Arahhidonaadi kaskaad (vaata pilti!) Tsüklooksügenaas: COX-1: PG ja tromboksaani süntees (aktiveerub vähe põletiku puhul) põletikuvastased kortikosteroidid COX-2: leidub makrofaagides, fibroblastides, endoteelirakkudes, sünoviaalvedelikus, kondrotsüütides (aktiveerub tsütokiinide toimel) NSAID, aspiriin, põletikuvastased kortikosteroidid Paratsetamool pärsib PG-de sünteesi ajukoes PG ja TX toimed: Vererõhu regulatsioon Hemostaasi ja verehüübimise regulatsioon Põletikulise vastuse ja infektsioonide kulu moduleerimine Mao sekretsiooni mõjustamine Osalemine reproduktsioonprotsessis Luukoe kasvu stimuleerimine (PG) HETE ja LT-de füsioloogilised toimed: Hüperreaktiivsuse ja põletiku mediaatorid Bronhide, peensoole, veresoonte silelihaste kontraktsioon Lüsosomaalsete ensüümide vabanemise stimuleerimine Eosinofiilide ja neutrofiilide migratsioon T-lümfotsüütide konversioon supressor-T-rakkudeks Ketokehad
vatsakeste süstol 0,3 sekundit, üldine diastol 0,4 sekundit. Vatsakeste süstoli ajal on suletud a) poolkuuklapid- valva aortae, valva trunci pulmonalis b) hõlmased klapid c) mitraalklapp, kolmhõlmklapp d) kopsutüveklapp Vatsakeste tsüstoli ajal on avatud a) hõlmased klapid b) valva aortae, valva trunci pulmonaris Vatsakeste diastoli ajal on suletud (2p): a) valva mitralis, valva atrioventikularis dextra b) valva aortae c) poolkuuklapid Veri täidab organismis hemostaasi säilimise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi. Mikrotsirkulatsioon on a) Portaalvereringe b) Mikrohattude funktsioneerimine c) Vere vool kapillaarides Hemopoees haarab enda alla a) Hemostaasi b) hemolüüsi c) leukopeesi d) lünfopoeesi Neeruvärati läbivad a) v. portae b) A.renalis c) vv. pulmonales Kopsuväratit läbivad: a) a.pulmonalis b)v.portae c) a.renalis d) vv.pulmonales
Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled Täiskasvanuna on ta tuumata (kuna seda pole enam vaja) kaksiknõgusate ketaste kujulised rakud, mille protoplasmas on valguline värvaine hemoglobiin, mis annabki verele punase värvuse. Erütrotsüüdid on 5 organismis ühed väikseimad rakud. Nende põhiliseks ülesandeks on hapniku ja süsihappegaasi vahetus tagamine kudedes.
21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud iga kopsu sagaral ja segmendil on oma bronh – sagarabronhid ja segmendibronhid 7. Vahelihas ehk diafragm Luud: ninaõõs ja neel Kõhred: kõri, hingetoru, bronhid 22. Nimeta hemostaasi e vere hüübimise mehhanisme e toimumiisviise KONTAK T Hemostaas - verejooksu peatamine ja lakkamine SISEMI NE XII - KOEKAHJUST 1. sisemine mehhanism 2. välimine mehhanism XI - VÄLIMINE
21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud iga kopsu sagaral ja segmendil on oma bronh – sagarabronhid ja segmendibronhid 7. Vahelihas ehk diafragm Luud: ninaõõs ja neel Kõhred: kõri, hingetoru, bronhid 22. Nimeta hemostaasi e vere hüübimise mehhanisme e toimumiisviise KONTAK T Hemostaas - verejooksu peatamine ja lakkamine SISEMI NE XII - KOEKAHJUST 1. sisemine mehhanism 2. välimine mehhanism XI - VÄLIMINE
