Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus
Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus Teada iga algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust ning võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli
(nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel. Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal. Et surnuid arvati olevat vallanud mingi kuri jõud, siis neid kardeti, aga lahkunud omastena ka armastati ja austati ning püüti lepitada ja nende heatahtlikkust pälvida hauapanustega või kalmule toitu tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt
6) Mitmetes kohtades rajati kindluseid, haudadesse hakati panema relvi, mis osutavad kogukondadevahelistele konfliktidele. 7) Esimene eestlaste linnus võis olla Alatskivi Kalevipoja sängiks kutsutud küngas Peatskivi külas Ida-Eestis, mille jäänused pärinevad aastast 270 eKr. 8) Seal on leitud hobuse luu, mis annab märku mingisusgusest maagilisest rituaalist. Surnutele on kaasa pandud kõigest üksikud esemed. 9) Sinna sängitati põlenud luud koos hauapanustega. Matmistega kaasnes ka sööming. On leitud palju sõlgesid ja klaashelmeid. See näitab, et surnuid kardeti ja neile anti hauataguse elu jaoks kaasa palju asju, et nad rahul oleksid, maagilised rituaalid 10) Moodustusid külad, Eesti alal püstitati linnuseid, hakati kasutama relvasid, relvadest peitleiud ja haudadesse pandi kaasa sõjaleide. 11) Uurituim linnus on Rõuge linnus. Palkelamud, millel olid savipõrandad. Sepikojad, kus valmistati pronksist esemeid
Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luust õngekonkse, ahinguid, harpuune, püüniseid, lõkse, nooli. Olulisel kohal oli Kunda(Narva lähedal) kultuur ning tähtsaimateks asukohtadeks olid sel ajal Pulli(Pärnu lähedal) asula ja Kunda Lammasmägi. Inimesed küttisid peamiselt põtru ja kopraid, käisid siseveekogude ääres kalastamas ning rändleva eluviisi tõttu tegeleti ka palju korilusega. Selleks ajaks oli koer kodustatud loom. Matmiskommeteks oli hauapanustega laibamatus. Neoliitikum Kammkeraamika kultuuri ajal oli väike rahva arvu kasv, arvatakse, et sisse rännanute hulgas oli Soome-Ugrilasi. Moodustati külakogukondasid. Inimesed elatusid jahist(põdrad, koprad, metssead, hülged jt), kalapüügist(haug, ahvenas, latikas jt) ning tegelesid korilusega. Lisaks alustati viljakasvatusega ja tegeleti keraamikaga. Matmispaigad asusid eluasemete juures või sees. Surnud sängitati kägarasendis, ripatsitega kaunistatud rõivastes. Lisaks pandi
käepärast oleks. Teine muumiate majandusliku kasutamise tee oli paberi valmistamine nende lõuendmähisest. Seda paberit ei kasutatud väga kaua, aga selle eesmärgil pidi kindlasti olema töödeludud tuhandeid muumiaid. Lõuendmähisest valmistatud paber oli pruun, aga see polnud eriti kvaliteetne ning muumia lõuendimähisest tehtud paberi tootmine lõpetati. Esiajal mähkisid Ülem ja Kesk Egiptuse elanikud oma surnud mati sisse või karusnahka ja matsid siis mõnede hauapanustega varustatuld kägarasendis kõrbesse. Haua paljastudes oli näha, et need olid küll kuivanud aga juuksed olid veel heas seisundis, samuti ka nahk. See oli võimalik tänu kuumas liivas kuivamisele ja tänu kõrbetuulele alanud konserveerumisele. Neid muumiaid uurides võis näha isegi säilinud sisikonda, mille järgi võib rekonstrueerida elanike menüü. Üks väike laps, kes leiti, oli viimati, pärast teraviljaputru söönud ära koduhiire.
Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik kiviristkalmed, haudade suurus ja matmiskombed ning hauapanus annab tunnistust sotsiaalsest kihistumisest. Rauaajal aga põletati surnuid ja toodi jäänused kalmesse. Ei maetud enam niipalju relvi ja tööriistu kaasa. Võib väita, et pronksiajal olid selgelt väljakujunenud rikkamad ja vaesemad ja mida tähtsam olid elus, seda paremini ja suuremate hauapanustega sind maeti. 22. Milliseid tarandkalmete liike on teada rauaajast? Millised on nende erinevused? Klassikalised tarandkalmed Ühetarandilised kalmed Kangurkalmed 23. Mille põhjal võib oletada, et rooma rauaaeg Eestis oli rahulik ajajärk? Sest linnused tunduvad olevat Eestis sellel ajal täielikult puudunud. Kalmetes puuduvad ka relvad ja see võib näidata, et võim polnud koondunud ja ühiskond oli ühtlaselt arenenud. 24
kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms. Ka luust, puusts ja sarvest. Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine. Pandi kaasa asju. Valmistati ehteid küttimine, kalastamine korilus. Mongoliidid, soome-ugrilased, läänemere-soome-rahvad. Kammitaolised esemed, kõrgem kunstitase. Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur: Loomakasvatus, maaviljakus,
aastat hiljem, nöörkeraamika ajastul rajati kalmistuid asulast väljapoole kõrgematele küngastele ja surnud sängitati maasse kaevatud hauda külili kägarasendis, sageli üks või mõlemad käed peaall. Pronksiajal hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse ja rauaaja algul tarandkalmetesse. Keskmise kiviaja ja viikingiaja perioodil hakati inimesi sängitama selge sisekonstruktsioonita kivivaredesse ja Kagu-Eesti idaosas maeti inimesi ka liivast kuhatud kääpadesse, leidis aset ka väheste hauapanustega põletusmatus(Virumaa idaosa elanike ja setude eelkäijate aladel). Sellel ajastul on leitud üksikuid rikkalike panustega matmispaiku, see annab tunnistust ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust. Kogu muinasaja vältel usuti, et kõikides elusolendites ja ka osades teatud objektides, paikades on sees vägi. Ent väge leidus ka sõnades. Tarkadeks ja nõidadeks kutsuti neid inimesi, kes oskasid sõnade abil loitisida, nõidud ja ravida haigusi. Inimeses
Joonis 5. Luxori tempel Joonis 6. Karnaki tempel Niiluse poolt 1.4 Surmajärgsus Vanad egiptlased nautisid elu ja soovisid maiseid lõbusid ka pärast surma. Nad uskusid, et igas inimeses on elavad vaimud. Vaesed inimesed maeti kõrbesse, kus liiv kuivatas nende kehad. Surnutele pandi kaasa toitu, tööriistu ja ehteid, et nad saaks neid kasutada Osirise kuningriigis. Jõukamad inimesed lasid enda kehad mumifitseerida ja asetada koos hauapanustega spetsiaalsetesse hauakambritesse. Kirstud asetati suurtesse kivikastidesse, 7 mida hiljem hakati nimetama sarkofaagideks, et kaitsda neid hauarüüstajate või näljaste metsloomade eest. 8 Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemine.
3jumalanna Chalchihuitlicue ja mis hävitati veeuputuses. Praegune, 5. ehk Tule Päike on loodud Quetzalcoatli ja Tezcatlipoca koostöö tulemusena ja mida toetavad kõik jumalused. Et see maailm püsiks, tuleb jumalaid toita inimohvritega, vastasel korral saabub kohutava maavärina läbi maailma lõpp. Maailm ja teispoolsus. Maailm koosneb 13 taevast, maast ja 9 allilmast. Läbi maailmakõiksuse kasvab maailmapuu. Inimesel on hing ja surmajärgne elu. Surnuid maeti laibamatusena ja koos hauapanustega. Koha, kuhu surnu hing läheb, otsustas suremisviis, mitte see, kuidas inimene oli elanud. Taevades veedeti õndsuses 4 aastat ja siis sünniti ümber lindudeks, liblikateks või putukateks. Erinevad teispoolsused: Päikesejumal Tonatiu (ehk Huitzilopochtli) päikeseriik taevas - mehed, kes hukkusid lahingus, välgulöögist, surid teatud haigustesse või kes olid ohverdatud; samuti naised, kes surid sünnitamisel.. Nn
Viimaste osatähtsust on raske hinnata jääkide mittesäilimise tõttu NEOLIITIKUM ehk NOOREM KIVIAEG Eestis loetakse mesoliitikumi piiriks keraamika kasutuselevõttu. Jõudis Eestisse kultuurlaenuna. Baltikumi aladel Narva kultuur, Eestis 5000 eKr. Seni teadaolevad varase keraamikaga < 25 leiukohta rannikul, peegeldab uurimistaset Varase keraamika perioodist on leitud tuleasemeid, hoonete jälgi üksnes 1 kohas, matuseid on väha ja väheste hauapanustega Kivist ja luust tööriistad on paremini töödeldud ja lihvitud, kui mesoliitikumis MUINASAEG Keraamika tulek suurendab leidude rohkust Kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika arvatavasti 4000 eKr, oletatakse ka elanikkonna mõningast siiret Eesti aladele Karjala aladelt. Terava otsaga anumad ja väikesed lamedad liuad Leitud umbes 50 asulakohta, siseveekogude ja ranniku lähedal. Tuntumad Riigiküla Narva jõe ääres, Akali, Tamula jt. Esimesed kindlad tunnusmärgid elamutest
