· Levik: Uus-Meremaa · Sigimine: Emane muneb ühe muna, kuni 13 cm pikkuse, mida haub11-12 nädalat. Dodo · Väljasurnud · 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · Jalal on 2 varvast. · Kehatemperatuur on 39-40°C · Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, tervislikust seisundist ja ilmast.
Paaritumine: Jaanalindude paaritusaeg algab märtsisaprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.Kasvandustes tuleb tõupaar umbes kaks kuud enne paaritushooaja algust muust karjast eraldada. Munade haudumine: Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 80-100 muna. Munade pikkus on keskmiselt 15 cm, laius 13 cm ja kaal 1,4 kg. Oma looduslikus elukeskkonnas haudub emalind ise munadest tibud välja, farmides haudutakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada, õnneks on linnul sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut.
Sookurg Sookure välimus • Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm • Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased. • Pea ja kaela külgedel valge riba. • Jalad mustad, nokk rohekaspruun. • Saba iseloomustab suur puhmastutt. Elupaik • Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad
sisule lisada kuum vesi, lasta mõni minut kaane all haududa (Knorr) o Tortelliinid: lihaga, juustuga, vajavad veidi keetmist o Kiirkeedunuudlid : veiseliha-, sealiha-, kana-, seene-, aedvilja-; tomati-peekoni-, vajavad kuuma vett, paisuvad kaane all 3 min. o Purgiroad klaaspurgis: risotto, pilaff, paella, pada, ... (Salvest) 3. Putrude kontsentraadid: o Kartulipüree kuum vesi peale, kaane all haudub, lisada võid või piima o Kartulipudruhelbed o Kartulipannkoogipulber o Kiirpudrud: (Nordic) o Tatrapuder o Odrapuder o Kaerapuder ( õuna-ploomi-, õuna-marjade-, vaarika-, õuna-kaneeli-), segada kuuma veega o Helbed - ( Nordic, Veski-Mati) keeta 3 min.: · 4-, 5-, 7-, 10- vilja- (kaer,oder,rukis,nisu,hirss,linaseemned,soja)
Seepärast kostubki rukkiräägu rääksumine kord valjemini, kord nõrgemini ja hoopis teisest suunast. Pesitsemine: Rukkirääk on rändlind. Kevadel saabub ta alles siis, kui rohi on jõudnud juba nii suureks kasvada, et lind ennast ära peita saab. Rukkiräägud elavad üksinda, vaid pesitsemise ajaksmoodustub paar. Iga räägupaar kaitseb hoolikalt oma pesaterritooriumi, rääksumine ongi territooriumihüüd. Pesa kujutab endast veidi sügavamat lohku maapinnal. Haudub emalind. Pojad on pesahülgajad, koorumise järel lahkuvad pesast mõne tunni pärast koos emaga toitu otsima. Rukkirääk lahkub septembris. Rukkirääk rahvapärimustes: Vanarahval oli rukkirääk nagu põldude haldjas. Kui ta kevadel siia jõudes esimesena põllul rääksus, tähendas see head rukkisaaki, kui heinamaal, siis rohket rohukasvu. Kui räägud palju karjusid, oli vihm ligidal. Kisendas rääk hommikupoole ööd, läks ilm kuivale, kui õhtupoolikul, siis sajule. Rahvas kutsub
Viimastel aastatel on sagenenud lindude pesitsemised Stockholmis ja Helsingis (hoonete katustel, vanade hoonete siseruumides jm). Eestimaa linnadest kohatakse liiki aeg-ajalt Pärnus. Kassikakud võivad pesitsemist alustada juba jaanuari lõpus, kui valitakse välja pesapaik ja pesitsusterritooriumi tähistavad huiked muutuvad pidevaks. Eestimaal hakkavad kassikakud munema tavaliselt märtsi teisest poolest alates. Kassikaku pesas võib leida 1-6 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4). Emaslind haudub umbes 35 päeva. Soome vaatlustele tuginedes püsivad pojad pesas 5-6 nädalat, misjärel nad pesalohust küll lahkuvad, kuid jäävad pesa lähedusse. Täieliku lennuvõime saavutavad noored isaslinnud 8-9 nädalaselt ja noored emaslinnud 9-10 nädalaselt. Emaslinnud toidavad poegi kuni viie kuu vanuseni. Arvukus ja kaitse Eestis Eestis on kassikaku arvukus tugevasti langenud. Liik on suutnud püsida vaid rannaluidete piirkonnas (Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa,
Ristandid viljatud. Haned Hanede eellased ja kodustamine Kaasaja hanetõud on saadud hallhane (Anser anser anser L.) ja luikhane (Anser cygnoides L.) kodustamise ning aretuse teel. Tuntakse ka kanada lagle (Branta canadensis) kodustatud vormi Kagu-Kanadas. Hallhani on pruunikashall suure heleda oranzkollase noka ja roosade jalgadega lind. Isashanede kehamass on 2,8...4,1 kg, emashanedel 2,5...3,8 kg. Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28...30 päeva. Luikhanest (Anser cygnoides L.) (trompethani, kügarhani) on aretatud hiina hanetõug. Luikhane areaaliks on Lõuna- ja Kesk-Siber, Kamtsatka ja Põhja-Mongoolia. Talvitub Lõuna- Hiinas, Vietnamis ja Indias. Kurnas on 5...8 muna keskmise massiga 145 g. Isashanede kehamass on keskmiselt 3,5 kg, emashanedel 2,8...3,5 kg. Haudub 28...30 päeva. Annab hallhanega ja kõikide hanetõugudega normaalselt sigivaid järglasi.
