1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele
ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele
stabiilsust. On sotsiaalsete erisuste säilimise poolt. Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eelkõige rahvuslikku kapitali, pooldavad vajaduse korral kaitsetolle ja kvoote. Sotsiaalse heaolu tagamisel tähtsad suguvõsa, naabrid, kirikukogudus, seltsid, tööandjad. Tähtsam kui sotsiaalne turvalisus on füüsiline turvalisus ( korrakaitse). Kristlik demokraatia (konservatismi haru) pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Populaarne Saksamaal pärast II maailmasõda sotsiaalne turumajandus. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. 1. SOTSIAALDEMOKRAATIA. Võrdsed võimalused kõigile. Majanduses erasektori kõrval riiklik sektor. Suurema tulu saajad maksavad kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju, tagama inimestele väärika elatustaseme. 2. KOMMUNISM.
areng. Peale viimaste diktatuuride ja Nõukogude bloki kokkuvarisemist levis demokraatia, kui stabiilne riigivalitsemisvorm. -Üheks põhiliseks demokraatia levikut mõjutavaks teguriks on teiste valitsemisvormide nagu autoritaarne, totalitaarne ja monarhia läbikukkumine. -Teiseks põhiliseks teguriks võib nimetada demokraatlike riikide püüe "päästa" riike, kus pole veel demokraatia kanda kinnitanud. 5) Hinnata Eesti puhul heaoluriigi olemust Eesti on arendanud heaoluriigile iseloomulikke institutsioone: sotsiaal- ja ravikindlustust, pensionisüsteemi, sotsiaalabi, töötukindlustust. Lisaks on meie riigis on tasuta haridus kättesaadav kõigile Eesti riigi kodanikele. Eriti oluline on olnud liitumine Euroopa Liiduga, mis on kiirendanud mitmete heaoluriigile omaste reeglite ülevõtmist (nt soolise võrdõiguslikkuse printsiipide järgimine). Partnerlus avaliku võimu ja kodanikuühiskonna vahel on tihenenud ja kodanikualgatuslikku
Probleeme on ka sotsiaalhoolekandes. Hooldekodud ning vanadekodud on tasulised. Kui inimesel ei ole sugulasi ning ta ei tule ise endaga toime tuleb ta paigutada hooldekodusse. Kui tal pole aga sugulas, kes tasuksid tema hoolduskulud siis jääb see inimene väga kurba olukorda. Eesti riik peaks eraldama rohkem raha sotsiaalhoolekande jaoks. Mina arvan, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel on tal olemas heaoluriigile omased tunnused, kuid puudujääk siiski jätkub. On, mille poole püüelda.
Kõik inimesed on selles osas võrdsed. Heaoluriik peab tagama selle, et kõigil oleks võimalus arstiabile ja et kõik oleksid seaduse ees võrdsed. Kas Eesti on heaoluriik? Selle üle võib ju arutlema jäädagi. Kindlasti ta liigub selles suunas, sest meil on kõik eeldused selleks olemas, meie miinuseks on lihtsalt see, et meie riik on veel noor ja roheline, ning pole kaua kestnud, seega ei saa meilt nõuda kõiki tunnuseid mis peaks olema heaoluriigile omased. Arvan, et üks suurimaid samme selleni on see, et me oleme astunud Euroopa Liitu, kuna sealt saame me toestust ja abi. Samuti on meie ümber palju riike, kes meid toetavad ja kellelt võtame me eeskuju. Näiteks Soome, Taani, Saksamaa. Miks meie heaoluriik pole võrreldav teistega? Sest meie oleme oma riigi tunduvalt kiiremini üles kasvatanud kui teised. Teistel on selleks kulunud rohkem aega ja seega on ka nende riik kogenum nende asjade suhtes.
võib töötute hulk veelgi suureneda. Praegu tegutseb valitsus riigieelarvega ja teostab nö kärpimispoliitikat. Loodetavasti ei puuduta need kärped Eesti kui heaoluriigi tähtsaid alasid nagu kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus. Loomulikult tuleb arendada majandust, kuid pole ju tugevat riigimajandust ilma tugeva ja kultuurse inimeseta. Minu arvamuseks on see, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel on tal olemas heaoluriigile omaseid tunnuseid, kuid puudujääke siiski jätkub. Loodetavasti asuvad meie riigis tähtsale kohale sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse, mida võib põhimõtteliselt pidada heaolu ühiskonna üheks aluseks.