Thutmosis IV avalikud monumendid kujutasid teda ja isa vanaisa eeskujul spordiharrastaja ning sõdalasena. Tema vaprus pandi tõsiselt proovile mitmel Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjaretkedel. 5 Oma valitsemisaja lõpupoole hakkas Thutmosis IV suhtuma naabritesse leplikumalt. Thutmosis IV saatsid surma kaks tema last, poeg ja tütar, kes lahkusid elust isaga umbes samal ajal. Loomulikult maeti nende muumiad koos kõikide kuninglike hauapanustega neile pandi kaasa toitu ja jooki, rõivaid, jumestus vahendeid ja teist sellist "sodi". Amenhotep III (u 1390 u 1352 eKr) Amehotep II tõusis Egiptuse troonile 12 aastasena, pärides rahuliku ja õitsva impeeriumi.Erinevalt esivanematest ei travitsenud tema aktiivselt sõjategevuses osaleda. Üldisest eelistas ta juhtida riiki diplomaatia viral. Amenhotep II valitsemisaeg tõi Egiptusele enneolematu rikkuse ning rahulikus
kristlased tunnevad end ka Põhja-Eestis ebakindlalt ja et 1343. a Jüriöö ülestõusu käigus põletati kirikuid ja tapeti Padise kloostri munki. Teame aga ka seda, et enne ülestõusu on eestlased lubanud kaevata taanlaste ülekohtust Jumalale ja kõigile tema pühakutele. Lisateadmist usuolude kohta vallutusjärgsel ajal pakuvad arheoloogia andmed. Nende põhjal kadusid muinasaegsed matmiskombed surnute põletamine ja kivikalmetesse matmine suurte hauapanustega (relvad, suured tööriistad ja savinõud) üsna ruttu pärast vallutust, võimalik et vahetult ristiusu vastuvõtmise järel. Võib arvata, et vastavad sätted leidusid alistumislepingute tingimustes. Pärast vallutust saab alguse uus, hoopis teistsugune matusepaikade süsteem. Kuigi koos kirikutega rajatakse nende juurde ka kristlikud kalmistud kirikaia pühitsetud muld kujutab 23
HILISRAUAAEGSED HÕREDA KIVIKATTEGA KIVIKALMED põhiliselt kalmetes põletusmatused, kuigi muinasaja lõpuks ilmub ka juba laibamatuseid. Osaliselt on leitud ka kompleksmatuseid. Me ei oska täpselt dateerida kalmistutes olevaid matuseid kalmete järgi ei saaks oletada isegi seda, et Eestis toimus muinasvõitlus. N: kus on Madispäeva lahingu kalme? - Kaupo säilmed, kes oli tõsine kristlane, näiteks põletati. NOOREMA RAUAAJA MAAHAUDADEGA KALMISTUD luustikud hauapanustega, naistel ehted. Huvitav on see, et naistel on kaasas ka (lambapügamis)käärid. 12.-13. saj on hulgaliselt hauapanuseid, aga kas eestlased ei oleks pidanud sel ajal juba kristlased olema? HILISRAUAAEGSED KÄÄPAD maa sisse kaevati auk, kuhu asetati surnu, peale kuhjati liivamägi. Levialaks: Virumaa, Kagu-Eesti. Võib-olla on tegu hoopis vadjalaste kääpad Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) · Kostivere hõbeaare hõbeehted on vaid aaretes, mitte linnustes või haudades
Kääbaskalme kõrgem liivakuhjatis, ühed pikad kääpad ja teised ümarkääpad ( läbim. 5-6m, kõrgus 1,5m), paiknevad kõrvuti. Surnud maeti põletatult kääpa alla maapinnale, saviurni või auku kääpa all. Põhiliselt Kagu Eesris. Panuseid ääretult vähe, üksikud esemed. Suur diferentseerumine, osadel palju uhkeid panuseid, teistel paar üksikut. Keskmisel rauaajal ilmuvad haudadesse uhked hõbedats ja kullast ehted, käe ja jalavõrude ning ambsõlgede näol. Hauapanustega kalmed Põhja Eestis, Lääne Eestis ja saartel, aarded Lõuna Eestis ja Ida Eestid, ühtedes piirkondades pandi varandus hauda kaasa, teistes piirkondades maeti maha. Odini seadus need varandused, mis peidetud eluajal maasse, neid saad kasutada peale surma. Noorem rauaaeg 9 13. saj algus: 1. Viikingi aeg 800 1050 aasta 2. Hilisrauaaeg 1050 1225 aasta Viikingite aeg 800 1050
Seda nii Skandinaavias kui ka mujal. Nimed võimaldavad uurida asustuse ajalugu, osalt ka seetõttu, et ühest kohast pärit viikingitel oli sarnane nimi mingi asja või nähtuse jaoks. Võime kindlaks teha, mis jumal oli populaarne või millisest Skandinaavia osast viiking pärines. Viikingiaeg - antropoloogia Viikingi keskmine pikkus oli meestel 172 cm ja naistel 158-160 cm. Kõige rohkem luustikke on leitud Taanist. Huvitav omapära rikkalikumate hauapanustega luustikud on pikemad. Viikingeid vaevasid artroos ja katkised hambad. Viikingiaeg - antropoloogia Väikelaste suremus oli suur. Taani luustike uurimine annab aluse väita, et elu ei olnud nii vägivaldne, kui allikad vahendavad. Paljud luustikud kuuluvad vanima vanusegrupi esindajatele. Viikingiaeg inimeste välimus Inimeste välimus oli proportsionaalne ja harmooniline. Viikingid kandsid hoolt oma välimuse eest. Leitud on kamme, küüneorke, pintsette, pesunõusid jne.
