sellega seonduvate probleemide lahendamine ning uute lahenduste leidmine Meeskonnaliige: Liis Poom Roll: Suhtekorraldaja Vastutusvaldkond: personal ja noored Kohustused: töötajate ja vabatahtlike leidmine abikeskusesse ning nende töö korraldamine; ajalehega kokkulepete sõlmimine Meeskonnaliige: Kristo Tõnissoo Roll: Finantsjuht Vastutusvaldkond: rahalised vahendid Kohustused: rahaliste, koostööpartnerite, investorite leidmine; rahalise poole vastutus Meeskonnaliige: Heleen Miidla Roll: Haldusjuht Vastutusvaldkond: Kinnisvara Kohustused: läbirääkimised linnavalitsuse ja ehituspoodidega; ehitustööde juhtimine ja abikeskuse halduse korraldamine Projekti teostaja organisatsiooni nimi: Taust ehk. vajalikkuse põhjendus: Kes ja kuidas on hädas? Hädas on peamiselt lapsed, kelle vanematel on väikesed majanduslikud sissetulekud. Lapsed, keda kasvatab üks vanem ja kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid oma lapsele pakkuda paremat elu
LENNUJUHT 12.Klassi karjääriõpetus Kristyn Heleen Salumäe Lennujuhi töö iseloomustus Vastutusrikas Hea pingetaluvus Keskendumisvõime Suutma teha mitmeid asju korraga: kuulama, kirjutama, rääkima, mõtlema Vaheldusrikas ja mitterutiinne Meeskonnatöö Tööülesanded Lennuliikluse juhtimine Korralduste jagamine Suhtlemine pilootidega Lennuplaani jälgimine Töökeskkond Töötavad lennujuhtimiskeskuses või lennujuhtimistornis
MARY-HELEEN LILLEMÄE Kooli 16-12 Tootsi Alev 57464 PÄRNUMAA Telefon: 5639 8142 E-post: [email protected] Hr Urmas Ottsepp AS K-Rauta Olevi 8
JOOD Mariette Heleen Toome 10 F2 MIS ON JOOD? • Jood on keemiline element järjenumbriga 53 • Vees lahustub jood halvasti VÄRVUS JA KÕVADUS • Joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne • Gaasilises olekus on jood lilla • Puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine JOOD LOODUSES • Joodi esineb kõige rohkem Tšiilis • Joodi saadakse naftapuuraukude veest ja merevetikatest • Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena • Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus • Joodi leidub taimedes, toidus ja vees JOODI SISALDUS JOOD ORGANISMIS • Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi • Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa • Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise ja lastel väärarenguid • Joodi puudus võib tekitada ka kilpnäärme haigust struumat • Jood mõjutab juuste, küünte ja naha seisundit JOODI VAJADUS JOODI KASUTAMINE • Tööstustes • Keemilises analüüsis • Meditsiinis • Keed...
Agatha Christie ,,Paddington 16.50" Lili Heleen Mikk 8b 1. Mida tead autorist ja tema teistest teostest? Agatha Mary Clarissa Christie oli inglismaa kirjanik. Ta oli tuntud enda kriminaalromaanidega. Agatha on kirjutanud ka 6 armastusromaani aga neile ei ole tähelepanu eriti pööratud. Teda peetakse üheks tähtsaimaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Tema teoste kaks kuulsaimat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. 2. Kuidas nägi mrs
Palumets Alice Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja kar...
Valgevene Kernu põhikool 9.Klass Meiry-Heleen Johanson Sissejuhatus Valgevene on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga. Loodus Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab. Valgevene kõrgeim tipp on Valgevene kõrgustikul asuv 345 m kõrgune Dziarzynskaja. Riik President on 1994. aastast alates Alaksandr Lukasenka, peaminister on detsembrist 2010 Michail Mianikovic.
Elukindlustus Tallinna Majanduskool Heleen Välba Veebruar 2011 Asutamise aeg ja ajalooline areng • Piiblis oli mainitud, et vaeslapsi ja lesknaisi tuleb aidata • Esimesed elukindlustuse pakkujad hakkasid Eesti Vabariigis oma teenust pakkuma 90`ndate alguses. • Elukindlustusseltside turuosad ja areng on endiselt kujunemisjärgus. Elukindlustuse põhiväärtused • Inimesed, kes kindlustavad enda elu, saavad aru selle kasulikkusest mõeldes tulevikule. • Elukindlustus on investeering enda ja oma lähedaste heaolu nimel. • Tagab kindlustatu või temast majanduslikult sõltuvate isikute tavapärase elustandardi peale õnnetusjuhtumit tervisega. Elukindlustusseltside põhiteenused • Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. • Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Kahju- ja e...