· ajavahemik, millal uusi järglasi saab; 130-150 päeva päärast hakkab munakana munema; lihakana 180-240 päeva; · Kanadel inkubeerimisaeg 21 päeva; 130-150päeva + 21 päeva = 171 päeva (> 2 põlvkonda); · Vutt hakkab munema 45 päevaselt; haudumise aeg 17 päeva; generatsiooniintervall 62 päeva; · Kalkun hakkab munema 240 päevaselt; 240 + 28 päeva haudub = 268 päeva gen.intervall; 3. Hea sööda vääringus · sööda kulu toodangu kohta; · kanal söödavääringus 2; · kana kaalub 2kg, munamass 60g, sööb 120g; · sööda mass / toodangu mass = sööda vääringus; · munade tootmisel sööda vääringus >2; liha tootmisel <2; · üle 40 kg lähe kanale aastas sööta;
Nende tekst kas õpetab, keelab või käsib midagi otseselt (Õp 6:6; ,,Tee tööd, kuni elad", ,,Tee tööd surmani") või soovitab hinnangute ja üldistuste kaudu (,,Paremb viis virka kui kümme laiska"). Didaktilisus väljendub vast selgeimini: võrdlustes: Õp 26:16 ,,Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat", ka 6:11 (ja 24:34), vanasõnades nt ,,Laisal on aiateivad (nagu) verstapostid", ,,Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega", ,,Laisa töö nagu kana haudub mädamuna peal"; personifikatsioonides: Õp 6:11 (ja 24:34) ,,...siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees." Vanasõnades on aga personifikatsioonid näiteks: ,,Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb", ,,Huoleldus on laiskuse ema", ,,Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed"; antiteetilisetes parallelismides: Õp 10:4 ,,Laisk käsi toob vaesuse, aga virgad käed teevad rikkaks", samuti Õp 10:5; 12:27; 13:4; 14:19; 21:26
Miks inkupaatorisse munad Kunstlik hautamine Linnuloote emavaline arenemine on kogu toostusliku linnukasvatuse votmekusimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab voimalikuks plaaniparane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) uleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsukli planeerimine. KANA HAUDUB 21 PÄEVA Munade asend ja pooramine. Muna koostisosadest on rebu vaikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei poorata voi pooratakse liiga harva, siis touseb rebu koos areneva lootega ulespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende kulge kinni. Hautamise kestel pooratakse mune iga 1...2 tunni tagant. HAUDEREZIIMI VEAD: Ülesoojenemine: väärareng, enneaegne koorumine, verevalumid Madal temperatuur: koorumine venib, tibud loiud
Muskuspart: Mehed kuni 5 kg, naised kuni 3 kg. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Muskuspardid ei prääksu. Sigimisperioodil eritavad tugevat muskuslõhna näärmetega. Munema hakkavad 6-9 kuu vanuselt. Aastane munatoodang 60-120 muna. Munade hautamiskestus 34 päeva. ♂ muskuspart × ♀ kodupart – mullard (mule) ♂ kodupart × ♀ muskuspart – hinny (hinny) Hani Hallhani: Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28...30 päeva. Luikhani: kurnas 5…8 muna keskmise massiga 145 g. * suhteliselt väike munatoodang, * madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, * tugevasti säilinud haudeinstinkt. *Tapavalmis 6-7 kuuselt.
