Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus
hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid 20. sajandil. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Marxi filosoofia võlgneb palju Hegelile, kellelt on pärit mõiste ,,dialektiline". Erinevalt Hegelist hülgas Marx aga idealismi, suunates enda tõe läbinisti ateistliku ,,dialektilise materialismi" poole. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Ta väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt
on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates antiigist ja isegi idamaadest, kuni tema oma ajani."- Benedetto Croce "filosoofiline posija"- Arthur Schopenhauer "tema kogu mõtlemine põhineb võltsprobleemidel"- Rudolf Carnapi "müstik, kes soosib müütilis-poeetilis- religioosseid kujundeid"- Anders Wedberg Hegel... on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade
erinevaid asju, hindama erinevaid väärtusi. Lõppkokkuvõttes hakkavad nad ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarust sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja. Justkui nagu elav organism, kus kõik osad sõltuvad teineteisest. K. Marx oli suuresti mõjutatud eelnenud prantsuse valgustusfilosoofiast, saksa idealismist ja Hegelist. Peamiselt oponeeris ta eelnevate vaateid. võõrandumine (entfremdung) kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale, vaid kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga.
Täpsemate lahenduste leidmise pärandus ja tulevikule. Kõige olulisemaks ja väheaeguvaks osaks Leibnizi filosoofias on tema meetod, mis on täis silmapaistavid ideid ja mida on veel vähe vääriliselt hinnatud. Sügav austus, mida Marx, Engels ja Lenin tundsid Leibnizi kui teadlase ja filoosofi vastu, on seotud eelkõige tema dialektilise meetodiga. Suur valgustaja demonstreeris korduvalt selle meetodi rakendamist loodusteadustes ja matemaatikas, mistõttu ta siin Hegelist paremas mõttes erineb. Oma meetodi mõjukuse võlgneb Leibniz mitte ainult oma teadlase- ja uurijatalendile, vaid eelkõige sellele õnnelikule asjaolule, et ta oli väga lähedal formaalse loogika ja dialektika vahekorra probleemi õigele lahendusele. Ilma seda probleemi lahendamata ei saa tunnetusteooria kujuneda efektiivseks eksperementaalse tegevuse ja selle teoreetilise mõtestamise vahendiks. Leibnizi meetodi põhiprintsiipideks võib nimetada järgmist nelja:
Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma kirjutises `'Ajaloo lõpust''), Derrida, Lacani, Rorty, Royce'I, Althusseri, Charles Taylori, Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste juhtivaks filosoofiks. Karl Barth väidab oma raamatus ,,Üheksateiskümnenda sajandi religioosne mõtlemine'', et kuigi Hegelist ei saanud just protestantluse Thomast, mõjutasid tema ideed sellegipoolest oluliselt kõiki hilisemaid mõtlejaid. Näiteks tema otsesed õpilased Strauss oma Jeesuse elus'' ja Feuerbach ..Kristluse olemuses'' arendasid edasi ja
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Sündis 1770. aastal Stuttgartis. Hegel kasvas üle pietistlikus majapidamises. Isa Georg Ludwig pärines ametnike ja pastorite suguvõsast ning ema Maria Magdalena Louisa oli pärit üsnagi jõukast perest. Hegel huvitus kooli ajal paljudest teemadest. Erilist tähelepanu pööras ta ajaloole, enamjaolt huvitus ta vanadest väljasurnud keeltest. Teiseks varajaseks huviks oli matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist, omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793. aastal sai temast teoloogiline litsentsiaat. Hegel suri 1831. aastal Berliinis. Teosed: ''Vaimu fenomenoloogia'' ilmus 1807. aastal selles kirjeldatakse teadvuse arenemist üleminekutena selle kaudu tekkivat reaalsust nim. Hegel vaimuks selles t...