Mina kui ettevõtja Ettevõtjaks olemine tundub mulle ahvatlevana, kuna olen mitmeidki kordi ennast ettevõtte juhina ette kujutanud. Mõtetes olen pannud ennast ärijuhi olukorda kus juhendan enda alamaid ning leian igale probleemile sobiva lahenduse. Tegelikuses pole see sugugi nii lihtne kui minu ettekujutuses. Unistustepiirist reaalsusesse tõi mind minu esimene kogemus juhtimise tööga cateringi firmas, kus vastutasin selle eest, et kõik sujuks nii nagu klient soovis. Ettevõtjale sobivat iseloomu igas inimeses ei ole ning päris palju värskeid ettevõtteid just sellepärast aia taha lähevadki, et puudub nö `ärivaist`. Paar iseloomuomadus, mis minu arust igal ettevõtjal kindlasti olema peaks on tahe tegutseda, saavutusvajadus ehk eesmärgid mille poole püüelda, enesekindlus ja hea suhtlemisoskus. Elu on näidanud, et mul on need olemas. Olen enesekindel. Ma ei karda läbipõrumist julgedes...
KULTUURROHUMAA D Koostasid: Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panfilova Rauno Kaldma Kultuurrohumaad on tekkinud külvamise tagajärjel.Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Seal kasvatatakse monokultuure (lutsern, paari heinaseemne segu, ristik, timut). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RISTIK TIMUT LUTSERN Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Click to edit Master text styles a)kultuurniidud (seal Second level ...
Jäätmeseadus Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasi...
Imiussid ja paelussid 1. Kirjelda imiussi - Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab väljanägemiselt puulehte. Imiusside kehamõõtled on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Nende keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu , nende alaküljel on üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4. Kuidas väljutavad imiussid tahked toid...
Karl Suur Karl Suur (Karl I) oli alates 768. aastast Frangi riigi kuningas ja 800. aastast Rooma ja Frangi keiser. Karl Suur sündis aastal 742 ja suri 28. jaanuaril 814. aastal. Karl Suur elas 72- aastaseks. Ta valitses aastatel 768-814. Karl Suure isa oli Pippin Lühike ja Karl Suure poeg oli Ludwig Vaga. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile, mis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Sakslased olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käi...
Kalapüügiseadus Marija Panfilova Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Rauno Kaldma Kalapüügiseadus Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada
Parmlased Maria-Heleen Hiie EMÜ 2015 Parmlased • Kuuluvad teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega kahetiivaliste seltsi • Tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad • Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki Välimus •Parmud on keskmise suurusega või suured (6–26mm) •Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid •Iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad •Läbipaistvad või hallikad tiivad Eluviis • Tegutsevad vaid päeval, öösel poevad peitu • Aktiivsed maikuu lõpust septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel • Hea lennuvõime, võivad lennata toiduotsingutel kilomeetreid • Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil Eluviis • Meelispaiga...
Heleen Sinijärv 12.A Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ehk infoühiskond kujunes välja 20. sajandi lõpus. Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur, mitmekesised väärtushinnangud ja teenindussektori suur osatähtsus. Ühiskond areneb küll kogu aeg edasi, kuid seda millegi teise arvelt. Püüdes tagada endale heaolu, hävitame me samas loodust, mis on
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Saksamaa Referaat Mary-Heleen Lillemäe LH-11 Pärnu 26.02.2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik...............................................................................................4 Loodusvarad................................................................
