haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida · peamiseks heaolupakkujaks on riik läbi kõrgete maksude. · Tavaliselt progresseeruv tulumaks, mille üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. · Igaühele on tagatud pensioni ja lastetoetuse baasosak saavad kõik, isegi, kui pole päevagi tööl käinud. Liberaalne heaolumudel: USA, Suurbritannia, Austraalia, Iirimaa. · riigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine. · Haridus, tervishoid ja eluase on samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained. Vähese raha eest saab ebakvaliteetset kaupa. · Pooldab madalaid makse inimestele jääb suurem osa palgast igaüks otsustab ise, kuidas end kindlustada. Olulised karjäär ja läbilöögivõime. Suurem osa kindlustuslepinguid sõlmitakse töökohtade kaudu.
lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Lisaks majanduslikele vajadustele täidab progresseeruv tulumaks ka teist ülesannet selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Liberaalses heaolumudeliga riikides sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Haridus, tervishoid ja eluase on liberaalide arvates samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained. See tähendab, et inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Parempoolne liberaalne reziim pooldab madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Võrreldes USA-ga on vastutus oma elu korraldamisele märksa suurem kui
kindlustusskeemide haldamist, valitsusel on pigem järelvalve roll. Konservatism Üpris vanamoodne suhtumine perekonda ja naistesse. Naises nähakse pigem koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid enamjaolt suguvõsaliikmete hoole all või tasulses hooldekodus. Riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hispaania, Belgia Liberalism Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik Minimaalriik-ei pea tagama heaoluteenuste osutamist, vaid kõrge tööhõive, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamise kõigis valdkondades Arstiabi ja haridust peetakse tavaliseks kaubaks Väidavad, et turukonkurents viib hinnad alla, kuid kõigis valdkondades see nii ei ole kahjuks Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on väga olulised Kõrgemate kutseoskustega suurem palk Liberalism Kui töötajal on suurepärased oskused, on firma huvitatud
rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kuid siiski ei ole heaoluriik selline külluseriik, kus kõigil ühiskonnaliikmetel oleks muretu elada. Sarnaselt teistele ühiskondadele peab ka heaoluühiskond korraldama oma elu piiratud võimaluste juures. See tähendab omakorda seda, et erinevad ühiskonnagrupid ei ole ühegi heaolumudeli puhul võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuste kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid saab tasuta, kui palju tuleb osta raha eest. Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Majanduslikus mõttes on heaoluriigil ainult üks eesmärk: luua võimalikult palju maksejõulisi kodanikke. Heaoluriik loob masstarbija, inimese, kes tarbib jõudsalt ka siis, kui ta on haige, töötu, pensionil või on saanud lapse.
oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon ning traditsioonilise kogukonnapõhise identiteedi lagunemine (Robson 1966; Dahl, Tufte 1973; Newton 1982; Brans 1992; Barett, Crowther 1998). Tohutu heaoluteenuste kasv on sundinud riike valima, kas osutada kõiki teenuseid ise või delegeerida teenuste osutamine ja vastutus selle eest omavalitsustele. Esimest lahendust kasutati ennekõike sulandunud omavalitsussüsteemiga riikides, kus teenuste osutamine
tähendab, et sotsiaalhüviseid peaksid saama kõik kodanikud, 6) olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest, selle peamiseks pakkujaks on riik,et selleks raha saada kehtestatakse kõrged maksud, jõukad inimesed on nõus seda maksma, kuna tasuta arstiabi ja haridus, pension on kõigile. Liberaalse heaolumudeli etalon on USA, põhiväärtused inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ninf minimaalriik, selle ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine nin konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades, inimeste võimalus saada arstiabi ja haridust määrab tema rahakoti paksus, pooldab madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse, niimoodi saavad inimesed kätte suurema osa palgast, igaüks peab arvestama kui palju raha millegile kulub, mida kõrgemad kutseoskused seda kõrgem palk.
