Kõik küsimused, ettepanekud ja vastuväited edastatakse arendajale. Ekspert teeb nende alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, vastab küsimustele, selgitab ja põhjendab. 7. KMH programmi heakskiitmine ja heakskiitmata jätmine. Arendaja esitab pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi, koos ettepanekute ja pretensioonidega KMH järelvalvajale heakskiitmiseks. Järelvalvaja teeb otsuse KMH programmi heakskiitmisest või heakskiitmata jätmisest 30 päeva jooksul. KMH järelvalvaja teatab KMH programmi heakskiitmisest menetlusosalistele ning arendaja kulul ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. 8. KMH aruande koostamine. Ekspert koostab, lähtudes heakskiidetud KMH hindamise programmist, KMH aruande. 9. KMH aruande avalik väljapanek ning avalik arutelu. Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku(kestusega vähemalt 14 päeva) ning arendaja korraldab
aruandekohustuslikku Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti, mis keskkoonamõju hindamise programmi kaudu omakorda teostavad oma suurt rolli mõju kvaliteetses hindamises ja tagavad seda, et avalikkus oleks kursis toimuvast. Täpsemalt, nad peavad kontrollima keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse õiguspärasust, selle programmi vastavust nõuetele ning teha otsust selle heakskiitmise kohta, teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest, kontrollida litsentsi olemasolu eksperditel, hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele, hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta, teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest, lõpuks keskkonnamõju hindamise järel hinnata
Protsess: - arendaja esitab tegevusloa väljaandjale e otsustajale tegevusloa taotluse - otsustaja otsustab kas algatada või algatamata jätta ning teatab sellest arendajale ning avalikult (Ametlikud Teated). - Eksperdid koos arendajaga koostavad kkm hindamise programmi, mis avalikustatakse ja korraldatakse arutelu - arendaja esitab programmi koos arutelu ettepanekutega järelvalvajale (kkamet või kkministeerium), kes teatavad programmi heakskiitmisest avalikult - eksperdid koostavad vastavalt programmile kkmõju hindamise aruande, mis avalikustatatkse - arendaja estab keskkonnamõju aruande järelvalvajale - järelvalvaja teatab avalikult heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest - otsustaja peab tegevusloa andmisel või sellest keeldumisel arvestama kkmõju hindamse tulemusi ja kknõudeid. Kui ta neid ei arvesta, peab andma motiveeritud põhjenduse. - tegevusluba ei anta, kui arendajal ei ole võimalik nõudeid täita.
aasta määrusega nr 397 süsteemi, mille kohaselt peavad õlle ja karastusjookide tootepakendid olema tagastatavad, ei ole Taani Kuningriik täitnud EMÜ asutamislepingu artiklist 30 tulenevaid kohustusi. Komisjoni väitel ühenduse õigusele mittevastava süsteemi põhijoon on see, et tootjad peavad turustama õlut ja karastusjooke üksnes korduskasutuspakendites. Tootepakendid npeavad olema heakskiidetud riikliku keskkonnakaitseameti poolt, mis võib keelduda uut liiki tootepakendite heakskiitmisest, eriti kui ta leiab, et tootepakend ei ole tagastuspakendite süsteemi jaoks tehniliselt sobiv või et kavandatav tagastussüsteem ei taga, et piisav osa pakenditest tegelikult taaskasutatakse, või kui sama mahuga tootepakend, mis on samaks kasutuseks saadaval ja sobiv, on juba heaks kiidetud. 16. märtsi 1984. aasta määrusega nr 95 muudeti eespool nimetatud eeskirju nii, et tingimusel, et kehtestatakse tagatisraha- ja tagastamissüsteem, võib kasutada heakskiitmata tootepakendeid, v
piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele; 6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta;
(3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele; 6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest;
1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele; 6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta;
vajadusel tema toodetud kauba keskkonnasõbralikkuse kogu selle avalikustamise ja kooskõlastamise tulemusi; piirkonna ehituslik ning topograafiline eripära. f)SMH aruande heakskiitmisest ja keskkonnaseire eluea jooksul vähese saastamise tootmistsüklis, kauba piiriülese hindamisel korral toimunud Vahekaugused ei pea olema võrdsed.
