tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele. Ta tapab Hektori ja mõnitab tolle laipa. missugune?: julm, kindlameelne, kättemaksu himuline, metsik, verejanuline, halastamatu, raevukas. Potroklos kes?: Achilleuse sõber tegevused: võitleb Achilleuse varustuses, mis jääb Hektorile saagiks ja ennustab Hektori hukku. missugune: ennastohverdav, osav võitleja, kindlameelne , kartmatu. Nestor kes?: väejuht tegevused: otsib olukorrast väljapääsu missugune: tark Troojalased: ( väärtus – lahkunud tuleb väärikalt matta) Hektor kes?: sangar, trooja kuninga poeg tegevused: hüvastijätt oma naisega, tapab Patroklose, hukkub võitluses Achilleusega missugune: kindel, julge, kartmatu, inimlik, hea valitseja, lepib olukorraga, hoolis perest Andromache kes
lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus. Sjas kutsub Paris Menelaose kahevitlust pidama, vidab kreeklane kuna Paris pgenes.Olmpose mel arutasid jumalad sja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sda algas uuesti.Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sbra Patroklose stta,kes sai surma.Achilleus lks ise stta, et maksta ktte Hektorile, kes tappis Patroklose. Achilleus jttis Hektori surnukeha alles.Seni kuni kreeklased puhkavad, lepisid Achilleus ja Agamemnon omavahel ra.Esialgu toimusid Patroklose matused. Achilleus tagastas kuningas Priamosele tema poja Hektori surnukeha.Sda siiski jtkub.Laertese poeg Odysseus mtles vlja strateegia ,kuida vallutada Troojat.Kreeklased teesklesid lahkumis ja ehitasid hiigelsuure puust hobuse, mille sees olid mned kreekalased.Hobune jeti linna vravate ette seisma, mille
XIV laul Troojalased lähenevad laevadele. Machaoni (arst) valvanud Nestor naaseb lahingusse. Agamemmnon tahab laevaga põgeneda. Odysseus ei ole nõus. Juhid: Diomedes, Agamemnon ja Odysseus naasevad lahingusse teisi ergutama. Hera sekkub: ta palub Unel Zeus magama panna, vastutasuks annab ühe noore graatsia Pasitheia. Poseidon saab nüüd vabalt ...aidata. nad moodustavadraudse seina. Aias viskab Hektorit kiviga, too kukub aimetuna maha. Hektorile antakse jõe kaldal esmaabi. Trooja taganeb valli tagant välja. XV laul Zeus ärkab. Ta saab Hera peale vihaseks. Ta käsi tal Iris ja Apollon kutsuda tema käske täitma. Ta tahab, et Kreeka mõistaks, et ilma Achilleuseta nad ei võida. Kui Achilleuselt andeks palutakse ja ta jälle võitleb siis laseb Zeus kreekal võita. Iris käsib Poseidonil lahkuda. Apollon läheb hektorile appi. Kreeka taganeb kuid
Achilleus lükkab nende palved tagasi. Algavad uued lahingud. Agamemnon viib mehed lahingusse. Kunagi pole Agamemnon nii vapralt võidelnud. Ta tapab palju troojalasi. Näib et keegi ei saa Agamemnoni vastu. Troojalased taganevad, kuid ootamatult ilmub Atenori poeg Koon, kes haavab Agamemnoni. Agamemnon taganeb kaotades palju verd. Troojalased kasutavad hetke ja asuvad ründama. Neid saadab edu. Lisaks Hektorile on ründajate eesotsas Zeusi poeg Lüükia kuningas Sarpedon, kes on oma sõdalastega troojalastele appi tulnud. Lahingut jälginud Zeus on rahul. Ta loodab et peagi on Hektor oma meestega kreeklaste laevadel. Zeus lahkub. Kui Zeus on lahkunud ilmub lahingupaigale merejumal Poseidon, kes pooldab kreeklasi. Nüüd hakkab edu saatma kreeklasi. Peagi saabub tagasi Zeus ja kreeklaste sõjaõnn jätab nad maha. Achilleuse sõber Patroklos palub Achilleuselt tema sõjarakmeid, et
nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, siis andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik uskusid, et kangelane on tagasi võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma, tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ja Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale nii õudse leina-ja raevukarje, et troojalased surnukeha kohe välja andsid. Achilleus, kes ei suutnud mõelda millestki muust kui kättemaksust Hektorile, siis saatis ta teate on valmis Agamemnoniga ära leppima. Agamemnon palus vabandust ja saatis Briseise Achilleusele tagasi. Nüüd tormas Achilleus lahingiväljale, tappes loendamatu arvu vaenlasi, kes talle ette jäid. Lõpuks jõudis Achilleus Hektorini ning algas kohutav võitlus kahe sangari vahel. Kuna nad olid võitluses võrdsed, pidi otsuse tegema Zeus. Achilleus jäi ellu ja Hektor suri. Siis rikkus maruvihane Achilleus jumalate
· Autor : Homeros · ,, Ilias ,, Trooja Apolloni templi preestri tütar sattus kreeklaste kätte vangi. Apollon saatis kreeklaste leeri katki, mille peale Agamemnon loovutas vangi & võttis uueksa Achilleuse orjatari. Selle peale Achielleus vihastas ja ei võtnud sõjast osa. Zeus pöörab lahinguõnne troojalaste kasuks. Kui Patroklos Achilleuse hea sõber saab surma tänu Hektorile siis läheb ka Achilleus sõtta. Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus. Odysseuse naiselt Penelopelt palutakse kätt arvatakse et Odysseus on surnud. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub lotofaagide juurde ning edasi kükloopide maale, kes tahvad teda ära süüa. Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja.
sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tülist.Nii sõja puhkemisest kui ka selle lõpust on juttu vaid vihjamisi.Achielleus oli Agamemnoni peale vihane ja keeldus seetõttu oma sõjameestega lahingusse minemast.Kuigi troojalased surusid üha ägedamalt peale ,jäi Achielleus oma otsusele kindlaks, seni kuni ta parim sober ja kaaslane lahingus langes.Alles nüüd lahtus kangelaste viha Agamemnoni vastu ja ta kiirustas oma sõbra tapjale,Trooja kangelasele Hektorile ,kätte maksma.Nende kahevõitlus lõppes Hektori surmaga."Odüsseia":Selles eeposes on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakustest teel koju.Oma merereisil ta kohtas imekaunist, kuid salakavalat nõida, kes ta sõjamehed sigadeks muutis ,ühesilmalist hiigelkükloopi, merekoletisi ja palju mud muinasjutulist.Samal ajal kimbutas kodus tema ustav naist Penelopet hulk suursuguseid noormehi, kes kõik temaga abielluda ihkasid.Nad pidutsesid
tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale pojale Hektorile. Troojalased jõuavad kreeklaste laevadeni ja süütavad ühe neist põlema. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd nõustub Achilleus võtma Agamemnoni käst vastu Briseisi ja hüvituskingid. Tema viha pöördub vaenlase vastu.
oma sõjavarustuse, nii et kõik usuksid, et kangelane on jälle võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma. Tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ning jumal Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale nii õudse leina- ja raevukarje, et troojalased surnukeha kohe völja andsid. Nüüd käis kõik väga kähku. Achilleus, kes ei suutnud mõelda muust kui kättemaksust Hektorile, saatis Agamemnonile teate, et on valmis ära leppima. Agamemnon palus vabandust ja saatis Briseise talle tagasi. Nüüd tormas Achilleus lahinguväljale ja tappis loendamatuid vaenlasi, kuni jõudis lõpuks Hektorini. Kahe sangari vahel algas kohutav võitlus. Et nad olid vastastena võrdväärsed, pidi otsuse tegema Zeus: Achilleus jäi ellu ja Hektor suri. Nüüd rikkus maruvihane Achilleus jumalate seadusi: ta sidus surnud Hektori oma sõjavankri taha
Selle teatega lahinguõnne troojalaste kasuks. On poeem algabki. Odysseusel on jumalate iseloomulik, et igal suurel heerosel on seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka oma soosija jumalate seas. kaitsja- Athena. Just tema astub välja Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt suurim au Trooja kuninga Priamose loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso vanemale pojale Hektorile. Troojalased juurest ning jätkata teekonda kodukohta jõuavad kreeklaste laevadeni ja Ithaka saarele. süütavad ühe neist põlema. Achilleuse ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" ette tegevusetust. Achilleus annab tema maailm aga paikneb igapäevaelu ja käsutusse oma väed ja turvised, kuid muinasjutu piirimail. hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale
Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.. Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad.