). Et kõike seda olla kehtestab riik kõrged maksud. Sotsiaaldemokraatia taotleb ühiskonnas varanduslike erinevuste vähendamist. Tuginetakse progresseeruvale maksude süsteemile. Tunnuslik on kindla baasosaku garanteerimine igaühele. 3) Liberaalne heaolumudel: etaloniks on USA. Lähtutakse liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning nn minimaalne riik. Riigi ülesandes ei ole heaoluteenuste osutamine, vaid on kõrge tööhõive tagamine ning kõigis sfäärides konkurentsi kindlustamine. Pooldatakse madalamaid ja võrdelisi makse. Ühesõnaga: "Iga inimene on oma õnne sepp". 1.4 Demokraatia levik ja siirdeühiskonna probleemid Ühiskonna teadlased jagasid valitsemisreziimide poolest ning muutuste tempo poolest maailma tinglikult kolmeks: I Esimene maailm: lääneriigid II Teine maailm: NSV Liit
Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Liberaalse heaolumudeli etaloniks peetakse õigusega USA-d. Ühendriikide sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Riik pakub sotsiaalturva vaid vaestele ning pensionieas inimestele. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Paraku kipub individuaalse heaolu eelistamine poliitikas varjutamata üldist rahva heaolu tagamist.
kogu ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 2) Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist. 3) Vanamoodne suhtumine naistesse: Naine pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. 4) Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa Liberaalne heaolumudel: 1) Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik 2) Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. 3) Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. 4) Madalad maksud! 5) Näidisriigid: USA, Suurbritannia ........................................................................................................................................................... ............. *Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk
kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist. Vanamoodne suhtumine naistesse: naine pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa Liberaalne heaolumudel: Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. Madalad maksud! Näidisriigid: USA, Suurbritannia Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeühiskonnale iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Demokraatia- rahva võim Demos-rahvas, kratos-võim
vaid mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut ning arenguvõimet. Sellest on tingitud heaoluriigi sünni ja sotsiaalpoliitika tähtsuse tõus. Tänapäeva demokraatlikud rigid on heaoluriigid. Heaoluriik ei ole külluseriik, kus kõigil oleks muretu elada, ta peab korraldama oma elu piiratud võimaluste juures, 1 seetõttu ei ole kõik ühiskonnagrupid võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuse kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid saab tasuta, kui palju tuleb osta raha eest. Peamised heaolureziimid: 1.Põhiväärtused 2.maj taotlused 3.sots taotlused 4.heaolumudel(reziim+tunnusjooned) Sotsiaaldemokraadid/Sotsialism Konservatism(Saksamaa, Liberalism (USA, Austraalia, (Rootsi, Norra, Holland, Soome, Prantsusmaa, Hispaania) Suurbritannia,Iirimaa,Eesti) Taani) 1
Juhtmõtteks solidaarsus; Peamine heaolu pakkuja on riik; Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest; Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi; Kõrged maksud, enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. Nt: Skandinaavia. Liberaalne (õhuke riik): 2 põhiväärtust: 1)Inimesed on vabad ja võrdsed; 2)Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral; Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine; Madalad ja võrdsed maksud; Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed. Nt: Ameerika Ühendriigid 41. Mis on sotsiaalne sidusus? Kuidas saavutada ühiskonna sotsiaalset sidusust? Sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidusus tugineb sotsiaalsele usaldusele, kindlustundele, vastastikusele abistamisele, jagatud väärtustele ja võrdsetele
korraldab perepoliitikat Heoluriigis on tähtsad nii majanduslik areng kui sotsiaalne õiglus Heaolurriigi tunnused: ressursside ülekandmine suur osa riigi tuludest läheb sotsiaalseteks vajadusteks Konservatiivne heaoluriik Orienteeritud palgatöötajale Heaolu sõltub isiklikust panusest Hoolekandes on tähtis osa perekonnal Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Solidaarsus Sotsiaalsed hüved kõigile Liberaalne heaoluriik Riigi ülesanne pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive Inimese isklik vastutus kõrgem Demokraatia levik Demokkraatia põhinõuded: Konkurents Kodanikuõigused Hääleõigus Demokraatia tunnused: Võrdsus seaduse ees Kodanikuvabaduste tunnustamine Sõltumatu kohtusüsteem Kodanikuühiskonna olemasolu Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemustega arvestamine
Selle märksõnaks on solidaarsus ehk sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik, kes kehtestab kõrged maksud. Samuti üritatakse vähendada ka varanduslikke erunevusi. Skandinaaviamaade jõukad inimesed on nõus maksma kõrgemaid makse. Liberaalne heaoluühiskonna mudel nt USA-s. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse 1 kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi määrab suuresti tema rahakoti paksus. Pooldatakse madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi.
