Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...
Veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellele kaasnevad probleemid Tallinn Tehnikaülikool Sisukord · Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? · Veeringide liigitus, alamliikide selgitus · Mis on heitvesi, kuidas tekib? · Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormusega kaasnevad probleemid Mis on vee kasutuse dünaamika (ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel · Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur Pinnavesi Maailm...
igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod
tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Veereostus on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse või põhjavette. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks.
sest pinnavee (jõgede ja järvede vee) hägusus, värvilisus ja bakterisisaldus ületavad tavaliselt joogivee jaoks lubatava piiri. Sellepärast eelnevad loodusliku vee suunamisele veevärki tavaliselt vee selitamine ehk vabastamine heljumist ja kolloidosakestest,idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest. Nagu loodulike vete, nii ka heitevete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samutu eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On proovitud ka heitvete pihustamist küttegaasidesse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Nii saab kõik orgaanilised reostusained põletada süsihapegaasiks ja veeks. Puhastatakse ka reovett, tavaliselt selleks, et seda loodusesse lasta
vähendamine. 1974.a. Helsingi kokkulepe, laiendati 1992.a. Tõhusamate naftatõrjemeetodite väljatöötamine. Need kaitseabinõud on juba parandanud Läänemere seisundit. Eesti põhjavesi Põhjavett mitmeid kordi rohkem, kui mahub Peipsi järve. Rahuldab Eesti veevajadusest 2/3. Põhjavesi looduslikult rauarikas ja sisaldab väävelvesinikku. Veekogude reostumine Tingitud intensiivsest põllumajandusest, suurtööstuse heitvetest, puhastamata reovee juhtimisest veekogudesse. Järved eutrofeeruvad. Pandivere kõrgustiku ning Adavere-Põltsamaa alad nitraaditundlikud. Keila Terko tõi kaasa põhjavee reostumise Praegu veekvaliteediga suuri probleeme pole. 2001.a. avati uus reoveepuhasti. Eesti Veeseadus Võeti vastu 1994.a. Reguleerib vee kaitse ja kasutamise korraldust.
· pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses
igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks.Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.Eriti märgatav on see linnades, kus on palju asfalteeritud pindasid. Seetõttu tuleb linnatänavad hoida pidevalt puhtad, et
maantee- ja raudteesild Hubei provintsis 1971. Alates 1992, mil üle Jangtse avati neljas sild, on sillaehitus hoogustunud ja 2010. aastal on Hiina võimud lubanud avada juba 25. silla üle Jangtse. 8. Mis keskkonnaprobleemid on selle jõestikuga seotud? Viimaste uuringute kohaselt on Jangtse reostuse tõttu suremas. Jangtsesse suubub Hiina riikliku uudisteagentuuri Xinhua teatel umbes 40% riigi heitvetest. Sealne elustik hääbub ja ligi 200 jõe ääres asuvat linna (sh Shanghai) peavad leidma uue joogiveeallika. Saastunud on ka teised suuremad jõed ning Hiina seisab silmitsi suure joogiveekriisiga. 9. Mille poolest on see jõgi eriline/ huvitav? Jangtse jõgi on eriline, sest see pikk jõgi läbib paljusid erinevaid maastikke ja seda jõge kasutatakse erinevates kohtades väga erinevalt. Kui ülemjooksul ei ole jõgi ja jõe ümbrus üldse rahvastatud, siis
hüdroloogia. 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, vähem kui 1% sellest on kõlblik joogiveeks. Suurimas veekulutajad maailmas on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus, põllumajandus, kommunaal ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust. Kommunaal ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti.