2. Patoloogiliste seisundite teke: - rohke granulatsioonkoe vohamine; - morfoloogilised muutused funktsioonihäire; - ägeda põletiku üleminek krooniliseks; Põletiku levik. Põletiku levikuteed: a) vahetu levik (per contingentatem); kohevas sidekoes, või parenhüümilt kapslile; b) kanalikulaarne (per continuitatem); õõnsates anatoomilistes struktuurides; c) hematogeenne baktereemia, sepsis, septikopüeemia; d) lümfogeenne lümfadeniit. 21. Hemostaas, hemostaasi põhietapid, hüübimishäired. Hemostaas on inimese organismi vastus veresoone vigastusele ja verejooksule. Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta. Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. Teatud ainete lisamisel (nt need, mis seovad Ca2+ ioone) saab vere muuta hüübimatuks. Hemostaasi põhietapid: 1. Trombotsüütide agregatsioon, valge trombi teke. 2. Vasokonstriktsioon. 3. Punase trombi teke, vere hüübimine e
teadusajakirjas Nature aastal 2011. NovoNordisk Insuliini kaasaegsed tooted Novo Nordisk on ravimifirma, mis on tegutsenud praeguseks juba 89 aastat. Rohkem kui 33,900 töötajaga firma toimib 75 eri riigis ja ravimeid turustatakse rohkem kui 190 riigis. Ravimifirma tegevus on fokuseeritud eelkõige diabeedi ravimisele ning on hetkel maailma üks juhtivatest diabeediravimite tootjaid. Lisaks on Novo Nordisk liidripositsioonil sellistes valdkondades nagu hemostaasi ravi, kasvuhormoonravi ja hormoonasendusravi. INSULIINI KAASAEGSED TOOTED Kiiretoimeline insuliin ,,Rapid-acting insulin" võetakse söömise ajal või vahetult pärast sööki. Selle toime algab 10-15 minutit pärast süstimist ja kestab 2-5 tundi. Siia gruppi kuuluvad analooginsuliinid aspart, lispro ja glulisiin. Aspartinsuliin (NovoLog®) on üks levinuimaid diabeediravimeid. Seda toodab Novo Nordisk ja see on kiiretoimeline analooginsuliin
2 tarkvaraga. Kasutatakse kirjeldavat statistikat. Teoreetilise baasi loomiseks kasutati peamiselt erinevaid meditsiinilistes ajakirjades ilmunud artikleid, otsinguid teostati andmebaasis Medline ja Embase, lisaks kasutati ka erinevaid hematoloogia, onkoloogia ja füsioloogia õpikuid. Antud uurimistöö on jagatud kaheks osaks. Esimene osa on teoreetiline osa, mis sisaldab kirjanduse ülevaadet ja koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk kirjeldab hemostaasi. Teine peatükk annab vastava ülevaate tromboosist, VTE olemusest ja riskifaktoritest. Kolmandas peatükis kajastatakse kasvajaga seonduvat VTEd. Teine osa on empiiriline osa, mis koosneb andmekogumise ja- analüüsi meetodi kirjeldusest ning tulemuste esitamisest, analüüsist ja järeldustest. Autor soovib siinkohal eelkõige tänada juhendajat, haigla teadusosakonna juhatajat Marika Tammaru, lisaks ka koolipoolset kontaktisikut Kersti Veskimetsa, haigla sisehaigustearsti Katrin
Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled Täiskasvanuna on ta tuumata (kuna seda pole enam vaja) kaksiknõgusate ketaste kujulised rakud, mille protoplasmas on valguline värvaine hemoglobiin, mis annabki verele punase värvuse. Erütrotsüüdid on organismis ühed väikseimad rakud. Nende põhiliseks ülesandeks on hapniku ja süsihappagaasi vahetuse tagamine kudedes.
Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled Täiskasvanuna on ta tuumata (kuna seda pole enam vaja) kaksiknõgusate ketaste kujulised rakud, mille protoplasmas on valguline värvaine hemoglobiin, mis annabki verele punase värvuse. Erütrotsüüdid on organismis ühed väikseimad rakud. Nende põhiliseks ülesandeks on hapniku ja süsihappagaasi vahetuse tagamine kudedes.