· mõõdukad aksud · kollektiiv tähtsam kui üksikisik · kaitseb rahvusliku kapitali ja · tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ettevõtja huve kristlikule moraalile KRISTLIK · suurem tähelepanu heaoluriigile · suurem tähelepanu DEMOKRAATIA · sots. Turumajandus kodanikuühiskonnas majanduses sotsiaalsfääris SOTS.DEMOKRAATI · kaalukas riiklik sektor · võrsed võimalused kõigile A · valitses reg majandust
* Otsused on kohustuslikud kõigile * Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises * Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Ideoloogia-Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: * Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) * Konservatism (traditsioonid, moraal) * Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: * Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) * Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist)
järkjärgulisi reforme, kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomandse ja mõõdukate maksude poolt, kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve, sotsiaalse heaolu tagamisel peavad nad esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli. Konservatismi pehmem haru on kristlik demokraatia, pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale, sotsiaalne turumajandus, mis ühendab vabaturumajanduse ja avaliku sotsiaalturva süsteemi. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsetest poliitilistest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia, radikaalsemat ühisonnajaotust, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatide keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused
kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt nendele, kellel puudub perekonna tugi. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on konservatiivide prioriteet. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Sotsiaaldemokraatia ja uusvasakpoolsus: Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus võrdsed võimalused kõigile. Ühisknd peab tagama kõigile võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Oska seletada olulisemaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: · Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) · Konservatism (traditsioonid, moraal) · Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: · Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) · Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist) Uusvasakpoolsus ehk kolmas teene:
Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtete huve. -sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kooskluste, suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse ja tööandja rolli. Kohustuslik tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetlek. Riik maksab toidurahasid peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi Konservatismi peamiseks haruks on kristlik demokraatia, mis pöördub rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodaniku ühiksonnale. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD sotsiaaldemokraatia- keskseks väärtusks on võrdsus, täpselmalt võrdsed võimalused kõigile- st et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi. Omandada elukutse ja leida tööd -majanduses- pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori koraal eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust. suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse
riik tuntumad esindajad Olof Palme Milton Friedman Anthony Giddens Willy Brandt Friedrich Hayek Tony Blair kõrgaeg 1960ndad 1980ndad Millenniumivahetus Konservatismi pehmemaks haruks on kristlik demokraatia, mis kujunes Mandri Euroopas II maailmasõja järel. Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada. Kristlik demokraatia on väga populaarne Saksamaal, kus sõjajärgsetel aastatel viidi ellu ka selle ideoloogia ühiskonnaideaal sotsiaalne turumajandus (ühiskonnakord, mis ühendab endas vabaturumajanduse ning avaliku sotsiaalturva süsteemi). Vasakpoolsed ideoloogiad
tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile,pooldavad stabiilsust,ettevaatlikke ja järkjärgulisi reforme,kollektiiv(rahvus)on tähtsam kui üksikisik,pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist,maj-s on nad riigi sekkumise vastu ning eraomandyse ja mõõdukate maksude poolt,kaitsevad eeskätt rahvuskiku kapitali ja ettevõtjate huve),kristlik demokraatia(pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale,turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ül on seda leevendada. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD:enamlevinud on sotsiaaldemokraatia-keskne väärtus on võrdsus,võrdsed võimalused kõigile,valitsus regul. maj.eeskätt maksusüsteemig abil,suurema tulu saajatele ka suuremad maksud,laekuv raha kasutatakse hariduse,sotsvaldkonna ja omavalitsuste
Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel. Majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Nad kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtja huve. Kristlik demokraatia on konservatismi pehmem haru, pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikke ebavõrdsust. Vasakpoolsed ideoloogiad Enamlevinud on sotsiaaldemokraatia (Rootsi, Taani, Soome) Kommunism- radikaalsem ühiskonnakäsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad nad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor
Sellest tulenevalt ei saa inimesi ka ühtlaselt maksustada, et sealt raha näiteks sotsiaalabisse suunata. Üheks heaoluriigi tunnuseks võib pidada progressiivset tulumaksu, mis tähendab seda, et tulumaksu võetakse sõltuvalt sissetuleku suurusest. Eestis kehtib aga kõigile sama suur tulumaksu määr ning see omakorda soodustab rikastel veel rohkem rikastuda ja vaestel veel rohkem vaesuda. See omakorda ei soodusta riigi jõukuse kasvu ega ühtlase elatustasemega rahvastiku teket, mis on heaoluriigile omane. Kõik ei ole aga Eesti heaoluriigi staatuse suhtes nii negatiivne. Eesti on astunud taasiseseisvumisest alates märkimisväärseid samme paremuse poole. Peale taasiseseisvumist on kehtestatud mitmeid toetusi ja seadusi, mida okupatsiooniajal ei olnud. Positiivseimaks asjaoluks võiks pidada seda, et hoolekande peavastutus läks riigilt üle kohalikule omavalitusele, mis tagas inimestele personaalsema lähenemise ja kiirema abi. Positiivse poole
välis- Tõrjuvad globaliseerumist: Vabadus, tööjõu liikumine, Pigem avatud, kõigil poliitika kaitsetollid, rahvusluse kaitse tugevad majandussuhted, riikidel võrdsed (immigratsioon ), ka organisatsioonide poolt võimalused ja õigused euroskeptilised. Kõrged tollid (immigrandid ) + kristlik demokraatia konservatismi pehmem haru, mis pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turuajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust. Saksamaal sotsiaalne turumajandus Valimised ja valimissüsteeemid (3.3-3.4) · Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem Suurbritannia, Kanada o Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik see, kes saab enamiku häältest o Lihtne, kuid paljud häälevad ,,raisku"
Heaolumudel- inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, st töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Nt. Itaalia, Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia- tekkis II MS järel. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos avaliku sotsiaalturva süsteemiga). Vasakpoolsed ideoloogiad: sotsiaaldemokraatia, kommunism. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd
Põhjenda oma arvamust. *Firmadele ja ettevõtetele on see hea kuna võõrtööjõud lepib väiksema palgaga, aga riigi oma rahvale on see negatiivne, paljud jäävad ilma tööst ja ei leia enam sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid
Valitsuse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat- tõusis rahva pahameel ja pettumine demokraatias. Rootsi Rootsi oli väga ettevaatlik, sest oli uus riik ja tunnustas ettevaatlikult ka Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust alles pärast seda, kui Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia olid seda teinud. Ei tahtnud sõlmida ka püsivamaid poliitilisi suhteid ja piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. Pandi alus heaoluriigile. Kuulsust kogusid masinad ja tööriistad, samuti ka tuletikud, mis ei olnud mürgised, neid nimetati Rootsi tikkudeks. Samuti said tuntuks ka Rootsi laud ja Rootsi kardinad. 1930ndatel aastatel kogusid toetust sotsiaaldemokraadid, kes juhtisid valitsust 44 aastat. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. 12. Diktatuuride tekke põhjused. Demokraatia kriis-inimesed ei uskunud demokraatiasse. Arvati, et majanduslikus
Riigi keskne osa ühiskonnaelus Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism Aktiivne kodanikeühiskond ja tunne Demokraatlik perekond Uus segamajandus Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus Positiivne hoolekanne Sotsiaalse investeeringu riik Kosmopoliitne rahvus
Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 2.7. HEAOLU Sotsiaaldemokraatia nt Rootsi,Taani,Soome Konservatism nt Saksamaa,Prantsusmaa Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid. 2)Eestis on ülekandeühiskond-rahalisi ressursse võidakse kanda valdkonnast valdkonda (nt kaitsepoliitikast tervishoidu vms) EI 1)Heaoluriigile omaselt ei lähe Eestis pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajaduseks 2)Eestis on sotsiaalse kaitse kulutuste (laste hambaravi?) osatähtsus märksa madalam kui teistes Euroopa heaolu riikides / rahvas pole praeguse valitsemisega rahul ja streigitakse tihemini (õpetajad, meditsiinitöötajad jne) Milline heaoluriigi mudel sobib Eestile/on Eestis? Liberalism , Põhjenda: 1)Eestis on võimul Reformierakond, kelle vaated on eelkõige liberaalsed
Heaolumudel Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, st töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ja kõrget kompensatsiooni. Nt Itaalia, Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia Tekkis Teise maailmasõja järel. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos avaliku sotsiaalturvasüsteemiga). Vasakpoolsed ideoloogiad: sotsiaaldemokraatia, kommunism. Sotsiaaldemokraatia Keskseks väärtuseks on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldatakse
23 17. Preisimaa õigus. Preisimaa kuningas Friedrich II andis 1746 aastal juhiseid üldiseks seaduse reformiks ja töö seaduste kodifikatsioonide kallal lõppes alles 1794, kui kinnitati Preisimaa seadustekogu (ALR). Põhiosas oli see seadustekogu loomuõiguse ja valgustusliikumise ühine looming. Eesmärgiks olu saavutada kindel ühiskonnaideaal, mis vastab heaoluriigile. Leiti, et see on võimalik, kui troonil on valgustatud despoot, tänu kellel on võimalik reformid läbi viia. Selle isiku võim ulatus kõikjale, mis puudutas eraisiku elu. Kui keskajal kuulus võim kirikule, siis nüüdseks oli kõik muutunud. Riigivõim otsustab ühiskonnaelu ja on seega elu otsustavaks moraalseks teguriks. Seadustekoguga (ALR) püüti hõlmata kõiki juhtumeid ja nende lahendusi. See kogum pidi olema kõikidele teistele eeskujuks. Leiti, et on loodud õigusloome
annaabi.ee 
