikuga. Inimene on väärtustatud isik, kelle eest tuleb hoolitseda, austada, rikastada, arusaada ja abistada. Üldine filosoofilises vaade inimesest on kui täielikult funktsioneeriv integreeritud isiksus. [4]
Tal oli pikk karjäär autori ja õendusteadlasena, mille jooksul ta kirjutas mitmeid raamatuid õendusest ja pani aluse mitmele õendusteooriale, mida ka praegu laialt kasutatakse. Üks tema tuntumaid trükiseid on 1960 aastal avaldatud Basic Principles of Nursing Care, mis on ka tõlgitud mitmetesse keeltesse. Tema märkimisväärsed tööd on toonud talle rohkem kui üheksa doktori aukraadi ja mitmeid nimekaid auhindu. Henderson suri 1996, olles 98 aastane. 2. ÕENDUSTEOORIAD Virginia Hendersoni õenduskäsitlus ja –kirjeldus oli teed rajav töö, mis on kogu õendust oluliselt mõjutanud. Hendersoni elus oli kolm suurt mõjutajat, mis ajendasid teda rajama oma õendusteooriaid. Esimeseks teguriks oli tema refereering õenduse aluste õpikust, mille käigus ta mõistis õendustegevuse täpsest defineerimisest. Teiseks oli tema osalus National Nursing Council konverentsil 1946ndal aastal. Viimane kui kõige olulisem tegur oli tema
peegeldab inbriidingukoefitsient FX , mis on defineeritud kui tõenäosus, et indiviidi juhuslikult valitud lookuses paiknevad alleelid Ai ja Aj on päritolult identsed. F = 0,1 – inbriidingu koefitsent on väga madal ja isendid ei ole omavahel suguluses. heterogeensus väheneb ja homogeensus suureneb. Kui suur on näiteks järglase inbriidingukoefitsient, kui tema emal ja isal on sama isa? Wright’i ja Hendersoni meetod sugulus- ja inbriidingukoefitsientide leidmiseks – mis ideoloogia on nende meetodite taga, mille poolest nad erinevad? Umbes 0,4 On võimalik leida ka üldisemad suguluskoefitsientide seaduspärad, mis baseeruvad kõigi suguluses olevate indiviidide vaheliste teede (radade, inglise keeles path) läbikäimisel sugupuus ja millised esmakordselt tuletas Sewall Wright (siit ka meetodi nimetus - Wright'i rajakoefitsientide meetod).
Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu Vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis 11-aastaselt liitus poistekvartetiga 20-aastaselt õppis nooti lugema Kokku oli tal viis naist Ta suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse Tegutsemine bändides Esines Chicagos kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri bändis Pärast seda siirdus New Yorki ning ühines Fletcher Hendersoni bändiga Aasta pärast tuli ta tagasi Chicagosse tagasi ning alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega 1919. aastal läks Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni Kontsertidel esines ta aga koos Erskine Tate'i ja Carroll Dickersoni orkestritega. 1929. aasta mais läks Armstrong koos oma orkestriga tagasi New Yorki, kus alustas esinemisi Broadway revüüdes koos orkestriga Hot Chocolates. Looming
Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa
Homans oli Ameerika sotsioloog, keda peetakse biheivoristliku sotsioloogia ning vahetusteooria alusepanijaks. Teda peetakse üheks peamiseks sotsioloogia teoreetikuks 1950. - 1970. aastatel. (Dillon 2009) Ta sündis 1910. aastal soliidses Bostoni kõrgklassi perekonnas. 1928. aastal asus ta Harvardi Ülikooli inglise ja ameerika kirjandust õppima, kuid hiljem hakkas huvi tundma hoopis sotsioloogia vastu. Ajal, kui Homansil polnud tööd, ega midagi teha, otsustas ta osaleda Lawrence Joseph Hendersoni poolt läbi viidud seminaril ning selle tulemusel liitus Homans Harvardi vestlusringiga, mida kutsutakse Pareto ringiks. Seda vestlusringi juhtis Henderson ja see oli inspireeritud Vilfredo Pareto tööst. Pareto teooriad ja Hendersoni loengud mõjutasid Homansi esimest raamatut nimega An Introduction to Pareto, mis suuresti aitas tal ka saada Harvardi Society of Fellows liikmeks 1934. aastal. (Appelrouth&Edles 2007) Sotsioloogiale pühendas Homans ennast täielikult aga alles 1946
Kornetimängija Bunk Johnson õpetas teda kuulmise järgi mängima. 20-aastaselt õppis Armstrong nooti lugema ja ta oli üks esimestest jazzmängijatest, kes lisas muusikale oma iseloomu ja stiili. Chicago 1922 rändas Armstron Chicagosse, kuhu teda kutsus õpetaja Joe Oliver, et liituda Kreooli Jazzi Bändiga. Oliveri bänd oli kõige mõjukam bänd Chicagos. 1924 lõpetasid Armstrong ja Oliver koostöö. Varsti sai Armstrong kutse mängida Fletcher Hendersoni orkestris. Et teiste muusikutega paremini sobituda, hakkas Armstrong mängima trompetit. Armstrong naasis Chicagosse aastal 1925. Pärast naisest lahkuminekut mängis Armstrong Al Capone partneri palgalisena Sunset Cafés, kus sai heaks sõbraks Earl Hinesiga. Pärast New Yorgi Connie Innis töötamist kolis Armstrong aastal 1930 Los Angelesse. Seal mängis ta New Cotton Clubis. 1931. aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides.
Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Wikipedia Algne nimi oli d'Escouperie, Prantsusmaa 2. Mis on Pitcairn'i ametlik riiginimi eesti keeles? Nimetage ka pealinn. Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? R. Pääsuke [email protected] Keeleveeb, kohanimede andmebaas, välisriikide kohanimed, tagasi, kohaliik: pealinnad ja riik: Pitcairn. Pitcairni, Hendersoni, Ducie ja Oeno saar, pealinn: Adamstown 3. Millal viimati muudeti loomapidamismaksu määramise korda? Milline seadus seda reguleerib ja kes on selle väljaandja? Riigiteataja. Täpne otsing, tekst ,,loomapidamismaks" Muudeti: 01.01.2012.Väljaandja: Riigikogu. Reguleerib: kohalike maksude seadus. 4. Millal ja kus sündis A. P. Tsehhov? Millise teose eest sai Tsehhov Puskini auhinna? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Encyclopedia
ja kui Oliver 1918. aasta juunis Chicagosse siirdus, soovitas ta teda oma asemele (esinema). Oliveri bändiga ühinemiseks läks Armstrong 1922. aasta augustis Chicagosse, kus valmis 1923. aasta kevadel tema esimene helisalvestus. 1924. aasta 5. veebruaril abiellus Louis orkestri pianisti Lillian Hardeniga (Armstrongil oli kokku viis naist, Lillian oli teine). Abikaasa õhutusel lahkus ta Oliveri orkestrist ja sõitis New Yorki, et ühineda Fletcher Hendersoni bändiga. Aasta pärast tuli ta tagasi Chicagosse ning alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega, kus mängis ka ta abikaasa. Sel perioodil "vahetas" ta korneti trompeti vastu. 1919. aasta kevadel läks Louis Armstrong Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni. Kontsertidel esines ta aga koos Erskine Tate'i ja Carroll Dickersoni orkestritega. 1929. aasta mais läks Armstrong koos oma orkestriga tagasi
Siis hakkas bänd tuuritama ka väljaspool oma kodulinna. Reisil Alabamasse leidsid nad ka oma ametliku nime. Kui kolm bändi liiget jalutasid mööda linna, nägid nad ühte ehitist kus oli kirjas ,,Doors Down". Kuna sel ajal koosnes bänd kolmest liikmest, lisasid nad nende sõnade ette kolme. Ja nii saigi bändi nimeks 3 Doors Down. Peale mõnede aastate möödumist, kui oli juba pikalt koos esinetud, kutsus Todd bändiga liituma Chris Hendersoni, et teha heli veel võimsamaks. Nad salvestasid oma esimese demo CD omaenda lauludega Lincoln Recording'is, Mississippis. Raadiojaam WCPR hakkas esitama bändi lugusid ja bänd sai raadiojaama edetabeli tippu 15 järjestikuseks nädalaks. Peale seda kohtusid nad Universal Recordsiga. 3 Doors Down suurendas oma populaarsust tiheda esinemisgraafikuga, keskmiselt 300 kontserdit aastas. Bändi esimene album ,,The Better Life" ilmus välja aastal 2000 ja sai 11 enim müüdud
Sinna jäi ta kuni 1921. aastani, kui Joe Oliver kutsus Louisi oma bändi Chicagos. Armstrongi jaoks oli see unistuse täitumine. Ta liituski Creole Dsäss bändiga. Bändis mängides kohtus Louis Lillian Hardiniga, kes oli klaverist. 1924. aastal nad abiellusid. Lillian oli abitsioonikas ja intelligentne naine. Ta arvas, et Louis raiskab oma annet Oliveri bändis. Lõpuks läkski Louis New Yorki ja liitus Fletcher Hendersoni orkestriga, kus ta mängis 13 kuud. New Yorgi ajal tegi Armstrong mitmeid laule koos tuntud bluesi mängijatega. 1925. aastal kolis Armstrong tagasi Chigacosse, kus ta mängis oma naise bändis ja lisaks ka mitmes orkestris. Samal aastal salvestas ta ka esimesed laulud oma bändiga Hot Five. See oli esimene kord kui Armstrong salvestas lugusid oma nime all. Hot Five´i ja Hot Seven´it peetakse senini absoluutseks dsässi klassikaks. Hot Five ei esinenud kunagi laval, aga jätkas