3.Kui vanad on pereliikmed? IV Otsisin vanused ja kirjutasin paberile. V Tulemused: 1.Peres kokku 13 inimest. 2.Naisi on 7 ja mehi 6. 3.Pereliikmed ja nende vanused: ARVI (isa) 56 IVI (ema) 52 MADLI(tütar) 20 HERKI (poeg) 21 ANNELY( tütar) 33 HEIKO (tütremees)30 KÄTHLYN (lapselaps)15 KÄROLYN (lapselaps)12 LILI HELEEN (lapselaps)7 HEIKI (poeg)31 ANNELY (pojanaine)30 JASPER (lapselaps)10 JOOSEP (lapselaps)6 Korrastamata statistiline rida: 56, 52, 20, 21, 33, 30, 15, 12, 7, 31, 30, 10, 6 Korrastatud statistiline rida: 6, 7, 10, 12, 15, 20, 21, 30, 30, 31, 33, 52, 56 vanus (xi) 6 7 10 12 15 20 21 30 31 33 52 56
üsna pingeline ning seetõttu ka mitte väga õnnerohke. Kui aga muusika koos vastava teraapiaga muudab lapsed rõõmsamaks ja neid rahustab, siis on see väga positiivne. Kuna tänapäev õpilased on rõhutud ning pinges, siis tuleks leida sellele kiiresti lahendus. Üheks alternatiiviks olekski muusikateraapia. Lisaks on selle teraapia eeliseks see, et seda on võimalik rakendada peaaegu kõikide inimeste peal. Muusiakteraapia efektiivusest annavad aimu ka Eestis Valeria Stojakova ning Heleen- Kristiin Kriisa poolt sellel teemal koostatud uurimistööd.[6][3] Antud töö ja eelnimetatud kahe töö põhjal võib üsna kindlalt väita, et muusikateraapia on kasulik ja suudab abivajavaid inimesi aidata. Kuigi Stojakova ja Kriisa töödes on uuritud muusikateraapiat veidi teise nurga alt, siis mingit negatiivset informatsiooni antud teraapia kohta ei leidu ka neis. Ka mujal maailmas on viidud läbi palju uuringuid, mis on seotud muusikateraapiaga. Heaks näiteks oleks David
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KODANIKUORGANISATSIOONID MÄRJAMAAL Essee Marii-Heleen Raidmets 2016 Kirjutan oma kodukohast Sipast, kus on ainult üks MTÜ. Ning samuti teen ülevaate oma kodu vallas Märjamaasl tehutsevast MTÜst. MTÜ RFC Märjamaa Lühendatult Märjamaa Vikat on 2009. aastal asutatud Eesti ragbiklubi, mis tegutseb Märjamaal. Esindusmeeskond mängib 2009. aastast alates nii Ragbi 7 (Olümpia ragbi) kui ka Ragbi XV liigas ning on riigi edukamaid
Kaubandus Lääne- Euroopas peale teist maailmasõda Koostajad: Raido Seppa, Elli Jäger, Heleen Välba 01.11.2015 LVRKK II maailmasõda 1939-1945 Olukord maailmas peale sõja lõppu • Kogu Euroopa oli tugevalt saanud kahjustada lahingutes • Inimesed olid füüsiliselt ning emotsionaalselt kurnatud • Majanduslikud raskused • Riikidevahelise kaubanduse kommunikatsiooniühendused olid hävitatud • Muutunud riigipiirid • Jätkuv oht julgeolekule • Endiste suurriikide maine kaotus ja uute suurvõimude esiletulek (Ameerika
Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb
Heleen Kallaste SA1 ,,Seksuaalsuse ajalugu" Michel Foucault Ollakse nõus möönma, et seksi käsitlevat diskursust on viimase kolme sajandi jooksul toodetud pigem rohkem kui vähem, ning et kui see ongi kaasa toonud tabusid ja keeldusid, on selle olulisemaks mõjuks terve seksuaalsusemosaiigi tugevdamine ja juurutamine. Kui seksist nii palju räägitakse, kui seda paljundatakse, piiritletakse ja määratletakse just neis paigus, kuhu see on ise sisse seatud, siis pole ju sügavamaks eesmärgiks muu kui seksi maskeerida: diskursus kui kattevari, levitamine kui vältimine. Vähemalt kuni Freudini olevat seksi käsitlev diskursus -teadlaste ja teoreetikute diskursus -seda, millest ise rääkis, samas lakkamatult varjanud. Kõike öeldut, hoolikat ettevaatlikkust ja detailseid analüüse võiks käsitleda kui protseduure, mille eesmärgiks on kõrvale hiilida s...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakaond Meery-Heleen Pikkor SR118 KUI MINA OLEKSIN JUHT ESSEE-REFERAAT Juhendaja:Laine Simson 2012 KUI MINA OLEKSIN JUHT Mina kui juht? Hetkel ei kujta ma ennast ette juhina. Olen alles noor ja omandan edaspidiseks eluks vajalikke teadmisi. Juht peab olema julge, hea suhtleja, tundma arvutiprogramme, juhatama koosolekuid, korraldmama meeskonnatööd, omab motiveerimisoskust ja peab tundma ümbritsevat keskkonda. Minu isiklikult puudub julgus esineda
Pärnumaa Kutsehariduskeskus William Shakespeare Referaat Mary-Heleen Lillemäe LH-11 Pärnu 27.09.2011 Sisukord Elulugu..............................................................................................3-5 Looming.............................................................................................6-9 Kasutatud materjalid..................