Mõjutav faktor on ka vooluveekogud kaevatakse kanaliteks, neile ehitatakse paisud v need reostuvad. Elupaikade killustumine - lõhutakse väiksemateks osadeks põldude, maanteede, raudteede, asulate v linnadega eraldades. Loomad ei ole võimelised ületama neid piire. Veereostus - pestitsiidid, herbitsiidid, naftatooted, raskmetallid, pesuvahendid ja tööstusheitmed on mürgised ja surmavad. Veekogusid kasutatakse selleks, et vabaneda tööstus ja olmejäätmetest ning heitvetest Happevihmad - tööstusettevõtted suurendavad reostusainete sh väävli ja lämmastiku hulka atmosfääris. Pestitsiidid - kasutatakse kahjurite tõrjumiseks kuna see aitab suurendada põllumajanduse saagikust, samas saastavad need aga pinnast ja vett ning paljude taime ja loomaliikide arvukus langeb. Globaalne soojenemine - ookeanipinna veetempertuuri tõus Loodusressursside ületarbimine - mitmete teede rajamine sinna, kus varem ei saanud,
5 2.Veereostus Veekogusid saastavad erinevad heitveed. Esimeseks on tööstuslik heitvesi ja selle hulk, mis sõltub tööstuse iseloomus ja tehnoloogiast. Teiseks on põllumajandus heitveed, mis toob kahju, kui vett kasutatakse valesi ja seda on hoitud hooletult. Kolmandaks on kommunaal heitveed, mis on kõikide inimeste elutegevus igal päeval. Neljandaks on atmosfääri heitveed, mis on sademetega tekkinud reostus veekogudesse. Enamik heitvetest juhitakse just looduslikesse veekogudesse, kuid väike osa juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saaste hulka.6 Veekogude saasteallikateks on veel näiteks naftatööstused ja põlevkivitööstused. Kuigi looduslikud nähtused, nagu nendeks on vulkaanipursked, tormid ja maavärinad võivad põhjustada suuri reostusi, ei loeta neid veel vee reostajateks. Vesi on reostunud siis, kui seda
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega
· pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus Reostusallikad - Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses
pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus. On ka veel väiksemad põhjused: · Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid raskmetallid happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega
/8/ Bakterid kõrvaldatakse joogiveest sageli osooni abil. Erinevalt kloorist ei riku osoonimine vee maitset ning ainsaks lagundussaaduseks on hapnik. Palju rohkem probleeme valmistab igasuguste heitvete puhastamine. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad. Nagu looduslike vete, nii ka heitvete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisandeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga, mis korjab kübemed endasse. Tänapäeval on kasutusel väga peenete pooridega filtrid, mille abil on võimalik eelnevalt puhastatu veest isegi bakterid kinni püüda. Teisest küljest saab mikroorganisme väga efektiivselt kasutada heitvete puhastamisel. Seda tehakse spetsiaalsetes biotiikides, milles vastavad mikroorganismid muundavad looduskeskkonna jaoks väga mürgised ühendid kahjututeks ühenditeks, näiteks karboksüülhappeks. Mikroorganismide
näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid
puhastatagi. Endistes N.Liidu maades ja Ida-Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. Eestis on viimastel aastatel saanud kaasaegsed puhastusseadmed rida väikelinnu. Puhas joogivesi on probleemiks paarikümnes Eesti asulas, kuhu tuleb see tsisternidega kohale vedada. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik neist heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud.
pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiid naftareostus REOSTUS AINED Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid raskmetallid happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses
Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Peamisteks keskkonnaprobleemideks on, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, õhu saastatus ja sellest tulenev happevihmade oht, jõgede saastatus tööstuslikest ja põllumajanduslikest heitvetest. Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Tööstuse jaoks on maavarasid vähe. Küllaldaselt leidub ainult ehitusmaterjale, nt marmor, kuid pole ühtki mahukat kaevandus või naftasooni. Seetõttu enamus ressursse imporditakse. Loodusvaradest enim on maagaasi, mida leidub põhiliselt Po orus ja Aadria avamerel. Kuna märkimisväärseid maavarasid rohkem ei leidu, ongi maagaas Itaalias tähtsaim loodusvara. Siiski energiaks on sellest vähe ja üle 80% tuleb importida
ja lindude ning mereimetajate hukkumist kalapüünistes. Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju Eutrofeerumine on protsess, kus veekogud saavad liigselt toitaineid, põhiliselt lämmastikku ja fosfaate, ja see põhjustab taimede vohamise. Selline suurenenud taimekasv, mida nimetatakse ka vee õitsemiseks, kahandab hapnikusisaldust. Läänemerre jõuab üle poole sellistest ainetest põllumajandusest, liiklusest, tööstusest ja heitvetest. Hinnanguliselt ladustatakse Läänemerre igal aastal üks miljon tonni lämmastikku ja 35 000 tonni fosfaate. Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste merre valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli, see on üks kindlatest viisidest keskkonna kahjustamise vältimiseks ja sarnaselt mereohutusega ei ole see vajadus vaieldav
majapidamises. Arvatavasti kasutavad seda ka tehased ja tööstusettevõtted jahutuseks jm. Kärestikuliste mägijõgede vett kasutatakse ka hüdroelektrienergia tootmisel. Veekogude puhtusega väga suurt probleemi pole, kuna Tsiili on hästi arenenud riik ning suudab tänu erinevatele seadmetele jms veekogud puhtana hoida. Siiski võib kohati esineda reostust, mis on põhjustatud tööstuse, linnade või põllumajanduse heitvetest. 9 ÜLDANDMED Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 454 143 el. (2008) Pealinn: Santiago Pealinna elanike arv: 4 628 000 el. Keel: hispaania Rahaühik: Tsiili peeso (CLP) RIIGI ARENGUTASE SKT: 14 400 $ / el Sündimus: 14,82 Suremus: 5,77 Imikusuremus: 7,71 Keskmine eluiga (N/M/üldine): 80 / 74 / 77 Kirjaoskus: 95,7 % Hõive põllumajanduses: 13,6 % Interneti kasutajaid 1000 el. kohta: 255 Mobiiltelefone 1000 el. kohta: 765
Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine Heitmete puhastamine (nende eemaldamine gaasiheitmetest, heitvetest jne enne väljalaskmist Saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainene, peab sellele olema kehtestatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika.(määrusega kehtestatud piirväärtused) Saasteallikate allutamiseks kontrollile on kehtestatud lubade ja aruandluse süsteem. Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine
annaabi.ee 