Kodu- ja muskuspartide koos pidamine annab paaritusi harva. Ristandid viljatud. Haned Hanede eellased ja kodustamine Kaasaja hanetõud on saadud hallhane ja luikhane kodustamise ning aretuse teel. Tuntakse ka kanada lagle kodustatud vormi Kagu-Kanadas. Hallhani on pruunikashall suure heleda oranžkollase noka ja roosade jalgadega lind. Isashanede kehamass on 2,8...4,1 kg, emashanedel 2,5...3,8 kg. Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28...30 päeva. Luikhanest (trompethani, kügarhani) on aretatud hiina hanetõug. Luikhane areaaliks on Lõuna- ja Kesk-Siber, Kamtšatka ja Põhja-Mongoolia. Talvitub Lõuna- Hiinas, Vietnamis ja Indias. Kurnas on 5...8 muna keskmise massiga 145 g. Isashanede kehamass on keskmiselt 3,5 kg, emashanedel 2,8...3,5 kg. Haudub 28...30 päeva. Annab hallhanega ja kõikide hanetõugudega normaalselt sigivaid järglasi. Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused
Lisaks on ta toidulaual ka paljud vastsed, konnakullesed ja vähilaadsed. Sööki korjab ta oma põsetaskutesse kuni seda on küllalt üheks eineks. Noka peamine eesmärk on toidu mudast välja otsimine. Tal on väga tundlik nokk, sest ta leiab oma toidu ainult kompimise teel. Nokka ääristavad sarvplaadikesed on mõeldud toidu mudast välja kurnamiseks. Nokkloom on imetaja kuigi ta muneb. Munad on nahkjad ja neid hautakse umbes 2 nädalat. Mune on harilikult kuni kolm. Ta haudub pojad välja nagu lind oma kehasoojusega. Sündides on pojad pimedad. Nad toituvad ema kõhul olevalt karvadeta näärmeväljalt piima lakkudes. Nokklooma pojad klähvivad taarudes nagu kutsikad - see on nende mäng. Pojad jäävad urgu umbes neljaks kuuks. Umbes kümme päeva pärast poegade koorumist väljub emasloom esimest korda urust toitu otsima. Isasel on enesekaitseks tagajäsemetel asuv mürgine teravik. Nokkloomade silmi ja kõrvu kaitsevad vees olles nahast klapid
piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad suurte küünistega kaetud jalgadega, pika koonusega ja ta karvastik on kaetud teravate ning painduvate okastega. Nende söök koosneb peamiselt termiitidest, mille pärast tuleb ka nende rahvapärane nimetus, kui sipelgasiil. Sipelgasiil muneb samuti mune. Üks muna on munetud emase sipelgasiili kukrusse ning haudub 10ne päeva pärast. Väike sipelgasiil elab niikaua oma ema kukrus, kuni talle kasvavad okkad seljale. Sipelgasiili okkad seljal, on peamiselt kaitsemehhanism. Kui ohustatud, sipelgasiil kas rullub iseenda palliks kaetud okastega või kaevab iseendale augu, kus ainult tema okkad on väljas. Känguru Känguru on Austraalia suurim imetaja. Nad liiguvad hüpates nende suurtel jalgadel, kus saba on nende tasakaaluks. Nende kiirus võib küündida kuni 60
Ristandid viljatud. Haned Hanede eellased ja kodustamine Kaasaja hanetõud on saadud hallhane (Anser anser anser L.) ja luikhane (Anser cygnoides L.) kodustamise ning aretuse teel. Tuntakse ka kanada lagle (Branta canadensis) kodustatud vormi Kagu-Kanadas. Hallhani on pruunikashall suure heleda oranžkollase noka ja roosade jalgadega lind. Isashanede kehamass on 2,8...4,1 kg, emashanedel 2,5...3,8 kg. Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28...30 päeva. Luikhanest (Anser cygnoides L.) (trompethani, kügarhani) on aretatud hiina hanetõug. Luikhane areaaliks on Lõuna- ja Kesk-Siber, Kamtšatka ja Põhja-Mongoolia. Talvitub Lõuna- Hiinas, Vietnamis ja Indias. Kurnas on 5...8 muna keskmise massiga 145 g. Isashanede kehamass on keskmiselt 3,5 kg, emashanedel 2,8...3,5 kg. Haudub 28...30 päeva. Annab hallhanega ja kõikide hanetõugudega normaalselt sigivaid järglasi.