tema enda personaalses kasvamises. Peplau teooriat on kasutatud laialdaselt õenduspraktikas, eriti vaimse tervise ja psühhiaatrilises õenduses. Peplau teooria lubab õendusel liikuda ,,millegi tegemisest" ,,kliendiga koos tegemiseks" (McQuiston & Webb, 1995:501). 6 Virginia Henderson. Tuntud kaasaegse/moodsa õenduse emana, kuulub Virginia Hendersoni (1898 1996) teooria vastastikuse mõjutamise mudelisse. Tema aastatepikkune töö haigete eest hoolitsemisel sõjaväehaiglas ja hilisem töö kogukonnaõena 1920 aastatel, inspireeris tema tööd. Ta õppis Army Nursing School-s Walter Reed Hospitali juures Washington DC-s, kus õpetamine toimus Nightingale õpetuse järgi. Ta rõhutas individuaalse teooria vajadust igale professionaalsele õele ja seda, et
Billie Holiday elulugu Lapsepõlv Billie Holiday, sünnijärgselt Eleanora Fagan Gough, kaootiline elu algas Baltimores 7.aprillil, 1915. Laulja isa, Clarence Holiday, oli kuueteist aastane jazz-kitarrist ja bändzo mängija, kes hiljem kuulus Fletcher Hendersoni orkestrisse. Ta ei abiellunud kunagi lapse ema Sadie Faganiga ning jättis ta koos tütrega maha. Holiday ema oli samuti väga noor, kolmeteist aastane. Ema oskamatuse või hoolimatuse tõttu jäeti Billie tihti vanaema või sugulaste hoida. Paraku sugulased suhtusid temasse kui teenijasse. Billie saadeti kümneselt katolikku kooli1, sest tüdruk tunnistas üles, et teda on vägistatud. Kahe aasta pärast sai ta sealt välja tänu perekonna sõbrale. Olles
see on kokku pandud tema lemmiknäitlejast Billie Dove'st ning Clarence Holiday'st, tema arvatavast isast. Billie Holiday'na liitus ta oma naabri, tenorist saksofonimängija Kenneth Hollan'iga ning aastatel 1929-1931 esinesid nad klubides. Kui Billie kuulsus kasvas, esines ta rohkemates klubides ning ka kuulsas ,,The Alhambra Bar and Grill'is", kus teda kohtas esimest korda Charles Linton. Selle perioodi jooksul võttis Billie ühendust ka oma isaga, kes sel hetkel mängis Flether Hendersoni bändis. 1932. aasta lõpuks asendas Billie Covan's klubis Monette Moore'. Selles klubis kuulis teda produtsent John Hammond, kes jumaldas Monette' laulmist ning oli hoopis teda kuulama tulnud. Ta korraldas Billie'le tema debüüdi novembris 1933 koos Benny Goodmaniga, kus Billie laulis kaks laulu: ,,Your Mother's Son-In-Law" ja ,,Riffin the Scotch". Goodman oli ka käepärast 1935. aastal, kui Billie jätkas oma plaadistuskarjääri Teddy Wilsoni poolt juhitud grupiga
Bellingshauseni saar SiseHebriidid saart/ala. Need on Suurbritannia Berneray Skye haldusalad, kuid ei kuulu Bute St Michael's Mount Suurbritannia koosseisu. Caldey Island Staffa Suurema asustusega meretagused Chagose saared F Suurbritannia saar saared Flat Holm VälisHebriidid Hebriidid Wight Saar Pindala Rahvaarv Hendersoni saar Bermuda 53,4km² 64 482 Islay Kaimanisaared 260km² 46 600 Gibraltar 6,5km² 27 776 Turks ja Caicos 430km² 21 500 Kliima Briti saarte kliima on parasvöötmeline tänu soojale Atlandi ookeani hoovusele, mida nimetatakse Golfi Hoovuseks. Lääne pool on