perekonnas Frankfurdis Maini ääres. Seal proovis Hegel visalt oma jõudu pedagoogina. Leides Jena ülikooli selleks sobivaimaks, kolis ta 1801. aastal Jenasse. Seal viibimise kuue aasta jooksul arendas Hegel energilist pedagoogilist ja kirjanduslikku tegevust. Ta pidas loenguid, kirjutas suure hulga artikkleid. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Hegel artikliga ,,Fichte ja Schellingi filosoofiliste süsteemide erinevus". Pärast Jena okupeerimist Napoleoni vägede poolt sai Hegelist ,,Bambergi Ajalehe" toimetaja, kuid range tsensuuri tõttu ei suutnud ta oma eesmärki seal täita ning 1808. - 1816. aastad veetis Hegel Nürnbergi gümnaasiumi rektorina. Seal pühendas ta täielikult pedagooglisele ja teaduslikule tööle. Sel perioodil on kirjutatud tema põhitöö ,,Loogikateadus". 1818. aastast alates töötas Hegel filosoofiaprofessorina Berliini ülikoolis, saades selle koha tänu Heidelbergi ülikoolis peetud kõnele
Täpsemate lahenduste leidmise pärandus ja tulevikule. Kõige olulisemaks ja väheaeguvaks osaks Leibnizi filosoofias on tema meetod, mis on täis silmapaistvaid ideid ja mida on veel vähe vääriliselt hinnatud. Sügav austus, mida Marx, Engels ja Lenin tundsid Leibnizi kui teadlase ja filosoofi vastu, on seotud eelkõige tema dialektilise meetodiga. Suur valgustaja demonstreeris korduvalt selle meetodi rakendamist loodusteadustes ja matemaatikas, mistõttu ta siin Hegelist paremas mõttes erineb. Oma meetodi mõjukuse võlgneb Leibniz mitte ainult oma teadlase- ja uurijatalendile, vaid eelkõige sellele õnnelikule asjaolule, et ta oli väga lähedal formaalse loogika ja dialektika vahekorra probleemi õigele lahendusele. Ilma seda probleemi lahendamata ei saa tunnetusteooria kujuneda efektiivseks eksperementaalse tegevuse ja selle teoreetilise mõtestamise vahendiks. Leibnizi meetodi põhiprintsiipideks võib nimetada järgmist nelja:
- lokaalsed mingisuguses piirkonnas elava või minevikus elanud rahva, mingisuguse etnilise ühtsuse religioon - maailmausundid - misjoneerivad (kristlus, islam) - vähemisjoneerivad ( hinduismi raames on mõningad õpetused mis on ajaloo vältel liikvele läinud, nt krisnaism on üks hinduismi voole, mis teeb misjonitööd. Budism reeglina ei tee aga mõned voolud võivad olla misjoneerivad) - kosmopolitism, misjon, arvuline vähesus (uususundid) loe Hegelist! (absoluutne vaim) Evolutsionism Seotud ideede arenguga 19 sajandil. Etnograagia sünd üheaegselt Euroopa tsiviliseeritud maades ja USAs. Maailma kohta käiva informatsiooni plahvatuslik kasvamine 18 ja 19 s, seoses maadeavastustega. Suured ideed teadmises 16 s peale Laplace, Lyell, Lamarck, Baer, Darwin, Comte, Hegel, Marx, Lingvistika, mütoloogia, religiooniteadus jne. Adolf Bastian (1826-1905) saksa päritoluga arst ja etnograafilise materjali koguja
2)teine sektor ehk erasektor 3)kolmas sektor ehk mittetulundussektor 1 Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond on Lääne arenenud ühiskond,kus inimesed oskavad ja tahavad ühiskonnaelus osaleda.Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud,massiteabevahendid,majanduslikud toimijad ja poliitilised erakonnad. Põhikäsitlused: 1)postmarksis majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja ühiskond on omavahel seotud(Hegelist lähtuv diskursus) 2)ReZiimi koolkond riik ja ühiskond on omavahel seotud ja assotsiatsiooniline tegevus 3)Assotsiatsiooniline koolkond assotsiatsiooniline tegevus ja riik ja kodanikeühiskond on eraldiseisvad 4)Uusliberalism majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja kodanikeühiskond on eraldiseisvad 1 Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmas sektor on mittetulunudsekor. Tunnused:
väljendus -, realisatsioonivahendiks ja lakkab olemast eesmärgina. Inimese ja riigi vahekord on oluline samuti Marxile, ka temal kuulub see inimkonnast väljaspool olevatest jõududest tootmissuhetest). Marxi staadiumid. Marxi loomingut võib laias-laastus jagada nelja arengu perioodi: · Noorhegellus (kuni 1842) rünnati religiooni, kus juures seda tehes nad eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar 9 · Üleminek materialismile ja Hegeli idealismi kriitika algus (1843). Sel perioodil valmib koos Friedrich Engelsiga (1820-1895) "Saksa ideoloogia", kus pilkavas toonis naerdakse välja endised mõttekaaslased, noorhegellased.