müüride vahelt. Kohtub oma abikaasa (Andromache) ja pojaga. Hektor otsib oma naist, leiab naise müüridelt, neutraalne pind, kus kohtumine aset leiab. Naine veedab seal aega, sest mõtiskleb, on sõja pärast mures. Lüüriline episood, kus nad vestlevad. Naine mõistab,e t kui sõda kestab nii, kaotab ta oma mehe. Varemalt on naine kaotanud kogu oma perekonna. Kui Hektor sureb jääb ta ilma oma sotsiaalsest positsioonist. Naine annab Hektorile strateegilist nõu, kuidas sõda peaks minema, et see oleks parim pere jaoks. Soovitab kaitsestrateegiat. Kleos hiilgus. Teha niivõrd suuri tegusid, et sinust jäädaks laulma suuri lugusid, pead olema vapper, et lähed ka kindlameelselt surma, et saada hiilgust, sõnab Hektor vastuseks abikaasa kõnele. Võitlus Kleose nimel peaks siiski päästma kõik. Kuigi tulevik võib olla tume, jääb alles aukõla. Eleos kahjutunne, väärtustab lähisuhteid (abikaasa vaade)
omadused, mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja õppimisvõime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril 1899 ostis ta selle kolmeaastase isaskoera Hektor Linksrhein'i ühelt Frankfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakõrguse, ilusate joonte, otse aadelliku kaunilõikelise pea ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmõttega, mille von Stephanitz oli oma uue tõu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini. Nii sündis Horand von Grafrath (Stephanitzi kasvanduse lähedase raudteejaama nimetuse järgi). Horandist sai saksa lambakoera kui tõu asutaja koer, talle kirjutati välja tõutunnistus numbriga SZ1. 22. aprillil 1899. aastal asutas Max von Stephanitz Karlsruhes Saksa Lambakoerte Ühingu, mis täna kannab nime Verein für Deutsche Schäferhunde (SV), oli selle esimene president ja kirjutas esimese tõustandardi
pärilik karjatamis- ja õppimisvõime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril 1899 ostis ta selle kolmeaastase isaskoera Hektor Linksrhein'i ühelt Frankfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakõrguse, ilusate joonte, otse aadelliku kaunilõikelise pea ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmõttega, mille von Stephanitz oli oma uue tõu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini. Nii sündis Horand von Grafrath (Stephanitzi kasvanduse lähedase raudteejaama nimetuse järgi). Horandist sai saksa lambakoera kui tõu asutaja koer, talle kirjutati välja tõutunnistus numbriga SZ1. 22. aprillil 1899. aastal asutas Max von Stephanitz Karlsruhes Saksa Lambakoerte Ühingu, mis täna kannab nime Verein für Deutsche Schäferhunde (SV), oli selle
vaenlase kätte jätta?" Nendele sõnadele vastavad troojalased meeleheitliku vasturünnakuga ning Hektor tungib oma sõjavankriga läbi vaenlaste ridade, kuni jõuab Aineiase juurde ja tirib ta teda ümbritsevate kreeklaste käte vahelt välja. Kuigi Aineias on vigastatud, on ta valmis võitlema. Siiski hakkavad troojalased taas taanduma ja on viimaks surutud otse linnamüüri alla. Üks Priamose poegadest, vapper Helenos, kes on kogu päeva võidelnud esimeste seas, läheneb nüüd Hektorile. ,,Vend," ütleb ta, ,,asjad pööravad halvaks: me pole küll veel kaotanud, aga Trooja väravad on nii lähedal, et mõnel võib tekkida kiusatus linnas varju leida ja see oleks lõpp. Sina ja Aineias peaksite mehi lahingule innustama: küllap nad võitlevad. Aga sellest ei piisa, Hektor, mine linna ja palu perenaistelt, et nad ohverdaksid Athenale oma kõige ilusama peplose. Ta ei tohi enam olla meie vaenlane!" Hektor noogutab ja sõidab
· Zeus ärkas ja oli Hera peale vihane kreeklastel hakkas jälle halvasti minema · Patroklos palus Achilleust, et Patroklos võib ise Achilleuse asemel sõtta minna · Achilleus lubas · Patroklosel(seljas Achi. rüü) läks alguses hästi, kuid Hektori oda tappis ta varsti · Hektor võttis Achilleuse soomusrüü endale ja pani selga · Achi. ootas Patroklost tagasi, teatati tema langusest · Achi. on õnnetu ja leinas, haub kättemaksu troojalastele ja eriti Hektorile · Achi. ema Thetis hoidis meest hommikuni tagasi, enne kui see Hektorile kallale tormab · Hephaistos tegi uued relvad ja rüü · Achi. tunnistas, et telgis istumine oli mõtetu · lahingust olla osa võtnud isegi suur Trooja jõgi · Achi. lähenes uues rüüs Troojale, tema kõrval oli Athena(Achi. oli tema kaitse all) · Hektor oli üksi(ilma Apollonita) · jooksid korduvalt ümber Trooja(Hektor ees, Achi. taga) · Athena muutis end Hektori vennaks ja pani ta sedasi seisma