Pesitsemine Vanemad merikotkad on enamasti paigalinnud Eestis, kuid nooremad juhtuvad ringi hulkuma. Pesapaikasid võib enamasti leida täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa. Pesa, mis on olnud aastakümneid kasutusel, võib kaaluda ligi tonn. Pesa kohendamine algab juba kesktalvel, kus merikotkapaar toob rohelisi männioksi. Munad on munetud märtsi teisel poolel. Merikotkas haudub oma mune vahetpidamata 38 ööpäeva ning juuli alguses lennuvõimestub üks või kaks poega. Levik Eestis on merikotkas põlisasukas. Peamiselt elab ta Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualadel. Kaljukotkas Kaljukotkas on suur ja osav röövlind. Ta toob oma toidu soodest ja luhtadelt, kus toit on vähem mürgitatud kui merikotkal. Pesitseb raskesti ligipääsevates soo- ja metsakolgastes, mille inimasutus on hääbunud ning kuhu pehmete talvedega metsamehed ei pääse
paari ja pesadevaheline keskmine kaugus jääb alla ühe kilomeetri. Darwini Rahvuspargis, Vologda oblastis, Venemaal pesitsevad kalakotkad samuti kompaktsete gruppidena, kus pesade vahekaugus on 0,25- 4 km ( et al 2002). Täiskurn, haudevältus ja lennuvõime saavutamine. Pesa kohendamist alustab kalakotkas aprillis peale saabumist. Täiskurn, mis koosneb 2 kuni 3(4) munast, on pesas enamasti mai keskpaigaks. Emaslind haudub umbes 35 päeva, haudumisest võtab vähesel maaral osa ka isalind. Pojad lennuvõimestuvad juuli lõpus või augusti alguses. (Randla 1976; autori andmed). Soomes saavutavad kotkapojad lennuvõime keskmiselt 55 päeva vanuselt; erinevate uurimuste kohaselt on keskmine lennuvõimestumise aeg 51 päeva peale koorumist (Hakkinen 1977, Cramp & Simmons 1980). Juhul kui emaslind 13 on lahkunud perekonna juurest varem, jäävad pojad veel mõneks ajaks isaslinnu hoole alla
kuldkalad ja rasboorad. Sobivad hästi suurde akvaariumikooslusesse. Neljavöödiline e. sumatra puntius (Barbus tetrazona) Levik: Kalimantan, Indoneesia Pikkus: 7 Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 20-26°C, pH 6,5-7,5 Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: heidab marja hajusalt Märkused: Tuleb pidada kaheksa või enama liikmega segasoolise parvega või nad terroriseerivad teisi. Mari haudub 36 tundi. Vöödiline pisidaanio (Brachydanio rerio) Levik: India Pikkus: 6 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 18-25°C, pH 6,5-7,5 Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: heidab marja hajusalt Märkused: Parvekala segakooslusega akvaariumisse. Olemas ka albiino- ning loorsabavorm. Marjateri 300-400. Siiami vetikamugija (Crossocheilus siamensis) Levik: Kagu-Aasia Pikkus: 14 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 22-26°C, pH 6,5-7,5
Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest mesikastest ning tänutäheks kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlase eest. Viivad nad kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emaseid talveks sipelgapesadesse. Või ka metskits ning maos elavad mikroorganismid, mis lagundavad taimerakkude kestade tselluloosi ja muudavad selle metskitsele seeduvaks toiduks. Parasitism Kägu muneb oma munad teise linnu pessa, näiteks põldleokese omasse. Teine lind haudub nad välja ja raiskab selleks oma energiat, aga vastu ei saa ta midagi. Käopojad on aga valmis uut elu alustama. Lehetäi toitub saarelehtedest, et ellu jääda. Samas saar sellest midagi kasu ei saa. Lihtsalt lehetäi hävitab selle lehti. Kisklus Karihiir on väike putukatoiduline loom ning intensiivse ainevahetusega kiskja, kes sööb päevas erinevaid putukaid rohkem, kui ta ise kaalub. Hunt, kes peab jahti halljänestele ning sööb haigeid loomi, piirab sellega haiguste levikut.