Seega indiviid allutatakse ühiskonnale ja selle taga asuvale vaimule: indiviid on väljendus -, realisatsioonivahendiks ja lakkab olemast eesmärgina. Inimese ja riigi vahekord on oluline samuti Marxile, ka temal kuulub see inimkonnast väljaspool olevatest jõududest tootmissuhetest). Marxi staadiumid. Marxi loomingut võib laias-laastus jagada nelja arengu perioodi: · Noorhegellus (kuni 1842) rünnati religiooni, kus juures seda tehes nad eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 10 · Üleminek materialismile ja Hegeli idealismi kriitika algus (1843). Sel perioodil valmib koos Friedrich Engelsiga (1820-1895) "Saksa ideoloogia", kus pilkavas toonis naerdakse välja endised mõttekaaslased, noorhegellased.
Samas ei ole ühelgi ajalooteoreetikul olnud aja- loos nii head võimalust. 1.9.1 Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast Marxi põhi-idee kohaselt ei ole ühiskond juhuslikult kokku pandud. See koosneb kindlatest pakkidest, millest üks pakk on seotud teisega. Ühiskonna ajalugu on nende pakkide asendumise lugu. See toimub inimeste tegevuse tulemusena. Kuigi inimesed ei pruugi sellest alati aru saada, on tegevusväli neile ette antud. Loomingulisus on — erinevalt Hegelist — siiski olemas. Mingi sarnasus on Marxil ja Toynbee’l. Pakk koosneb majandusest, ideologiast ja administratsioonist. Marxi jär- gi oli poliitika olemas ainult riigi olemasolul. Ürgühiskonnas ei olnud polii- tikat olemas ning tulevikus ei pruugi ka olla. Keegi Buhhajev väidab millalgi, et teadus kuulub ka poliitikasse. Marxil endal teaduse jaoks nagu õiget kohta ei ole; rahvustel ka ei ole. Ennus- 20 Loomulikult oli ka Alexander II loll — hea mäluga, aga loll. .