tema rinda läbistas Hektori mõõk ja Patraklos suri. Kui Achilleus oma nõo surnukeha juurde jõudsid üritasid Kreeklased seda iga hinna eest kaitsta. Vihast raevunud sööstis ta Troojalaste summa ja jagas hoope igale Troojalasele moodustades laiba ümber verise ringi. Päikeseloojangul tõmbusid troojalased tagasi oma linnamüüride varju ning Achilleus viis Patraklose laiba tagasi Kreeka laevad juurde. Ta maeti austusavaldustega mere äärde. Pärast seda maksis Achilleus Hektorile kätte. Ta kutsus Hektori duellile ja tappis ta. Pärast seda sidus ta Hektori vankri taha ja tegi mitu tiiru ümber Trooja. Achilleus oli sõjas leidnud endale palju vaenlasi nii inimeste kui ka jumalate seas. Merejumal poseidon nõudis kätemaksu oma poja Kyknose surma eest ning Appolon tahtis kättemaksu Troiluse tapmise eest mis toimus tema templis. Nii sosistaski poseidon Parisele et Achilleus ei ole haavamatu ning Apollon juhtis tema kätt. Jumalad mäletasid et Achilleuse ema Thetis
Samuti hurjustab ta oma venna Parisega, et see sõjast osa ei võta, selle tulemusena tuleb Paris jälle sõtta. Lahkudes Troojast kohtab Hektor oma naist Andromachet ja väikest poega. Naine kurvastab ja soovib, et mees ei läheks sõtta, kuid Hektor ütleb, et ta oleks liialt häbi teiste sõjameeste ja troojalaste ees, kui ta hoiduks sõjast. Nad teavad ette, et Trooja langeb, aga Hektro kurvastab enim Andromache ja ta poja saatuse üle, kes langevad siis kreeklaste kätte. Hektorile oli tähtis säilitada oma vaprus ja au, et temast räägitaks kui võimsaimast Trooja sõdalasest. ,,Odüsseiast" lugesin esimese laulu, selleks ajaks on sõjast möödunud juba 10 aastat, aga Odysseus ei ole ikka veel koju jõudnud, vaid on nümf Kalypso juures lõksus, kes soovib teda endale meheks. Poseidon, kes on merde jumal kisuab teda samuti, sest O torkas ta poja kükloobi silma peast. Jumalate koosolekul otsustatakse Odysseusele appi minna
Patroklos surmas siis paljugi vaenlasi, kuid Trooja väravas astus Patroklose vastu Hektor ja surmas tema. Patroklose laipa ei õnnestunud tal kaasa viia, kuid ta võttis Patroklose seljast Achilleuse rüü ja riietus sellesse. Kui teade Patroklose surmast jõudis Achilleuseni, kahetses ta kibedasti oma tüli kreeklastega ja otsustas nendega leppida, et uuesti võidelda troojalaste vastu. Achilleus tahtis neile, eriti aga Hektorile, kätte maksta oma sõbra surma eest. Kuid Achilleus ei saanud kohe asuda võitlusse, sest tal puudus sõjarüü. Siin aitas teda ta ema, jumalatar Thetis. Ta läks sepisekunsti- ja tulejumala Hephaistose juurde ja see sepidtas tema palve peale Achilleusele niisuguse kauni rüü, nagu seni polnud veel ühelgi kangelasel. Riietunud uude rüüsse, tõttas Achilleus otsekohe lahingusse. Ta võitles ägedasti. Ta surmas palju troojalasi, teised pöördusid põgenema
oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja ppimisvime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril ostis ta selle kolme aastase koera Hektor Linksrhein'i ühelt Franfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakrgusega, ilusate joontega, otse aadelliku kaunilikelise peaga ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmttega, mille von Stephanitz oli oma uue tu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini. Nii sündis Horand von Grafrath (Stephanitzi kasvanduse lähedase raudteejaama nimetuse järgi.) Horandist sai saksa lambakoera kui tu asutaja koer, talle kirjutati välja tutunnistus numbriga SZ1. 22. aprillil 1899. aastal asutas Max von Stephanitz Karlsruhes Lambakoerte Ühingu, mis täna kannab nime Verein für Deutsche Schäferhunde (SV), oli selle esimene president ja kirjutas esimese tustandardi
