kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster) Kõrgus kuni 2m. Lehed on tugevalt läikivad teritunud tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis. Vili on sinakas- või pruunikasmust. Talub hästi tahma ja gaase. Sobilik hekiks. H. tuhkpuu (Cotoneaster) Kuni 2m kõrgune põõsas, punakaspruunide võrsetega. Lehed pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad Õitseb juunis. lubjarikkad mullad, päikesepaisteline koht, taluvad pügamist. Viljad erepunased Õied on valkjasroosad, rippuvad kuni 4-kaupa. Lamarcki toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 3-4m. Lehed on puhkedes vaskpunased kuni rohelised. Valged õied ilmuvad juuni alguses. Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja söödavad.
õrnroosad drenaaziga, Muld Leplik mullastiku huumusrikkaid suhtes muldi Märkused Üksikult, rühmana ja Märkused Külmakindel ja vabakujuliseks vastupidav! hekiks Kasuta üksikult, rühmana, hekina. Püga pärast õitsemist, siis õitseb sirel igal aastal rikkalikult!
Koostajad: Nimi, Nimi Retsensioon Töö oli ülevaatlik ning räägitud oli kõigest vajalikust ja ka hooldusest. Võib omaltpoolt vaid lisada ehk parimad sordid, milledest eraldi juttu polnud: Goldfinger (kõrgus 100cm, ) tuntuim suureõieline kollane. Õie läbimõõt 3-4cm, õied ei pleeku. Tugeva kasvuga sort. Ideaalne hekiks. Dart`s Golddigger ® (kõrgus 50cm, laius 100cm) uus sort, mis ei jää õie suuruselt ega kasvutugevuselt alla Goldfingerile, kuid kasvujõud on suunatud laiusesse. Goldstar (kõrgus 70 cm, laius 70cm)- suured kuldkollased õied kompaktsel põõsal. Sobilikud kasutuskohad: kiviktaimla, multsi- ja püsikupeenar, madal vabakujuline hekk. Abbotswood (kõrgus 100cm)- puhasvalged õied on 3-4cm suurused, õisi rikkalikult kuni külmadeni. Sobib kasvatada multsipeenardes.
tänuväärsemaid võimalusi elamukruntide ja aedade eraldamiseks tänavast ja naaberaiast. · Hästi hooldatud hekk on tihe ja moodustab otsekui rohelise seina. · Vanematel aegadel olid piirded sh ka hekid väga kõrged ja varjasid täielikult vaate krundile. · Praegusel ajal on piirded enamasti rinnakõrgused (1,2m) või puuduvad · Tänava ääres peaks kasvama lihtne ja korralikult pügatud hekk, mis sobib igasuguse hoone arhitektuuri, materjali ja värviga. · Tänavaäärseks hekiks sobivad: · elupuu · tuhkpuu · viirpuu · põisenelas · sirel · Tänava äärde ei tasu istutada hekitaimi, mis ei talu heitgaase. · Samuti ei sobi tänava äärde rikkalikult õitsevad vabakujulised hekid. Hekid kalmistutel. · Eestis kujundatakse kahte tüüpi kalmistuid · aedkalmistud · metsakalmistud
violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased. Viljad umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad, mis valmivad sügisel. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi. On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Sobib haljastuses eeskätt varjulisematesse kohtadesse pinnakattetaimena, üksikasetuses kui ka väikeste gruppidena. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil 9
Lehed: õhulised, suured rohelised lehed Õied või õisikud: rikkalik õitseja, õied vaarikpunased, roosad ja valged, väikesed Õitsemine: august-september Liigi eritunnused: ei vaja ümberistutamist; juuresüsteem pindmine, talvekindel Kasvukoha nõuded: niiskuslembene, kuid talub ka põuda; päikesepaisteline, kuid kasvab ka varjus; mulla suhtes vähenõudlikud, kuid eelistavad kobestatud ja toitaineterikast mulda Kasutamine haljastuses: sobib kasutada madalaks hekiks, püsilillepeenrasse, lillerühmadena, murus, puude-põõsaste ees, veekogude ääres, head lõikelilled Joonis 10. Hiina astilbe ,,Vision" (http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/hiina-astilbe- vision/?category=126&panel=2) 14 Joonis 11. Hiina astilbe ,,Vision in red" 15 Bergeenia (Bergenia) Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia)
Kultiveerituna kasvatatakse suuremas osas Euroopast. Eestis kultiveerituna tavaline, harilikult pargipuuna, harva metsakultuurina. Siberi nulu koores on palju vaigumahuteid, millest saadakse aromaatset vaiku. Seda nimetatakse ka palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks. Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse kamprit. Jugapuu on tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal. Ta talub ka kärpimist, mis sobib kõrgemaks hekiks. Puit on pehme, vaiguta. Temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. (12.) (Vt. Pilte Lisa3) 10 7. LEHIS Lehise ladina keelne nimetus on Larix. Lehis on kõrgekasvuline, sirge tüve ja hõreda võraga valgusnõudlik puu. Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. Nendeks on Euroopa lehis ( lad. k Larix decidua, Larix europaea, Pinus), Siberi lehis (lad.k Larix sibirica), Dauuria lehis ( lad
Õitseb augustist oktoobrini. · Sobib kuivem viljakas muld. · Ei talu liigniiskust, õied meelitavad ligi kimalasi ja liblikaid. Hiina astilbe Astilbe chinensis Hiina astilbe Astilbe chinensis · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 40-50 cm. · Roosakad, lillakaspunased kuni tumepunased õied. Õitseb juunist septembrini. · Poolvari kuni vari. · Parasniiske, vett läbilaskev pinnas. · Vähenõudlik, sobib kasutada madalaks hekiks. Hokkaido kukehari Sedum cauticolum Hokkaido kukehari Sedum cauticolum · Mõned sordid: `Lidakenze', 'Ruby Glow' · Roomavate vartega pinnakattetaim · Kõrgus kuni 15 cm. · Õied tumeroosad ning õitseb juulist septembrini. · Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld. Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte.