Maailmavaim toimib üksiku läbi kasutades teda tööriistana. Võib kasutada ka väärituid ja nõrku. Suhtub põlgusega neisse, kes üksiku õnne peavad ühiskonna elu eesmärgiks, ajalugu ei olevat õnne põllumaa. Maailmavaim toimib tihti üksiku tahte vastaselt. Õigusfilosoofia. Berliin pakkus talle poliitilise tegevuse võimaluse. "Õigusfilosoofia põhiliinid" (1821) - sisaldab praktilise mõistuse süsteemi. Kujuneb poliitilise konservatismi valem, teeb Hegelist Preisi riigifilosoofi. Õigusfilosoofia objektiivse vaimu maailmas: 1)abstraktne õigus - annab vaba tahte; 2)moraalsus kui sisemine subjektiivne meelsus; 3)eetilisus kui objekti ja subjekti sfääri ühtsus - võtab kuju peres, kodanlikus ühiskonnas ja riigis. Vabadus on tunnetatud paratamatus. Esimene, kes ütles, et Jumal on surnud (meie teadvuses, kui teda ei tunneta). Tugevaimad etteheited tunnetusteoreetilises plaanis
pendlinööril. Mida kõrgem on positsioon, seda väiksem on vabadus (selle teooria järgi oli Venemaal kõige väiksem vabadus tsaaril). Mida kaugemal on in sõjast, seda madalam on ta kõlbeliselt. On kolm eri maailma, mis mõjutavad "S&r" tegelasi: linnaaadel, mõisaaadel ja tlpd. Linna suhtus T väga neg, tlpdesse pos. Arvab, et mõisaaadlil on võimalusi muutuda paremaks. Kriitikud väitsid, et T sõjafilosoofia ei ole originaalne, vaid mõjutatud Hegelist, T võttis selle omaks. Teoses esinevad Kutuzov, Napoleon ja Aleksander I. Kutuzovi tegelaskuju kasutas kõige rohkem. Kutuzovi põhimõte oli, et sõda on nagu töö, mis tuleb ära teha. Linnaaadel jaguneb "S&r" Peterburi (kujutas keelepeksu ja salongielu) ja Moskva vahel. "Anna Karenina" 187377. Algidee sai Puskini "Jevgeni Oneginist", kirjutas sellele nö järje. Tolstoi oli mures vene perekondade lagunemise pärast
Mida kõrgem on positsioon, seda väiksem on vabadus (selle teooria järgi oli Venemaal kõige väiksem vabadus tsaaril). Mida kaugemal on in sõjast, seda madalam on ta kõlbeliselt. On kolm eri maailma, mis mõjutavad "S&r" tegelasi: linna aadel, mõisaaadel ja tlpd. Linna suhtus T väga neg, tlpdesse pos. Arvab, et mõisaaadlil on võimalusi muutuda paremaks. Kriitikud väitsid, et T sõjafilosoofia ei ole originaalne, vaid mõjutatud Hegelist, T võttis selle omaks. Teoses esinevad Kutuzov, Napoleon ja Aleksander I. Kutuzovi tegelaskuju kasutas kõige rohkem. Kutuzovi põhimõte oli, et sõda on nagu töö, mis tuleb ära teha. Linnaaadel jaguneb "S&r" Peterburi (kujutas keelepeksu ja salongielu) ja Moskva vahel. "Anna Karenina" 187377. Algidee sai Puskini "Jevgeni Oneginist", kirjutas sellele nö järje. Tolstoi oli mures vene perekondade lagunemise pärast
Mida kõrgem on positsioon, seda väiksem on vabadus (selle teooria järgi oli Venemaal kõige väiksem vabadus tsaaril). Mida kaugemal on in sõjast, seda madalam on ta kõlbeliselt. On kolm eri maailma, mis mõjutavad "S&r" tegelasi: linna-aadel, mõisa- aadel ja tlp-d. Linna suhtus T väga neg, tlp-desse pos. Arvab, et mõisa-aadlil on võimalusi muutuda paremaks. Kriitikud väitsid, et T sõjafilosoofia ei ole originaalne, vaid mõjutatud Hegelist, T võttis selle omaks. Teoses esinevad Kutuzov, Napoleon ja Aleksander I. Kutuzovi tegelaskuju kasutas kõige rohkem. Kutuzovi põhimõte oli, et sõda on nagu töö, mis tuleb ära teha. Linna-aadel jaguneb "S&r" Peterburi (kujutas keelepeksu ja salongielu) ja Moskva vahel. "Anna Karenina"- 1873-77. Algidee sai Puskini "Jevgeni Oneginist", kirjutas sellele n-ö järje. Tolstoi oli mures vene perekondade lagunemise pärast. Moraal nagu selles, et "vaadake, mis oleks saanud
annaabi.ee 