Seega- ühe kahju kinnimaksmine toob kaasa hulgaliselt teisi sõidukijuhte, kelle auto on löökaugust tekitatud kahjustusega. Olen jõudnud arvamusele, et antud konflikti puhul on kannatajapooleks kõik liikleijad. Teine pool on teede, tänavate valdaja, kel pole raha, et korrastada teelõike. Samas on see nende kohus ja kui kahju on tekkinud, tuleb need ka korvata. Heleen Välba VE099
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.........................................................................................
Geelile lisada kindlasti molekulmassi marker ja kontroll PCR (amplifikatsioon tühjalt pBS SK+ plasmiidilt). 12 Interpreteeri tulemus. Saadud rekombinantsed plasmiidid on valmis inserdi sekveneerimiseks T7 praimeri ja "kit"i abil (järgmises praktikumis). PCRi tulemused. Marker 100 bp pBS SK+ Kristine Arvidas Hannes Mihkel Heleen Ksenia Marko Okana Jelena Doris Mikk Anna Alex Aare Irina Inna Jana Karl Suure pildi peal insertsioon puudub, restriktsioonanalüüsiga ilmus siiski välja 800-900 nukleotiidi pikk järjestus. Lisaülesanded: 4.1) Leia Wallace reegli abil (4x GC + 2x AT) T3 ja T7 praimerite sulamistemperatuurid. Kui "annealing" või hübridisatsiooni temperatuur peab praimeri sulamistemperatuurist olema ~5 oC
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös
b) mükoatropiinimürgistust c) orellaniinimürgitust d) güromitriinimürgitust 3. Milline neist mürgiseentest on kupatatult ka hea söögiseen? a) Punane kärbseseen b) Tavavahelik c) Kevadkogrits d) Punakas narmasnutt 4. Millist neist mürgiseentest kasutatakse tema psühhotroopsete omaduste tõttu? a) Valge kärbseseen b) Roheline kärbseseen c) Punane kärbseseen d) Kühmvöödik "Söögiseene ja nende söödavusomadused" - Maria Heleen Hiie 1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast? a) Vitamiinid b) Mineraalained c) Kiuained d) Vesi 3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks? a) Kevadkogrits b) Kukeseen c) Kaseriisikas d) Austerservik 4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun, voldiline ning mügarlik? a) Kuuseriisikas
Honda 667WNG 8452 AIKI ORAV Elisa Honda 835MQV 2876 VALENTIINA KUUSIK EMT Volkswagen 188TIC 19308 ANTS KASEMAA Elisa Mercedes-Benz 701IWS 5139 AINO ANNUS Tele2 Audi 387XDW 11654 KERSTI KULL EMT Honda 360KJP 18101 ANDRES KOLK EMT Honda 832EYI 15902 AIMI KALDRE Tele2 Volkswagen 642TCU 14665 SNEH HOLDINGS Tele2 Audi 532HIH 11037 HELEEN KANGRO Elisa Audi 688OID 3475 SILVER KUUS Tele2 Audi 411DOT 189 KNUT HANGA Elisa Mercedes-Benz 0QOJ 802 JANSO VIILOP Elisa Toyota 571LMO 17095 LAURI SIIAK Elisa Audi 484CWD 13527 KADRI KIVISTIK Tele2 Mercedes-Benz 628LTV 11272 RAUL SÕRMUS Elisa Audi 886CNH 8960 INDREK SANG EMT Honda 542TNU 17402 HELVE PAISNIK Elisa
6675471819 ELEN VAINO Tele2 2200 0.6692559483 WEINMANN INVEST Tele2 200 0.6698964094 MARIKA RUUS Elisa 3000 0.6699133132 TARMO TÜRKSON Tele2 2500 0.6719584363 ARNOLD VALK EMT 3000 0.6741832113 MAIE PAIVEL Tele2 500 0.6745971116 ANDRES NAHK Elisa 1900 0.6781085418 MARGE KALLAS EMT 2900 0.6781952562 COPPICE ÜÜL EMT 100 0.6807685709 HELEEN KANGRO Elisa 700 0.6850559827 HELINA TÄHT Elisa 1500 0.6870888105 ALU KÜLM Elisa 1900 0.6904604991 KÄRT KLEIMANN EMT 1900 0.6905008692 EINO ORG Elisa 2400 0.6910978716 CARTEN ASSOCIATE EMT 800 0.6942045901 UUNO PUUS Elisa 2900 0.6979700688 MARE PERNIK Tele2 2200 0.7009001364 PEETER RIISIK Elisa 2100 0.7047979202 RIINA REIMANN EMT 1500 0.7050832754
annaabi.ee 