siis kuuluvad juurepessu kahjustusega kuused väljaraiumisele. Linnatingimusi taluvad serbia kuusk (Picea omorika) ning torkav kuusk (P.pungens), mis on tuntud ka nn. hõbekuusena, kuid mis üldjuhul (vähemalt liik; aga esineb ka sorte!) ei kuulu tänapäeva trendipuude hulka. Seega sobivad kuused, nagu ka nulud eelkõige pargi- või parkmetsapuudeks kas grupiti või üksikult (olenevalt liigist). Harilik kuusk (P. abies) on tänuväärt liik ka kõrgemaks hekiks ja elavmüüriks, istutades neid 1-realiselt 0,8...1m vahedega. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse järgmiste kuuseliikidega: Picea abies - harilik kuusk P. glauca - kanada e. valge kuusk P. mariana - must kuusk P. pungens - torkav kuusk (,,hõbekuusk"); valgusnõudlik!!! Sobib kalmistule, sh. sordid P. omorika - serbia kuusk, ning eneseharimise mõttes ka P. engelmannii- engelmanni kuusk P. jezoensis - ajaani kuusk (peamiselt kollektsioonides) P
laipüramiidjates hõredates pööristes (Patune-Mitt, 1971). Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris, õitsemine toimub juunis. Tegemist on külmakindla liigiga, mis kasvab ka varjus, aga õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, ungari sitel on ka põuakindel. Ungari sirel on parim sirel hekiks, talub hästi pügamist, kiirekasvuline, vähenõudlik, talub saastunud õhku. Sobib ka kõrgeks vabakujuliseks hekiks (Tihemetsa). Joonis 5. Ungari sirel (Syringa josikaea) (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Hekitaimed/387002.jpg) 24 Hooldamine Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk
Õied rippuvais kobarais. Õitseb mais, juunis. Liigi eritunnused: pole kuigi külmakindel, ei tohiks istutada tuulele avatud kohale. Kasvukoha nõuded: päikesepaisteline või poolvarjuline kasvukoht. Kergem, parasniiske toitainete rikas muld. Päris hästi taluvad põuda, kuid liigniiskus mõjub neile hävitavalt. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, ääristaimena, rühmadena või ka üksikult, osad sordid sobivad ka hekiks. Joonis 67. Thunbergi kukerpuu (http://davesgarden.com/guides/pf/showimage/73764/) Joonis 68. Thunbergi kukerpuu Kasutatud kirjandus: Calmia. Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Kukerpuu/bethunbergii.htm. 20.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=164&art=105. 20.09.2013. 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster) Konkreetne liik: läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) (joon. 69, joon.70)
käsiraamat 2000). Vastakud piklikmunajad lehed on kuni 8 cm pikad, tumerohelised, hallikad, karedad. Tiheda lehestikuga, mis juunis või juulis kattub rippuvate (Sarapuu 2000), umbes 10 cm pikkuste õiekobaratega (Laane 2005). Õied on valged, veidi roosakad, asuvad püstistes õisikutes (Sarapuu 2000). Kuna põõsas õitseb sama aasta kasvudel, puhkevad hilisemad külgvõrsed ladva omadest hiljem ja uusi õitsevaid oksi ilmub paari nädala vältel (Laane 2005). Sobib vabakujuliseks hekiks (Sarapuu 2000). Talvel paistab helepruunide püstiste vartega tihe kareda deutsia põõsas tumeda võraga põõsaste vahel silma, soovitatav on istutada ta igihaljaste põõsaste ette, et seda efekti toonitada (Laane 2005). 19.2. Hooldus Kare deutsia eelistab päikesepaistelist, viljaka pinnasega sooja kasvukohta, mis oleks talvetuulte eest kaitstud. Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamultš teevad ainult head
aastal pärast istutamist. Tegemist on püstiste võrsetega munaja põõsaga. Vastakud piklikmunajad lehed on kuni 8 cm pikad, tumerohelised, hallikad, karedad. Tiheda lehestikuga, mis juunis või juulis kattub rippuvate, umbes 10 cm pikkuste õiekobaratega. Õied on valged, veidi roosakad, asuvad püstistes õisikutes. Kuna põõsas õitseb sama aasta kasvudel, puhkevad hilisemad külgvõrsed ladva omadest hiljem ja uusi õitsevaid oksi ilmub paari nädala vältel. Sobib vabakujuliseks hekiks. Talvel paistab helepruunide püstiste vartega tihe kareda deutsia põõsas tumeda võraga põõsaste vahel silma, soovitatav on istutada ta igihaljaste põõsaste ette, et seda efekti toonitada. Hooldus Kare deutsia eelistab päikesepaistelist, viljaka pinnasega sooja kasvukohta, mis oleks talvetuulte eest kaitstud. Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamultš teevad ainult head. Sobib suurepäraselt kasutamiseks linnaaedades, sest talub hästi
Levinud haljastuses. 49. Harilik põisenelas ja taraenelas Harilik põisenelas: Physocarpus opulifolius Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, linnastingimuste- ja külmakindel. Lehed 3 hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või hõrekarvased, 5-12cm pikad. Õied roosakasvalged, kobarates, õitseb mai lõpus. Punakad kogukukkurviljad. Kasutatakse haljastuses, sobib hekiks. Taraenelas: Spiraea chamaedryfolia Leviala Lääne-Euroopast Jaapanini, Siber. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2m. Vähenõudlik mullastiku suhtes, külma- ja põuakindel, talub ka varju. Lehed munajad, piklikud, õmara alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2-6cm pikad. Õied väikesed, valged, kobarates, õitseb mais-juunis. Viljaks koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast omavahel liitumata kukkurviljast. Kasutatakse haljastuses, ka hekina.