kõrgemalt kui ka altpoolt vaadates raske lindu silmata: ühelt poolt sulab ta kokku veest peegelduva taevasina ja kaldapuistu rohelusega, samuti veesiseste taimede fooniga, teiselt poolt aga liiva- või savipaljandite taustaga. Jäälindude eredal värvusel on seega hoopis teistsugune otstarve kui kevadel hundrüüga uhkeldavatel isapartidel. Nende väljakutsuvat välimust võime pidada liigi säilimist soodustavaks kohastumuseks: sellal, kui emalind haudub, tõmbab pesa läheduses jõude ilutsev isane võimalike vaenlaste tähelepanu enesele ning nende kõhutäiteks sattudes soodustab kaudsel viisil oma kaasa ja järglaste ellujäämist. Mitmete teistegi liikide puhul teenib isaslindude "kaunidus" suuremal või vähemal määral sedasama otstarvet. Jäälinnu kurgu all ja külgkaelal on valge laik, mida läbib sinakasroheline haberiba. Must nokk (emastel alanokk punase tüvikuosaga, noortel valkja tipuga) on silmatorkavalt pikk, linnu
munavalge, mis on kergem ja millest saab taevas, munakollane on aga raskem, sellest saab maa. Koortest kuu ja päike. Veel üks lugu, kus Pangu on surelik. Pärast munast väljatulekut ta laguneb ja maailm tekib ta kehast. Tema täidest saavad musta peaga inimesed. Kujutelm, et inimene on ürgolendi või maa parasiit. Läänemere-Soome loomislood (Kalevala?): India kosmoloogia mõju selles eeposes. Alguses vesi. Jumalanna satub vette. Siis tuleb lind ja teeb pesa jumalanna põlvele, haudub, mille tagajärjel läheb j. põlv kuumaks ja ta raputab seda, munad kukuvad maha ja sellest tekib kõik. Väga sarnane Purusa looga, samuti mõnede germaani mütoloogia lugudega. Karjala juttudes alguses meessoost olend. Germaani lugudes tavaliselt alguses muna pole. Noorem Edda: Kõigepealt loojast endast, Odinist. Talle antakse ka muid nimesid, 12 nime. Monoteistlik, ainujumala sarnane. Lõi kõik asjad, inimese, hinge, põrgu. Pahad inimesed põrgu. Küsitakse mida ta enne taeva
piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad suurte küünistega kaetud jalgadega, pika koonusega ja ta karvastik on kaetud teravate ning painduvate okastega. Nende söök koosneb peamiselt termiitidest, mille pärast tuleb ka nende rahvapärane nimetus, kui sipelgasiil. Sipelgasiil muneb samuti mune. Üks muna on munetud emase sipelgasiili kukrusse ning haudub 10ne päeva pärast. Väike sipelgasiil elab niikaua oma ema kukrus, kuni talle kasvavad okkad seljale. Sipelgasiili okkad seljal, on peamiselt kaitsemehhanism. Kui ohustatud, sipelgasiil kas rullub iseenda palliks kaetud okastega või kaevab iseendale augu, kus ainult tema okkad on väljas. Känguru Känguru on Austraalia suurim imetaja. Nad liiguvad hüpates nende suurtel jalgadel, kus saba on nende tasakaaluks. Nende kiirus võib küündida kuni 60 kilomeetrit tunnis ja nad
Juurviljadest süüakse naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistatakse suupisteid (sakuskasid), salateid. Vedelad soojad toidud: uhhaa, värskekapsa- ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, borš, rassolnik, seljanka. Vene köögi omapära on hautamine ja küpsetamine vene ahjus. Sinna pannakse toitu savi- või malmpottides, milles roog haudub tasakesi, sest temperatuur ahjus järk-järgult alaneb. Pliite vanasti ei tuntud. 18. sajandil (umbes 300 aastat tagasi) võeti kasutusele pliidid ja kastrulid, praepannid, vahukulbid jm. Hakati valmistama ka võileibu ja puljongeid. Vene toit jagunes ristiusust põhjustatuna kaheks: 1. Paastuaegne toit: jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoidud. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ja piimatoite, mune ega suhkrut. Mõnel pool keelati isegi kala söömine ära.
1525. Minul on kõhul sünnimärk. Sealt tulevad hiljem beebid välja 1526. Issi külvab seemned ja emme muneb muna, nii tulevad beebid 1527. Minu vanaisa on peast paljasjalgne 1528. Kui arst opereerida tahab, tuleb ta kõigepealt steriliseerida 1529. Tappa ei tohiks, sest siis tapab keegi tagasi 1530. Kuu peal inimesed elada ei saa, sest poolkuuga poleks neil ruumi 1531. Minu vanaisal ametit pole. Ta on lihtsalt vanaisa 1532. Kui kana piisavalt kaua haudub, muutuvad munad libedaks 1533. Mida vanemaks inimene saab, seda kallimaks lähevad ta hambad 1534. Mida varem inimesed olid, seda ahvilikumad nad välja nägid 1535. Talve juures on kõige ilusam lumesõda 1536. Kaevasime mänguväljakul toreda augu, aga ema ei lubanud seda koju kaasa võtta 1537. Minu vanaisa mängib puhkpilliorkestris ehtsat trombi 1538. See on nii suur et käed lähevad selja taha 1539. Kes pole rahul vähesega, pole rahul mitte millegagi 1540
annaabi.ee 