Trooja oleks langenud selsamal päeval, kui Zeus poleks vahepeal ärganud. Ta oli Hera peale vihane, kuid Hera ajas süü Poseidoni kaela, kellel lasus samuti süü. Poseidon oli kreeklasi Zeusi käsu vastaselt abistanud, ent tegi seda vaid Hera palvel. Zeus saatis Hera Olümposele tagasi ja käskis vikerkaarekäskjalga Irist kiirustada Poseidoni juurde, et tollele anda korraldus lahinguväljalt lahkuda. Poseidon tegi seda vastumeelselt. Apollon aga andis Hektorile uut võitmatut jõudu. Kreeklased taganesid väga. Patroklos vaatas lahingut pealt ja tahtis Achilleuse asemel lahingusse minna. Achilleus lubas Patroklosel minna, sest ta ise ei saa minna, kuna ta on rüvetatud mees. Patroklos juhtis Achilleuse mehed (mürmidoonid) lahingusse ja nägi ise välja nagu Achilleus. Troojalaste väed lõid hetkeks vankuma, sest nad tõesti arvasid, et lisajõudude eesotsas on Achilleus, kusjuures Patroklos võitles veidi aega väga hiilgavalt
Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi..Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad
täiesti A-poliitilised. ,,Britannicus'es" veidi poliitilisust, järgis Corneille'd, näitas, kuidas tuleb kirjutada poliitilist teost. Ülejäänud näidendites domineerivad kired. Racine'i kirg on alati rahuldamata kirg, tema armastus ei leia peaaegu kunagi vastuarmastust. Üks tema tüüpilisi konstruktsioon: tema armastab temakest, kes armastab kedagi teist jne, armastatakse kedagi, kes armastab alati teist. ,,Andromache" aluseks selline skeem. Andromache tahab jääda truuks Hektorile, kes langes Trooja sõjas, Andromache on Phyrrose juures vangis, Phyrros armastab teda ja on unustanud oma pruudi Hermione. Saabub Orestes, kes on Teeba valitsejate käskjalg, ta peab kaasa võtma Andromache ja Hektori alaealise poja. Orestes aga armub Hermionesse. Hermione armastab Phyrrost, kes armastab Andromachet, kes armastab oma Hektorit. Puudub tõepära, lubas Racine'il öelda, et inimesed ei ole vabad, vaid on oma kirgede kütkes, mis on alati mõistusevastased
troojalased taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi..Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja
sõdima.Hakkab streikima. Trooja kuninga Priamose Hektor , parise poolvend, hakkab suruma ja kreeklased on hädas. Agamemnon saaab aru et ilma temata ta hakkama ei saa, pakub talle kinke, kuid achiellus ähvardab koju sõita. Hektor hakkab ähvardama laevu, ja siis Patrokles palub achiellust et antagu talle tema relvad ja sõjaasjad, paneb tema asjad selga siis toimub nende kahe võitlus ja Hektor tapab ta ära, parim sõber tapetud. See on murrang Achielluse suhtumises, otsustas Hektorile kätte maksta ja achiellusele telliti imelised kilbid ja sõjarüü hephaistoselt ja siis tuli achiellus tagasi tandrile ja hakkas halastamatult tapma troojalasi vaid Hektor keeldus taganemast, tema au ei luba, leidis aset Hektori ja Acielluse kahevõitlus. Tappis Hektori, otsustas Hektori surnukeha rüvetada, pani laiba kaariku taha ja tegi halba. Jumalad saatsid talle Hermesega sõnumi et antku keha tagasi. Poeet eeldab et üldine trooja lugu on kõigile teada. Hektor oli põhine trooja
Algab eepos Uus päev, uus võitlus. Kättemaksuhimuline Achilleus oli Kreeka vägede eesotsas ja surus troojalasi tagasi. Hektor võttis Achilleuse väljakutse vastu, aga siis kui Achilleus talle läheneb, lööb Hektor vankuma ja jookseb minema. Kuid siis sekkus mängu Athena, kes võttis Hektori venna kuju ja julgustas Hektorit võitlema. Esimesena heidab oma oda Achilleus – vise läheb luhta. Sama juhtus ka Hektori viskega. Kui Achilleus tahtis uut oda, oli tema oda läinud Hektorile, Athena abiga. Achilleus tappis Hektori ning otsustas ta surnukeha rüvetada. Seda nägi pealt Hektori isa Priamos. Jumalad julgustasid Priamost, et ta läheks Achilleuse juurde paluma, et Achilleus annaks Hektori surnukeha tagasi, et Priamos saaks ta surnukeha korralikult matta. Pramos leinas Hektorit. Achilleus leinab Patroklest. Eepose lõpp: võitlus läheb vaatamata Hektori langemisele edasi. Paris (trooja kuninga poeg) laseb Achilleusele Aphrodite abiga vibunoolega kanda. Achilleus sureb
annaabi.ee 