Mägimänd on päikesele ja tuultele avatud kohtades väga hea kaitse- ja dekoratiivliik. Küll aga ei tohiks samal kasvukohal olla teistest liikidest konkurente (Laas, 2004). Mägimänd sobib nii üksikpõõsaks kui suureks massiiviks. Üldiselt kasutatakse teda sageli linnahaljas-tuses suurte 23 rühmadena või lausistandusena. Sobib ka vabakujuliseks hekiks või istutamiseks kiviktaimlasse (Sarapuu, 2000). Sordid Mägimänd on käbide, kõrguse ja haabituse osas tugevasti varieeruv kompleksliik, mille piires võib eristada mitut alamliiki ja teisendit. Näiteks mägimänni kõrgus kõigub kodumaal 0,2 m kõrgusest laiuvast põõsast kuni 12...20(25)-meetrise puuni (Laas, 2004). Kuna liik on väga varieeruv, on soovitatav kasvatada teada välimuse ja suurusega sorte (Palmstierna & Johanson, 2006).
violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi. On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Sobib haljastuses eeskätt varjulisematesse kohtadesse pinnakattetaimena, üksikasetuses kui ka väikeste gruppidena. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil kahjustab lehti kevadine päike, mistõttu tuleks istutada taimed
muldi. Väga aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, kasutatakse pügatud ja vabakujulise hekina, harvem üksikpõõsana. Kasvatamine vajab talvekatet ja poolvarjulist kasvukohta, siis pole kevadpäike Eestis: nii ohtlik (Aiasõber). 4.2.2. Tagasilõikamine Väga hästi pügatav põõsas, mis sobib madalaks hekiks ning topiaarlõikuseks. Võsub ka vanast puidust. Tavaliselt lõigatakse varakevadel välja vaid kahjustatud oksad (Järve 2010). Kuna pukspuu kasvab aeglaselt, piirdutakse krooni korrigeerimisega ja lõigatakse tagasi vaid uued kasvud. Vanu oksi võib lõigata ainult juhul, kui taim on täielikult vormi kaotanud. Pukspuust saab "treida" erinevaid puu vorme. Selleks valitakse taimed, mis looduse poolt omavad tugevat telge, lõigatakse soovitud kõrguseni
kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi. On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil kahjustab lehti kevadine päike, mistõttu tuleks istutada taimed poolvarjulistesse kasvukohtadesse, kuhu päike otse peale ei paista või kevadeks kinni katta. Lehti kasutatakse tihti lilleseadetes
· Võrsed pikad, hallikasrohelised, noorelt ude kuni siidkarvased. Vanemad võrsed oliivkollased, ümarate kuni piklike lõvedega. Pungad lamedad, piklikmunajad, karvased, kuni 6 mm pikad · Õitseb koos lehtimisega, emasurvad 4-6 cm pikad. · Majanduslikult tähtis liik punumistöödeks. Eestis ja mujal lähiriikides (Rootsi) kasvatatakse liiki ka istandustes nn. energiavõsana. Haljastuses kena liik vabakujuliseks või pügatavaks hekiks, ei talu seisvat vett, saab haljastada niiskeid kohti Salix acutifolia (halapaju) - Kasvab kuni 10 m kõrguse puuna või kuni 8 m kõrguseks kasvava kõrge püstise põõsana. Üldareaal: Euroopa, Aasia. Eesti areaali loodepiiril, esineb vaid Ida- Eestis vähesel määral Peipsi rannikuluidetel, Koiva ning Piusa jõgede kallastel, Ülemiste järve kaldal jm. · Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, näärmekalt saagjad, alt hallikasrohelised,
annaabi.ee 