h. spetsiaalse õppe läbimine - kogemus SMH ja/(või) KMH teostamisel SMH järelevalve teostaja a)Keskkonnaministeerium või keskkonnateenistus (olenevalt dokumendi liigist ja mõjust) b) SMH menetluse järelevalve teostamine c) SMH programmi ja aruande nõuetele vastavuse kontrollimine, kooskõlastamine ja heakskiitmine d) keskkonnaseire meetmete kinnitamine, vajadusel f)SMH aruande heakskiitmisest ja keskkonnaseire meetmete kinnitamisest teavitamine (üldsuse informeerimine) g) SMH eksperdi pädevuse kontrollimine SMH'd ei teostata 1.dokument, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2.eelarvekava, programm, strateegia 3. dokument, mille alusel EL aastatel 20042006 kaasrahastab tegevusi struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfondist
Keskkonnaamet. [RT I 2009, 3, 15 jõust. 1.02.2009] (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele; 6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest;
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele; 6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest;
(edaspidi keskkonnateenistus). (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele; 6) hinnata keskkonnamõju hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta; 7) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest;
reserveerida või teha sellesse parandusi. – Kui Seadusandlikus nõukogus või Esindajatekojas vastu võetud eelnõu on esitatud Kubernerile Tema Kõrguse nõusoleku saamiseks, siis Kuberner kuulutab oma äranägemise põhjal, kuid ikkagi pidades kinni käesoleva akti määrustest ja neist juhistest, milliseid ta on aegajalt saanud Tema Kõrguselt, et ta, Tema Kõrguse nimel, väljendab sellise eelnõu suhtes nõusolekut, või siis ta keeldub selle eelnõu heakskiitmisest, või et ta reserveerib sellise eelnõu Tema Kõrguse heaksarvamisele; kusjuures, ainult , Kuberner, enne kui väljenda nõusolekut mingi temale sellises korras esitatud eelnõu suhtes, võib seaduslikul alusel teha sellesse selliseid parandusi, milliseid ta peab vajalikuks või sihipäraseks, ja läkitusena saata selline eelnõu koos selliste parandustega Seadusandlikku nõukokku või Esindajatekotta, nagu ta peab
isikute vastu 3-2-1-33-13. 33. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks? Kui III isikut on soodustatud lepingu alusel, ei saa kohustuse täitnud isik esit III isiku vastu nõudeid KAA regulats alusel. 34. Mida tähendab ÕKAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest? 6 On üheks alt eelduseks, mis muudab KAA õigustatuks. Igasugune tahte avaldamine ei tähenda tingimata, et pooled oleks sõlminud lepingu (nt A upub ja karjub appi. B läheb, aga ei saaks öelda, et nad sõlmisid A päästmise lepingu). Kas asjaajaja hakkas tegutsema vastavalt soodustatu tahtele, võttis endale lepingulise kohustuse? Kui on avaldatud tahet, siis võiksime ka huvi olemasolu eeldada
(nii on loogiline kah!) Näited: Kui kohustus tuleneb seadusest, siis üldjuhul KAA-d ei ole (nt vanema kohustus pidada üleval oma last). skeem solidaarvõlgnikega.. kui üks solidaarvõlgnik ära maksab, siis ei ole see teiste võlgnike suhtes KAA (3-2-1-70-06) 35. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja tege- likule tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest? Soodustatu huvi tuleb hinnata objektiivselt - on või ei ole. Tegelik tahe - peab olema asjaajamiseks oma tahet avaldanud. Heakskiit - soodustatud isiku nõusolek pärast asjaajamise ülevõtmist (või üleüldse lõppemist). Enne asjaajamise ülevõtmist soodustatu poolt asjaajamisega nõustumine ei ole heakskiit, vaid tegeliku tahte avaldamine. 36
33. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks? Kulutusi teinud isik ei saa esitada nõudeid selle kolmanda isiku vastu (eelmises vastuses ka selle kohta). 34. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest? Huvi olemasolu tuleb hinnata objektiivselt, kas oli soodustatu huvides või mitte. Kui soodustatu on avaldanud soovi asjaajamiseks, tuleb huvi olemasolu eeldada. Soovi avaldamine võib avalduda ka tasu avaliku lubamise teel. Kust läheb piir, millal soodustatu ja asjaajaja on sõlminud lepingu asja ajamiseks ja millal saab käsitleda lihtsalt soodustatu poolt avaldatud tahtena. NT A upub ja karjub appi, B hõikab kaldalt “Olgu, ma tulen!”. Kas see on leping? Kas isikutel oli
2) teatama agendile tema kohustuste täitmiseks vajalikest asjaoludest ning hoolikalt kontrollima agendi esitatud teateid; 3) teatama agendile viivitamata agendi vahendatud lepingu sõlmimisest või agendi poolt esindusõiguseta või esindusõiguse piire ületades sõlmitud lepingu heakskiitmisest, samuti agendi vahendatud või sõlmitud lepingu täitmata jäämisest; 4) teatama agendile viivitamata sellest, et ta kavatseb lepinguid sõlmida oluliselt väiksemas ulatuses kui agent tavalistel asjaoludel oodata võib. Mitu käsundiandjat või agenti Agent võib olla tegev ka teiste käsundiandjate jaoks, kui kirjalikult ei ole kokku lepitud teisiti. Kindlustusagendi volituste erisused 9
Üks võimalus tõlgendada § 139 lg 3 selliselt, et arvestada saab ka deliktivõimetu isiku nn objektiivse süü. 18. Missugustel juhtudel saab inimloode kaitset deliktiõigusest? Kaitse eelduseks on, et vastav loode sünnib elusana. Eristada võib kahte juhtumite gruppi: 1) kui kahjustatakse ajal, kui inimloode on ema ihus 2) kahjustatakse ema ja kahjustus kandub inimlootele üle 19. Miks peaks piiratud teovõimega isikuga lepingu sõlminud isik olema üldjuhul huvitatud lepingu heakskiitmisest piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja poolt juhul, kui piiratud teovõimega isik on selle lepinguga seoses põhjustanud kahju? Kui leping heaks kiidetakse, muutub leping kehtivaks. Nõude ulatus on lepingulise vastutuse puhul rangem, sellisel juhul võiks ta olla huvitatud. 8 20. Missugused on need juriidilise isiku organid, kelle liikmete poolt toime
Kui ühendavaks ühinguks ei ole täis- või usaldusühing, peab see tavaliselt ühinemiseks suurendama osa- või aktsiakapitali, et tagada ühendatava ühingu osanikele võimalus saada tema osasid või aktsiaid. Pärast ühinemisotsuse vastuvõtmist ja äriregistrisse kandmist tuleb sellest teatada viivitamata Ametlike Teadaannete kaudu võlausaldajatele ning teatada võimalusest tagada 6 kuu jooksul teate avaldamisest võlausaldajate nõuded. Ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest võib esitada avalduse registrisse kandmiseks. Piiriülene ühinemine Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga. Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises, tuleb tema suhtes kohaldada ÄS sätteid piiriülese ühinemise kohta
annaabi.ee 