Juhtmõtteks solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. Kõrged maksud, enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. Skandinaavia Liberaalne (õhuke riik) 2 põhiväärtust: Inimesed on vabad ja võrdsed Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine. Madalad ja võrdsed maksud Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed Ameerika Ühendriigid 10. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigi kohustused: otsesed hoolekandekohustused soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28) riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine
3. Ta võib olla ettevõte, tootes kaupa 4. Ta võib reguleerida tarbijatetootjate vahelisi suhteid, ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist 5. Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid 6. Ta võib ükskõik kellele raha anda Riik ja majandus n Riigi tegevus nõuab raha, eriti modernses riigis (halduspoliitika kujundamine ja elluviimine, ühiskonna leppimuse saavutamine ja pingete tasendamine, sõjapidamine, heaoluteenuste pakkumine, õiguskorra alalhoidmine jne) n Raha saadakse maksudest või riigiomandist n Suhtumine riigiomandisse: ebatõhus paha asi (uusparempoolsed), võrdsuse ja tõhususe hea tagaja (marksistid), praktiline vajadus teatud valdkondades, nt monopolid (keskmejõud) Riik majandusosalisena n Riik omanikuna (stabiliseerija): avaliku võimu asutus-te hooned, ühiskonnale olulised ehitised (koolid, raamatukogud, muuseumid
2. Peamine heaolu pakkuja on riik. 3. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. 4. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. 5. Kõrged maksud, enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. Skandinaavia Liberaalne (õhuke riik) 2 põhiväärtust: Inimesed on vabad ja võrdsed Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine. Madalad ja võrdsed maksud. Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed.Näiteks: Ameerika Ühendriigid Sotsiaalpoliitika käsitlemiseks jagatakse erinevad poliitikad vastavalt mudelile: Liberaalne mudel - riik tagab minimaalse toimetuleku ja vältimatud teenused. USA, Kanada ja Austraalia kasutavad seda mudelit, Korporatiivse mudel - sotsiaalkaitse seotud töösuhetega
alla selle kompetentsi, kuna ebakompetente bürokraatia võib riigi ressursse liigselt raisata. Samas on USA bürokraatia detsentraliseeritud ja ei eksisteeri enam väga selget hierahilist korda. Faktiliselt on USA bürokraatia sama suur, kui see oli 50 aastat tagasi, ent samas on elanikkond kasvanud poole võrra. (Patterson, 2013, p. 334) Uue avaliku halduse ehk New Public Managementi (NPM) võidukäiguks võib pidada aega pärast II maailmasõda ja 1960-70ndaid, mil toimus heaoluteenuste kasv. Kuna kardeti vasakpoolsete vaadete levimist Ühendriikides, tekkis vajadus pakkuda ka oma kodanikele rohkem riigipoolseid teenuseid.Muutunud riigistruktuur nõudis riigi ümberkorraldust, sest riigi tegevuse laienedes ja keerukuse kasvu tingimustes ei olnud enam võimalik traditsioonilise avaliku halduse põhimõtetega riiki juhtida (Britannica, 2014). Tekkis vajadus detsentraliseerimiseks, seega said kohalikud omavalitsused
annaabi.ee 