· Ulukite (piisonite) küttimine 5. Subarktilised indiaanid Kanada metsades · Mh. põtrade küttimine, kalastus (rändav eluviis) 6. Idapoolne metsavöönd kirdes: · Suure järvistu piirkond ja hilisem Uus Inglismaa, Kesk-Lääs, Lääne-Virginia · Rikkalik toiduvaru: ulukid, kalad, mais, kõrvits, oad, (tseremoniaalne) tubakas · 12.- 13 saj. kõrgeltarenenud, õitsevad ühiskonnad: kindlustatud linnad koos templitega · Puidust pikkmajad, hauapanustega kalmed · Maundid = keskaegsed muldrajatised, ing. mound Kesk-Ameerika tempelpüramiidide tagasihoidlik variant (ehitati kuni eurooplaste tulekuni) Indiaanikultuuri piirkonnad · nt. Hopwelli kultuuri ühed kandjad Illinois indiaanide esiisad (esimesed sajandid pkr. , pildil nende pealik uusajal) · Võimas irokeeside poliitiline liit 16. saj : asutaja Hiawatha · Hõime: nt. mohikaanid 7. Idaranniku lõunapoolsed alad:
Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel. Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal. Et surnuid arvati olevat vallanud mingi kuri jõud, siis neid kardeti, aga lahkunud omastena ka armastati ja austati ning püüti lepitada ja nende heatahtlikkust pälvida hauapanustega või kalmule toitu tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt.
Leitud muumia arvatakse olevat hiljem uuesti välja kaevatud ning alles peale selle on pea kehast eraldatud. Arheoloog Flores arvab, et seda tegid Huari vallutanud Ichmase hõimud, kes selle teoga soovisid hävitada kõik jäljed hõimust, kes neid olid aastaid oma võimu all hoidnud. «Siin on märgata selgeid märke Huraise vastasest ülestõusust ning avastus annab uut informatsiooni selle kohta, millised olid nüüdse pealinna Lima kunagised elanikud,» ütles arheoloog. Samas polnud hauapanustega ümbritsetud muumia rannaäärse niske kliima tõttu kuigi hästi säilinud. Peruus on viimaste aastate jooksul tehtud mitu tähelepanuväärset muumialeidu. 2004. aasta veebruaris leidsid ehitustöölised Lõuna-Peruus uue koolimaja rajamisel vundamenti kaevates 700 aasta vanuse muumia. 2002. aastal leiti Lima lähedase slummi mahajäetud matmispaigast tuhandeid hästi säilinud muumiaid. Kartul pärineb Peruust 04.10.2005 12:01
päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini töödeldud tulekivist, oskus valmistada savinõusid; laibamatused, surnu maeti sinna, kus ta oli elanud, koos hauapanustega u 2500 a eKr tuli lõuna poolt venekirveste kultuur, mida seostatakse balti hõimudega (indoeurooplased); kõige suurem oskus oli kivi puurimine, lihvimine ja nöörkeraamika; tegelesid karjakasvatuse ja algelise maaharimisega kahe kultuuri soomeugri ja balti vaheliseks piiriks muutus Daugava jõgi 1.2 Metalliaeg Varajane metalliaeg: pronksiaeg: u 1500 600 a eKr, varajane rauaaeg: 6. sajand 1. sajand eKr
annaabi.ee 