Kõiki neid tantse tantsiti 4/4 taktimõõdus sünkopeeritud rütmiga ragtime'i järgi. 1910. aastast alates hakati neid tantse tantsima järjest suvalises järjekorras; rõhuasetus läks sammudelt rütmile. Samal aastal sai menukiks Irving Berlini "Alexander's Ragtime Band". 1920. aastatel arenes ragtime swingiks; tantsudest said populaarseks fokstrot ja charleston, 1926 ka Detroidist pärinev black bottom. Samal aastal avati New Yorgis Harlemis Savoy tantsusaal, kus mängis Fletcher Hendersoni jazzansambel. Tantsijad hakkasid kombineerima fokstrotti, charlestoni ja black bottomit ning erinevaid "loomasamme" ja kohandama seda segu jazzmuusikale. Sündis tants nimega lindy hop, mis hiljem sai tuntuks ka jitterbugi nime all. Järk-järgult kujunes jitterbugist välja dzaiv, mille põhisamm on kiire sünkopeeritud chasse (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale, millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Sammud tehakse
· Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt. · Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama. 20 · Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. · Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni (1898- 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranzeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill.
Aja jooksul kujunesid välja minstrelite Fletcher Henderson'i (must) bänd muutus etaloniks. Ta pärines keskklassi perekonnast, pandi õppima trupid, mis esinesid sõnalis-muusikalise segaeeskavaga (show). ülikooli keemiat-matemaatikat. Töötas plaadifirmas illustraatorina. 1924. a. tegi oma esimese bändi Etendus koosnes kahest osast: esimeses olid laulud, tantsud, naljad, kupleed; teises varieteenumbrid, (suure 7 puhkpilli ja rütmigrupp). Hendersoni orkestris hakatakse pillirühmasid vastandama (3 sketsid, burleskid ja suurem laululis-tantsuline finaal. Analoogolöiselt klassikalisele klounidepaarile klarnetit 3 kornetit). Henderson kirjutab ise palju seadeid. Kõik pillimehed tundsid nooti. Henderson kuulus eeskavva kaks koomilist neegritüüpi, kes rääkisid karikeeritud dialektis ja kandsid naeruväärselt oskas leida noori talente, kuid oli pehme iseloomuga distsipliin oli nõrk
meloodiaküllus oli peaaegu kadunud. Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt. Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama. Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Svingieelsetelaastateltegutsesjubasuurem aid koosseise,m ism ängisid arranzeeritud m uusikat. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899-1974) ja Fletcher Hendersoni (1898-1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid.H endersoniarranzeeringud panid alusesuurtesvingorkestriterepertuaarile.Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904-1969),tänu kellelsai"näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme
1991, 7: 33). Kuigi nimekiri on ebatäielik, sisaldades hinnanguliselt vaid veerandi nende aktiivsest tantsurepertuaarist, on sellest näha, et mängitavatest paladest umbes pooled olid inglise-ameerika päritolu, teine pool aga saksa lööklaulud. Tõenäoliselt lisandusid neile ka populaarsemad viisid tuntumatest operettidest. Siiski äratab tähelepanu küllaltki suur hulk nende kavas olnud ja hiljem igihaljaks osutunud teemasid, nagu Donaldsoni “Yes, sir, that’s my baby”, Hendersoni “I can’t give you anything but love”, Carmichaeli “Star dust”, Schonbergeri “Whispering”, Youmansi “Tea for two” jt, mis veel praegu, 80 aastat hiljemgi, on sageli mängitavad. Enamik nimekirja paladest on rõõmsameelsed ja hoogsad – niisugune oligi 1920. aastate džässi põhiolemus. Teades, et The Murphy Band’i muusikalised eeskujud olid pärit Inglismaalt, on alust arvata, et nad mängisid ka repertuaaris olnud saksa päritolu
annaabi.ee 