b) Komplmemendi süsteem, kemotaksis neutrofillidele, monotsüütidele, bakterite lüüs c) Koagulatsioonisüsteem Veritsuse peatamine, eelduse tekitamine paranemiseks Hemostaas · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta. · Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib · Teatud ainete lisamisel (nt need, mis seovad Ca 2+ ioone) saab vere muuta hüübimatuks. Hemostaasi põhietapid - Trombotsüütide agregatsioon, valge trombi teke - Vasokonstriktsioon - Punase trombi teke, vere hüübimine e. koagulatsioon - Vigastuse sidekoestumine NB! Faaside eristamine on tinglik, sest faasid ei ole ajaliselt ega ruumiliselt eraldatud, vaid pigem üksteisega tihedasti läbipõimunud Hüübimise "loogika" · Vereplasmas paiknevad inaktiivses vormis hüübimisfaktorid. Paljud faktorid toimivad
Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid, osalevad paljude füsioloogiliste protsesside regulatsioonis. Nende biotoime erinevates organites on erinev. Füsioloogilised toimed: Vererõhu regulatsioon Hemostaasi ja vere hüübimise regulatsioon Põletikulise vastuse ja infektsioonide kulu moduleerimine Mao sekretsiooni mõjustamine Osalemine reproduktsiooniprotsessis PG-d stimuleerivad luukoe kasvu 47. Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel, lämmastiku balanss Tähtsus: Vere kolloid-osmootsuse säilitamine Vere pH säilitamine Transport Kliinilised markerid on valgud
Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja domineerivad arahhoidoonhapetest tekkivad eikosainoidid. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid, osalevad paljude füsioloogiliste protsesside regulatsioonis. Nende biotoime erinevates organites on erinev. Füsioloogilised toimed: Vererõhu regulatsioon Hemostaasi ja vere hüübimise regulatsioon Põletikulise vastuse ja infektsioonide kulu moduleerimine Mao sekretsiooni mõjustamine Osalemine reproduktsiooniprotsessis PG-d stimuleerivad luukoe kasvu 47. Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel, lämmastiku balanss Tähtsus: Vere kolloid-osmootsuse säilitamine Vere pH säilitamine Ainete transport
· Trombotsüütide agregatsiooni regulatsioon (seotud verehüübimisega). · PG osalevad põletikulise vastuse ning valuärrituse tekkes ja infektsioonide kulu moduleerimises. · PG moduleerivad cAMO taseme muutmise kaudu hormoonide toimet · PG osalevad mao sekretsiooni ja peptiliste haavandite mõjustamises · PG osalevad reproduktsiooniprotsessis. · PG stimuleerivad luukoe kasvu · PG on olulised hemostaasi (veresoonte ahenemine) tagamises. 47.Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel. Organismi lämmastikubilanss. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Nad on tähtsad biofunktsioonide puhul. Just valkude mitmekesisus on selleks molekulaarseks/materiaalseks baasiks, mis lubab lahendada enamikku elutegevuseks vajalikke füsioloogilisi funktsioone. Normaalne oleks, kui valgud kataksid 10...15% inimorganismi üldisest energiavajadusest
need ained vallanduvad trombotsüütide aktiveerumisel; vabanevad versooni ahendava toimega serotoniin ja samuti tromboksaan A2, samuti hüübimisfaktoreid jt bio-akatiivseid ühendeid. Tuumata, läbimoot 2-4 m, eluiga 10 päeva, funktsioon: hemostaas. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Hemostaas: väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta. Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. Teatud ainete lisamisel saab vere muuta hüübimatuks. Hemostaasi põhietapid: 1. Trombotsüütide agregatsioon, valge trombi teke 2. Vasokonstriktsioon 3. Punase trombi teke, vere hüübimine e. Koagulatsioon 4. Vigastuse sidekoestumine. Hüübimise "loogika": Vereplasmas paiknevad inaktiivses vormis hüübimisfaktorid. Paljud faktorid toimivad aktiivses vormis proteolüütiliste ensüümidena ja on võimelised peptiidfragmendi eemaldamise läbi aktiveerima mõnd teist süsteemi valku
keharakke Leukotsütoos valgeliblede hulga suurenemine, tavaline ägeda põletiku puhul. Leukopeenia vähe valgeliblesid, sageli ravimitest. Leukeemia e valgeveresus luuüdi haige (tavaliselt kasvaja), vere tohutu palju leukotsüüte, sealhulgas enamik neist on valmimata, töövõimeta noorvormid. 3. Trombotsüüdid e vereliistakud ei ole tervikrakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud. Oluline lüli hemostaasi ja üldise vere hüübimise kompleksis. Normaaltingimustes on trombotsüüdid veres inaktiivsed, kui nad aga puutuvad kokku õhu, mõnede mürkide või veresoone sisekesta alla olevate kollageenkiududega, siis nad aktiveeruvad ja tekib vere hüübimine. Hemostaas katkise veresoone sulgumine. 3 staadiumit: 1. Veresoone spasm silelihased tõmbuvad kokku 2. Algse, valge trombi tekkimine vigastatud koht täitub sinna kinnituvate trombotsüütidega. 3
põletikukohas. 2. Agranulotsüüdid • Lümfotsüütidid • monotsüütidid 9. Vere hüübimise füsioloogia. Vere hüübimise etapid. Vereliistakud. Hüübimise faktorid ja von Willebrandi faktor. Sisemine ja välimine hüübimise rada. Hüübimise häired. Vereliistakute füsioloogiline roll. Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul, ilma kõrvalise sekkumiseta. Organismist väljavoolanud veri hüübib. Vere hüübimise, ehk hemostaasi etapid: 1. Trombotsüütide (vereliistakute) agregatsioon, valge trombi teke. 7 Toimub massiline trombotsüütide agregatsioon ning modustub valge tromb. Trombotsüütidest vabaneb koehormoon tromboksaan A2, mis stimuleerib veelgi trombotsüütide kokkukleepumist. Vigastuse käigus paljastuv kollageen ning plasma von Willenbrandi faktor aktiveerivad vereliistakud
Vereloome intensiivsus: • Punalibled: 3,5x1011 rakku ööpäevas • Neutrofiilid: 1011 rakku ööpäevas • Monotsüüdid: 8,4x109 rakku ööpäevas • Trombotsüüdid: 1011 rakku ööpäevas Leukopoees – Trombopoees – Erütropoees – 9. Vere hüübimise füsioloogia. Vere hüübimise etapid. Vereliistakud. Hüübimise faktorid ja von Willebrandi faktor. Sisemine ja välimine hüübimise rada. Hüübimise haired. Hemostaas – Hemostaasi ehk vere hübimise etapid: 1. Trombotsüütide agregatsioon, valge trombi teke a. Trombotsüütide adhesiooni mõjutavad tegurid b. Hüübimise faktorid (vWf jt.) c. Vereliistaku trombi teke 2. Vasokonstriktsioon 3. Punase trombi teke, vere hüübimine e. koagulatsioon I aktivatsioonifaas, mille käigus tekib trombokinaasi toimel protrombiinist (II) trombiin
peroksüdaasi Monotsüüdid on vere ringluses 1-3 päeva, seejärel suunduvad kudedesse ja nende eluiga on kuni kaks kuud Monotsüüdid läbivad kergesti peenemate veresoonte seina TROMBOTSÜÜTIDE EHITUS JA TALITLUS Trombotsüüdid e vereliistakud on veres leiduvad korrapäratu kujuga megakarüotsüütide fragmendid, diameeter 2-5µm, tuum puudub, oluline roll hemostaasi tagamisel Rakud koosnevad tsentraalselt paiknevast granulomeerist ja perifeerselt paiknevast hüalomeerist – granulomeeris on atsidofiilsed sõmerad (mitte tuum, DNA puudub), hüalomeer on basofiilne tsütoplasma Veres ringlevad trombotsüüdid on puhkeseisundis passiivselt liikuvad rakud ning nende eluiga on kuni 14 päeva Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutudes fibriiniks soodustab vere hüübimist KÕHRKUDE, JAOTUS JA EHITUS
Nad vabanevad veresooni ahendava toimega serotoniin (6- HT) ja tromboksaan A2, samuti hüübimisfaktoreid jt bioaktiivseid ühendeid. 9. Verehüübimisefüsioloogia. Veri püsib veresoones vedelana tänu hüübimist takistavate ja soodustavate faktorite dünaamilisele tasakaalule. Hemostaas – väiksemad verejooksu peatuvad minutite jooksul ise. Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. Teatud ainete lisamisel (nt need, mis seovad Ca++ ioone) saab vere muuta hüübimatuks. Hemostaasi põhietapid: valge trombi teke (vähendab haavast verejooksu) → vasokonstriktsioon (vabanevad trombotsüütidest) → punase trombi teke (põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine)→ vigastuse sidekoestumine. Verehüübe tekkest osavõtvaid aineid nimetatakse hüübimisfaktoriteks. Vere hüübimisel osalevate ensüümide substraadiks on proensüüm, mis muutub järgmise reaktsiooni jaoks aktiivseks faktoriks
ägedad verejooksud; patsientidele, kellel on hemostaasi häireid või tehakse antikoaguleerivat ravi. Lidokaiin lidokaiin antiarütmik Süstelahus Ventrikulaarsete Tavaannus on 50-100 Stardiannusena Ülitundlikkus lidokaiini ja Südamepuudulikkusega,
annaabi.ee 
